Günoekum (pistil): õie emased osad, struktuur ja funktsioon
Günoekum (pistil): põhjalik ülevaade õie emasosadest, karpellidest, stigmadest, stiilist ja munasarjadest — struktuur, funktsioon ja taimepaljunemine.
Günoekum (vanakreeka keeles gyne, "naine") on lille emasloomade reproduktiivsete struktuuride kogum. See on õie osa, kus tekivad ja küpsevad viljastumiseks vajalikud rakud ning mis pärast tolmlemist ja viljastumist arendab vilja. Mõnel õiel on nii emas- kui ka isasosad (androecium), mõnel aga üksnes üks neist.
Struktuur ja põhiosad
Günoekum koosneb ühest või mitmest karpellist (karpel = mastiili ehitusplokk). Karpellid võivad olla vabad (eraldiseisvad) ehk apokarpsed või kokku kasvanud ehk sinkarpsed. Kui üks või mitu karpelli on kokku kasvanud, moodustuvad neist koos üks või mitu pistilli.
- Stigma — õie ülaosa, kuhu maandub ja kleepub õietolm (stigma on tolmu vastuvõtja). Stigmadel on väga erinevaid kujusid ja pindmustrid (näiteks narmendatud, liimjas või tolmu püüdev), mis aitavad tolmul kinni jääda ja idanevaid siirete moodustada.
- Stiil — õie keskmine osa, õietoru sarnane varreke, mis ühendab stigmat munasarjaga (stiil võib olla pikk, lühike või puududa вовсе; mõnel liigil on mitu stiili).
- Munasari — alumine osa, mis sisaldab munarakke (botaaniliselt õie munarakke ehk ovolesid). Munasarjas arenevad pärast viljastumist seemned ja talle moodustub viljaks.
Funktsioon
- Tolmlemine: stigmade ülesanne on õietolm püüda. Tolmukese idanemise ja tolmuiste siirde (pollen tube) kaudu liiguvad spermirakud stiili kaudu munasarja.
- Viljastamine: munaraku ühinemine spermirakuga (kondenseerunud või mitmeastmelise protsessi tulemusena) viib seemne tekkeni.
- Vili ja seemned: pärast edukat viljastumist muutub munasari viljaks, mis kaitseb ja aitab levitada tekkinud seemneid.
Variatsioonid ja täiendavad terminid
Günoekumi ja pistilli suurus, kuju ja sisemine ehitus võivad liigiti väga erineda:
- Apokarpia — eraldiseisvad karpellid (näiteks ranunculus); pistill võib olla mitu eraldi viljakest.
- Sinkarpsus — karpellid kokku kasvanud, moodustub üks ühendatud pistill (näiteks enamik tomatitaimi ja paljusid õisi).
- Munasarja asend — munasari võib olla ülasaarne (superior), kesksaarne või alasaarne (inferior), mis sõltub sellest, kuidas ülejäänud õie osad munasarja suhtes paiknevad. See mõjutab vilja ehitust ja arengut.
- Lootuse jaotus (plakendatsioon) — sisemine kihistumine, kus munarakud (ovules) on kinnitunud munasarja seinale; eristatakse erinevaid plakendatsiooni tüüpe (marginaalne, keskmine, apikaalne jm).
Praktiline tähendus ja näited
Günoekumi uurimine aitab mõista tolmlemise ja viljastumise mehhanisme, liigiti spetsiifilisi tolmlemisstrateegiaid (näiteks putukate-, tuule- või veetolmlemine) ning ka viljade ja seemnete arengut, mis on olulised põllumajanduses ja ökoloogias. Näiteks kaunviljade õiel on sageli üks ühine pistill, samas kui kurereha õitel või mõnel lahtisel lillõiel võivad karpellid olla eraldi.
Kokkuvõttes on günoekum õie emane aparaat, mille ülesanne on vastu võtta õietolm, suunata tolmu idanemise protsess ning toota ja kaitsta seemneid ning vilju — see on kesksel kohal taimede paljunemistsüklis.
Amaryllise stiil ja stigmad
Spathoglottis plicata maaorhidee õied ja viljad: selle "alumine" munarakk asub teiste õieosade kinnitusest allpool.
Ranunculuse (liblikõielille) osad
Suur stigma, mille taustal on pungad.
Õuna gynoeciumil on viis karpelli.
Karpellide anatoomia
Karpell on lille emase paljunemisorgani (gynoecium) põhiüksus. Karpelli osad on järgmised:
- stigma: õietolmu vastuvõttev otsaosa. See on tavaliselt kleepuv;
- stiil, stigma ja munasarja ühendav vars. Sellel on õietoru, mis aitab õietolmutoru kasvule kaasa, et isane sugurakkond jõuaks munarakkude juurde; ja
- munasarjas on emasloomade sugurakk ehk munarakk.
Munarakkula
Küpsel munarakkul on üks või kaks kihti ümber keskse tuumiku, välja arvatud ülaosas, kus on avaus, mikropuul. Tuumarakk on ühe suure raku, megaspore, ümber olev kude. Üks suur rakk jaguneb, andes munaraku ja mõned teised rakud.
Lihtne viljakest on näiteks hernes, uba või araabits: vili areneb ühest viljakestast, mis koosneb kahest reast munarakkudest, mis on üksteise kõrval piki platsenta serva joondatud.
Pistil
Alternatiivne termin naissoost osade kohta. See tabel näitab, kuidas seda kasutatakse:
| Günoeciumi terminoloogia võrdlus karpelli ja mastiili abil | |||
| Günoekumi koostis | Carpelterminoloogia | Pistillide terminoloogia | Näited |
| Üksik karpell | Monokarpiline (üheharuline) gynoecium | Pistil (lihtne) | Avokaado (Persea sp.), enamik kaunvilju (Fabaceae). |
| Mitu erinevat (mittesulandunud) karpellid | Apokarpne (choricarpne) gynoecium | Pistillid (lihtsad) | Maasikas (Fragaria sp.), maasikas (Ranunculus sp.). |
| Mitu ühendust ("sulandunud") karpellid | Syncarpous gynoecium | Pistil (ühend) | Tulip (Tulipa sp.), enamik õisi |
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on günoekum?
V: Günoekum on lille emaslille paljunemisvõimeline osa.
K: Kuidas nimetatakse lille isasosasid?
V: Lille isaseid osi nimetatakse androeciumiks.
K: Kas kõikidel lilledel on nii emas- kui ka isasosad?
V: Ei, kõigil lilledel ei ole nii emaseid kui ka isaseid osi.
K: Mis on karpell?
V: Karpell on mastiili ehitusosa.
K: Millised on karpelli ja mastiili osad?
V: Karpelli ja õietolmu osad on ülaosas asuv stigma, kuhu õietolm maandub, stiil ja munarakk.
K: Mis on taimede munasarjad?
V: Taimede munasarjad on günoekumi osad, mis sisaldavad munarakke.
K: Milline on stigma funktsioon?
V: Stigma on õietolmu vastuvõtja karpelli tipus.
Otsige