Haljasväetis
Tavaliselt kasvatatakse haljasväetist teatud aja jooksul, seejärel küntakse see alla ja lisatakse mulda. Haljasväetised täidavad tavaliselt mitmeid funktsioone, sealhulgas mullaparandus ja mullakaitse:
- Kaunviljalised haljasväetised, nagu näiteks ristik, sisaldavad juurekolletes lämmastikku siduvat sümbiootilist bakterit, mis seob õhulämmastikku taimedele kasutataval kujul.
- Haljasväetised suurendavad orgaanilise aine (biomassi) osakaalu mullas, parandades seeläbi veehoidlikkust, õhustust ja muid mullaomadusi.
- Mõnede haljasväetiste sortide juurestik kasvab sügavale mulda ja toob pinnasesse toitaineid, mis ei ole kättesaadavad madalama juurtega põllukultuuridele.
- Rohelise väetise valikul ja kasutamisel võetakse sageli arvesse ka üldisi katmiskultuuride funktsioone, nagu umbrohu tõrjumine ning mulla erosiooni ja tihendamise vältimine.
- Mõned haljasväetiskultuurid, kui neil lastakse õitseda, pakuvad tolmeldavate putukate söödat.
Ajalooliselt võib haljasväetamise praktika viia tagasi külvikorras kasutatavasse kesa tsüklisse, mida kasutati mulla taastumise võimaldamiseks.
Haljasväetiskultuurid
- Talviseid kattekultuure, nagu kaer või rukis, on juba ammu kasutatud haljasväetisena.
- Sinep
- Clover
- Lambalääts
- Lupin
- Päikesekanep
- Talvine tõrva
- Talvised põldoad
- Sugukonda Azolla kuuluvaid sõnajalgu on Kagu-Aasias kasutatud haljasväetisena.
- Sametuba (Mucuna pruriens) 20. sajandi alguses USA lõunaosas levinud, enne kui see asendati sojaubadega. Tänapäeval populaarne enamikus troopilistes riikides, eriti Kesk-Ameerikas, kus see on peamine haljasväetis, mida kasutatakse sash/maasikakasvatuses.
Haljasväetised mahepõllumajanduses
Mahepõllumajandus tugineb mulla tervisele ja toitainete ringlusele mulla kaudu, kasutades selleks looduslikke protsesse, näiteks loomse sõnniku lisamist. Kui loomset sõnnikut ei ole võimalik kasutada, täidab haljasväetis karjatamata külvikorras olulist väetamise funktsiooni.
Seotud leheküljed
- Väetis
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on rohekasvatus?
V: Haljasväetiskultuur on põllukultuur, mida kasvatatakse teatava aja jooksul ning seejärel küntakse alla ja lisatakse mullale mullaparanduseks ja mullakaitse eesmärgil.
K: Milliseid funktsioone täidab tavaliselt haljasväetis?
V: Haljasväetised täidavad tavaliselt mitmeid funktsioone, sealhulgas mullaparandus, mullakaitse, umbrohutõrje, mulla erosiooni ja tihendamise vältimine ning tolmeldavate putukate toitmine.
K: Milline on liblikõieliste haljasväetiste roll mullaparanduses?
V: Kaunviljalised haljasväetised, näiteks ristik, sisaldavad juurekolletes lämmastikku siduvat sümbiootilist bakterit, mis seob õhulämmastikku taimedele kasutataval kujul, mis parandab mullaviljakust.
K: Kuidas suurendavad haljasväetised orgaanilise aine osakaalu mullas?
V: Haljasväetised suurendavad orgaanilise aine (biomassi) osakaalu mullas, kuna need lisatakse mulda, parandades seeläbi veepidavust, õhustatust ja muid mullaomadusi.
K: Mis kasu on mõnest haljasväetise sordist, mis kasvavad sügavale mulda?
V: Mõnede haljasväetise sortide juurestik kasvab sügavale mulda ja toob pinnasesse toitaineid, mis ei ole kättesaadavad madalama juurtega kultuuridele, mis parandab mullaviljakust.
K: Milline on haljasväetamise praktika ajalooline päritolu?
V: Ajalooliselt on haljasväetamise praktika alguse saanud külvikorras kasutatavast kesa tsüklist, mida kasutati mulla taastumise võimaldamiseks.
K: Millised on haljasväetise kui katmiskultuuri eelised?
V: Lisaks mullaviljakuse parandamisele on haljasväetise kui katmiskultuuri eelised ka umbrohu tõrjumine, mulla erosiooni ja tihendamise vältimine ning tolmeldavate putukate söödavaru pakkumine.
