Sinepitaim: liigid, seemned, õli ja biodiisel

Avasta sinepitaimede liigid, seemnete kasutus, sinepiõli omadused ja biodiisli võimalused – praktilised nipid, kestlik tootmine ja mitmekülgsed kasutusalad põllult kütusesse.

Sõna sinep kasutatakse mitme taimeliigi kohta. Need taimed kuuluvad perekondadesse Brassica või Sinapis. Neil on tillukesed seemned. Neid seemneid saab kasutada maitseainena. Kui need esmalt jahvatada ja seejärel segada vee, äädika ja muude koostisosadega, saab valmistada maitseainet nimega sinep. Seemneid saab ka pressida, et saada õli, mida nimetatakse sinepiõliks. Mõnedel sinepitaimedel on söödavad lehed. Neid lehti nimetatakse sinepikapsasteks.

Liigid ja levik

Leebe valge sinep (Sinapis hirta) kasvab looduslikult Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ja Vahemere piirkonna Euroopas ning on pika kasvatamise käigus levinud kaugemale; pruuni ehk India sinepi (B. juncea), mis on algselt pärit Himaalaja jalamilt, kasvatatakse kaubanduslikult Ühendkuningriigis, Kanadas ja USAs; musta sinepi (B. nigra) Argentinas, Tšiilis, USAs ja mõnes Euroopa riigis.

Lisaks sinepidele kuuluvad Brassica perekonda ka kapsad, lillkapsas, raps ja naeris.

Seemned, maitse ja keemilised ühendid

Sinepiseemned on väikesed (tavaliselt 1–2 mm läbimõõduga) ning värvuselt kollakasvalgest pruuni ja mustani, sõltuvalt liigist. Sinepi teravat lõhna ja maitset annavad seemnetes olevad glükosinolaatid ja ensüüm myrosinase — need komponendid reageerivad, kui seemneid purustada ja niisutada, tekitades isotiotsüanaate (nt allyl-isothiocyanate), mis annavad vürtsi ning omavad antimikroobseid omadusi.

• Valge/kollane sinep (Sinapis alba/Sinapis hirta) on mahedama maitsega ja selle seemned annavad tavaliselt helekollase sinepi, mida kasutatakse laialdaselt toidutööstuses.
• Pruun/India sinep (Brassica juncea) on vürtsikam ja kasutatakse India köögis palju.
• Must sinep (Brassica nigra) on kõige teravam ning kasutatakse tavaliselt traditsioonilistes sinepisegudes ja vürtsides.

Söök ja gastronomia

Sinepiseemneid kasutatakse tervikuna, röstituna, jahvatatuna või õliks pressituna. Jahvatatud seemnetest tehtud sinepit saab maitsestada mitmesuguste koostisosadega — veega, äädika, soola, suhkru ja vürtsidega — et saada erineva tugevuse ja tekstuuriga sinepeid (peenestatud, hele või teraline sinep jne). Sinepiõli võib anda rikkalikku maitset ja sageli kasutatakse seda marinaadides ja kaste-des.

Sinepiõli ja biodiisel

Hiljuti on uuritud kõrge õlisisaldusega sinepisorte, mida kasutatakse biodiisli (diislikütuse sarnane taastuv vedelkütus) tootmiseks. Sinepiõlist valmistatud biodiislikütusel on head külmavoolavusomadused ja tsetaanimäärad. Lisaks on leitud, et pärast õli väljapressimist järelejäänud jahu on tõhus pestitsiid (biofumigatsioonina või pinnase parandajana), sest selles sisalduvad glükosinolaatid lagunevad toksilisteks ühenditeks, mis vähendavad teatud umbrohtude, seente ja maapõueseenede levikut. [1]

Sinepiõli keemiline koostis võib varieeruda liigi ja sortide lõikes; mõned sordid sisaldavad eruuikhapet, mida seostatakse inimtoidus piirangutega, mistõttu on toiduõlina kasutamisel reguleeritused teatud riikides. Biodiisel valmistatakse õli transesterifikatsiooniga metanooliga, mille tulemuseks on metüülesterid, mida saab kasutada diiselmootorites. Sinepiõli eeliseks biodiisli tootmisel on hea vedeliku voolavus madalatel temperatuuridel (parim külmavoolavus) ja konkurentsivõimeline tsetaaniarv.

Kultiveerimine, majanduslik kasutus ja jäätmekasutus

• Aretus on suunatud töötlemiskõlblikele sortidele — kõrge õlisisaldusega seemned, madala eruuikhappega sortid ning haiguskindlad ja ilmastikukindlad variandid.
• Sinepit kasvatatakse nii toiduks (seemned, lehed) kui ka tööstuslikult (õli, biodiisel ja seemnejahu pestitsiidina või väetisena).
• Seemnejahu, mis jääb pärast õliekstraktsiooni, kasutatakse loomatoiduks (sõltuvalt koostisest) või põllumajanduses pinnase parandamiseks ja taimekaitseks.

Sinepilehed ja aiandus

Mõned sinepiliigid annavad söödavaid, vürtsikaid lehti, mida nimetatakse sinepikapsasteks või lihtsalt sinepilehtedeks. Need sobivad salatitesse, keedetesse ja praadimiseks. Sinepitaimed on sageli kasulikud vahe- või kattekultuurid tänu kiirele kasvule ja võimele parandada mullastruktuuri; neid kasutatakse rohelise väetisena (green manure) ja mulla pestide vähendamiseks biofumigatsiooni mõjul.

Tervis, allergiad ja ohutus

Sinepis ja sinepiseemnetes leiduvad ühendid võivad pakkuda mõningaid tervisega seotud eeliseid (antimikroobne toime, võimalikke antioksüdatiivseid omadusi), kuid tasub tähele panna ka ohte:

• Must ja pruun sinep on väga teravad — kontsentreeritud sinepiõli võib olla nahale ja limaskestadele ärritav.
• Sinep on üks sagedamini märgitud toiduallergiatest; Euroopa Liidus on sinep nimekirjas kui võimalik allergeen, mida peab toiduainetööstus deklareerima.
• Sõna "sinepigaas" (iperiit) on keemiline sõjapidamise aine ja sinepitaim sellega ei seostu — need on täiesti erinevad nii keemiliselt kui bioloogiliselt.

Geneetika ja aretus

Paljude sinepiliikide vahel on täheldatud huvitavaid geneetilisi seoseid. Sordiaretus kasutab neid teadmisi, et kombineerida soovitud omadusi nagu haiguskindlus, kõrgem õlisisaldus, parem külmakindlus ning optimeeritud maitseprofiil. Geeniuuringud ja genoomika on andnud aretajatele tööriistu täpsemaks seemne- ja õliomaduste juhtimiseks.

Kokkuvõte

Sinepitaimed on mitmekülgsed — neid kasutatakse maitseainetena, toiduõliks, aianduslikuks kattekultuuriks ning potentsiaalselt taastuvkütuse tootmiseks. Erinevad liigid (valge/kollane, pruuni/India ja must sinep) annavad eri tugevusega maitseid ja erinevaid tehnilisi omadusi. Sinepiseemnete ja -õli kasulikud omadused tuleb tasakaalustada tervise- ja ohutusnõuetega (nt allergiad ja eruuikhappe sisaldus), samuti on oluline jätkusuutlik aretus ja töötlus, et maksimeerida keskkonnasäästlikku ning majanduslikku kasu.

Sinepitaim ei ole kuidagi seotud sinepigaasi, keemilise sõjapidamise ainega.

Küsimused ja vastused

K: Mis on sinep?

K: Kuidas valmistatakse sinepiõli?

K: Millised teised taimed kuuluvad perekonda Brassica?

K: Kas sinep ja sinepigaas on omavahel seotud?

K: Milliseid uuringuid on viimasel ajal sinepide kohta tehtud?

K: Kas mõned sinepitaimede liigid toodavad söödavaid lehti?

K: Millist kasu on võimalik saada pärast sinepist õli väljapressimist järelejäänud jahu kasutamisest?

Otsing