Lupiin
Lupiin, Põhja-Ameerikas sageli ka lupiin, on perekonna Fabaceae perekonna Lupinus liikmete üldnimetus.
Sugukonda kuulub 150-200 liiki ja selle levik on Vahemere piirkonnas lai - Subgen. Lupinus ja Ameerikas - Subgen. Platycarpos (Wats.) Kurl.
Liigid on enamasti rohtsed mitmeaastased taimed 0,3-1,5 m kõrgused, kuid mõned on üheaastased taimed ja mõned kuni 3 m kõrgused põõsad, millest üks, Lupinus jaimehintoniana, on 8 m kõrgune puu 20 cm läbimõõduga tüvega Mehhiko Oaxaca osariigist. Neil on iseloomulik ja kergesti äratuntav lehekuju, mille lehed on pehmest rohelisest hallikasroheliseni või hõbedase värvusega ja mille lehed on tavaliselt peopesaliselt jagatud 5-17 leheleheks või mõne Ameerika Ühendriikide kaguosas kasvava liigi puhul vähendatud ühe leheleheni; paljudel liikidel on lehed hõbedaste karvadega, sageli tihedalt karvased. Õied kasvavad tihedalt või lahtiselt püstise varrega, iga õis on 1-2 cm pikk, tüüpilise hernelillekujuga, millel on ülemine "standard", kaks külgmist "tiiba" ja kaks alumist kroonlehte, mis on kokku sulanud "kiiliks". Vili on mitut seemet sisaldav kaun, mis on kauna.
Lupin lahkub altpoolt
Lupiinid kui sissetoodud kahjur
Uus-Meremaal on lupiinid põgenenud loodusesse ja kasvavad Lõuna-Saarel suurel hulgal peateede ja ojade ääres. Seemned kanduvad autokummide ja veevooluga ning kahjuks on teatatud, et mõned turismipoed suuremates turismipiirkondades on turistidele müünud lupiiniseemnete pakke koos juhistega istutada, kasta ja vaadata, kuidas need kasvavad hiiglaslikuks oavarreks. Lupiinid on peamiselt sinised, roosad ja lillad, mõned neist on ka kollased, ning need on väga atraktiivsed, pakkudes värvilisi vaateid mägede ja järvede taustal. Uus-Meremaa keskkonnaametid korraldavad kampaaniat nende arvu vähendamiseks, kuigi see tundub lootusetu ülesanne, eriti kui seista silmitsi sellise teadmatusega, nagu eespool mainitud. Põldudel näib, et neid hävitavad lambad, mistõttu nad jäävad suures osas karjatamata teeservadesse ja ojakallastele.
Küsimused ja vastused
K: Mis on lupiin?
V: Lupiin, Põhja-Ameerikas ka lupiin, on perekonda Fabaceae kuuluva perekonna Lupinus liikmete üldnimetus.
K: Mitu lupiiniliiki on olemas?
V: Sugukonda Lupinus kuulub 150-200 liiki.
K: Kus on lupiinid üle maailma levinud?
V: Lupiinidel on lai levila Vahemere piirkonnas - Subgen. Lupinus, ja Ameerikas - Subgen. Platycarpos (Wats.) Kurl.
K: Millised on lupiiniliikide omadused?
V: Liigid on enamasti rohtsed mitmeaastased taimed 0,3-1,5 m kõrgused, kuid mõned on üheaastased taimed ja mõned kuni 3 m kõrgused põõsad. Neil on pehme rohelised kuni hallikasrohelised või hõbedased lehed, mille laba on tavaliselt 5-17 leheks jagatud või mõne Ameerika Ühendriikide kaguosas kasvava liigi puhul vähendatud ühe leheks. Paljudel liikidel on lehed hõbedaste karvadega karvased, sageli tihedalt.
K: Kuidas näevad välja lupiini õied?
V: Lillede õied on püstise varrega tihedate või avatud kobaratena, iga õis on 1-2 cm pikk, tüüpiline hernelille kuju, millel on ülemine "standard", kaks külgmist "tiiba" ja kaks alumist kroonlehte, mis on kokku sulanud "kiiliks".
K: Mis on lupiinitaime vili?
V: Vili on mitu seemet sisaldav kapsas.
K: Kas on olemas lupiiniliik, mis võib kasvada puuks?
V: Jah, Lupinus jaimehintoniana on Mehhiko Oaxaca osariigist pärit lupiiniliik, mis võib kasvada kuni 8 m kõrgeks puuks, mille tüvi on 20 cm läbimõõduga.
