Õunapuu (Malus) – perekond, liigid, kodustatud õunad ja levik

Avasta õunapuu (Malus) perekonna liigid, kodustatud õunad, levik ja aiandusnõuanded — teaduslik ülevaade, pildid ja praktilised kasvatamisvõtted.

"Metsik õun" suunab siia. Austraalias võib see viidata mittesugulasele Pouteria eerwah'ile.

Malus on umbes 30-35 liiki väikestest lehtõunapuudest või -põõsastest koosnev perekond Rosaceae perekonnas. Teiste uuringute kohaselt kuulub sinna 55 liiki, sealhulgas kodustatud viljapuuõun või lauaõun, nagu seda varem nimetati. Teisi liike ja alamliike tuntakse üldiselt kui "metsaõunu", "krabiaõunu", "krabiaõunu" või "krabiaõunu".

Sugukond on levinud põhjapoolkera parasvöötmes, Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas.

Õunapuud on väikesed, täies pikkuses tavaliselt 4-12 m. Lehed on 3-10 cm pikad, paiknevad üksteise vastas. Nad on lihtsa kujuga, saehambulise servaga. Õied on korümeedest ja neil on viis kroonlehte, mis võivad olla valged, roosad või punased, tavaliselt punased õied, mis toodavad palju õietolmu, ja nende all olev munasari. Õitsemine toimub kevadel ja tolmeldamine toimub putukate (tavaliselt mesilaste poolt, kes külastavad õisi vabalt nii nektari kui ka õietolmu saamiseks).

Taksonoomia ja liigid

Perekond Malus hõlmab nii metsikuid liike kui ka inimesega tihedalt seotud kodustatud õunapuid. Kõige tuntum kultuurliik on Malus domestica (õun), mis on aretuste ja ristsugutuse tulemusena tekkinud paljude sortidega. Metsikud liigid (nt Malus sylvestris, Malus sieversii jpt) on sageli väiksemate viljadega ja neid kasutatakse ka õunapuude aretuses geenivaramuna.

Kirjeldus

Õunapuud on lehtpuud või põõsad, mille okstele tekivad kevadel rikkalikud õisikud. Lehed on tavaliselt vahelduvad, lihtsad, servalt saehambulised. Õied on viielehelsed ja sageli lõhnavad, meelitades tolmeldajaid. Viljad on tuhara-kujulised viljad (pome), mille sees paiknevad seemned mitmes kambris.

Levik ja elupaik

Maluse esindajaid leidub laialdaselt parasvöötmes: looduslikud liigid kasvavad metsades, põõsastikes ja soodsatel metsa servade aladel. Kultuuriõun on levinud kogu maailmas, kus seda kasvatatakse viljapuuaedades, aedades ja viljapõldudel.

Viljad ja kasutus

• Toitumine: õunad sisaldavad vett, süsivesikuid (peamiselt fruktoosi ja sahharoosi), kiudaineid (nt pektiin), C-vitamiini ja mineraalaineid.
• Kulinaarsed kasutusviisid: lauaõunad, küpsetised, moosid, mahlad ja siirupid. Paljud sordid sobivad paremini töötlemiseks (nt kokkupõranda, mooside ja õunaveini valmistamiseks), teised süüakse toorelt.
• Põllumajanduslik kasutus: sordid ja maitsed on aretatud vastavalt säilivusele, maitsele, haiguskindlusele ja kasutusele (cider, lauaõun, aianduslikud sordid).
• Ornamen taimed: krabiaõunapuud (väiksemad liigid) on populaarsed ilupõõsad tänu dekoratiivsetele õitele ja värvikatele viljadele.

Tolmeldamine ja kasvatamine

Enamik õunasorte vajab ristsi­gimisel põhinevat tolmeldamist — erinevate sortide üksteise lähedus ja mesilaste tegevus tagavad hea saagi. Koduaedades kasutatakse sageli õunapuid, mis on istutatud sobivate tolmeldajatega või kasvatatakse mitut sorti lähedal.

Kasvatusnõuanded koduaednikule:

• Vali päikeseline ja hästi kuivendatud kasvukoht.
• Istuta õunapuu sügavamale, kui on potis olnud, jäta juurepall hästi laotatuna.
• Kärbi hooajaliselt: talvel kujunduskärpe ja suvel õigeaegne õngeräbaline puhastuskärpe, et hoida ilmet ja õunapuid haigustest vaba.
• Söötmine: varakevadel lämmastikurituaal mõõdukalt, hilisemad väetamised vastavalt mullaanalüüsile.
• Väldi liigset niiskust mulda pinnase halva drenaaži korral.

Põhilised haigused ja kahjustajad

Õunapuid ründavad mitmed taimehaigused ja putukad. Levinumad on:

• Õunapuu kärntõbi (Venturia inaequalis) — lehepiltide ja viljade plekilisus, saagikuse vähenemine.
• Tulekahju (Erwinia amylovora) — bakteriaalne haigus, mis võib kiiresti hävitada oksi- ja pungkoormust.
• Sipelgad ja lehetäid (Aphidoidea) — noorte võrsete, pungade ning lehtede kahjustajad.
• Õunakärbes (Cydia pomonella) — vastsed tungivad vilja sisse ja rikuvad saagi.
• Hallitused ja jahukaste — eelkõige niisketes tingimustes.

Ennetus ja tõrje hõlmavad kultuurilisi meetmeid (õige viljavahetus, korrapärane kärpimine, taimede hooldus), puhastustööde teostamist (haigestunud osade eemaldamine), vastutustundlikku keemilist tõrjet ja bioloogilisi meetodeid (nt feromonpüünised või parasiitputukad).

Paljundamine ja rootstock'id

Õunapuid paljundatakse tavaliselt pistikute, viilpistete või muu vegetatiivse paljundamise kaudu, et säilitada sordile omaseid tunnuseid. Puude kõrgust ja kasvu mõjutavad erinevad juurtele istutatud alussordid ehk rootstock'id (nt kääbus-, poolkääbus- või tugevakasvulised aluskorid), mida valitakse vastavalt soovitud aiaplaanile ja pinnasetingimustele.

Bioloogiline ja kultuuriline tähtsus

Õun on olnud inimese toidulaual ja kultuuris tähtsal kohal tuhandeid aastaid. Paljude rahvaste müüdid, laulukoorid ja kirjandus sisaldavad viiteid õunale. Lisaks põllumajanduslikule väärtusele on metsikud Malus-liigid oluline geneetiline reserv aretuseks ja bioloogiliseks mitmekesisuseks.

Säästev kasutamine ja kaitse

Metsa- ja põllumajandusliku praktika tasakaalustatud planeerimine aitab säilitada looduslikke õunalisi liike, mis mõnel juhul on ohustatud elupaikade kadumise tõttu. Kultuuriliste sortide puhul on oluline vältida liigset keemilist koormust ning edendada integreeritud tõrje ja bioloogilist mitmekesisust aedades ning viljapuuaedades.

Kokkuvõte

Malus-perekond hõlmab nii metsikuid kui kultuurilisi õunaliike, mille viljad on olulised toidu, majanduse ja kultuuri seisukohalt. Õunapuude edukas kasvatamine nõuab sobiva sordi valikut, õiget istutust ja hooldust, tolmeldajaid, haiguste ning kahjurite ennetust ja säästvat lähenemist, et tagada hea saak ning säilitada liigi mitmekesisus ka tulevikus.

Küsimused ja vastused

K: Mis on õunapuude sugukond?

K: Kui kõrged on õunapuud täies pikkuses?

K: Millise kujuga on õunapuu lehed?

K: Mis värvi võivad õied olla?

K: Kuidas toimub õunapuude tolmeldamine?

K: Kas "Wild Apple" on suguluses Malus'ega?

Otsing