Bonsai — Jaapani väikepuude kunst: ajalugu, kasvatamine ja hooldus

Bonsai — avasta Jaapani väikepuude ajalugu, kasvatamine ja hooldus: samm-sammult juhend, potistamine, pügamistehnikad ning vananeva ilu saladused.

Bonsai (盆栽, lit. istutused salves, sõnadest bon, salv või madal pot ja sai, istutus või istutus) on jaapani kunst kasvatada väikseid puid potis. Selleks kasvatatakse puu väikeses potis või salves ning lõigatakse (kärbitakse) oksi ja juuri, et puu jääks aja jooksul väiksemaks. Bonsaipuud kasvatatakse nii, et need kasvaksid sellisesse vormi, mis oleks meeldiv vaadata. Parimad bonsaipuud näivad olevat vanad ja sellise kujuga, et need näevad välja nagu päris puu, kuid on palju väiksemad.

Sõna bonsai tähendab jaapani keeles "puu salve". Bonsai on Jaapanis väga vana kunstivorm. See on jaapani vorm vanemast hiina kunstist, mida nimetatakse penjingiks. Penjing on hiina kunstivorm, milles samuti kasutatakse potis kasvavaid puid. Ka teistel rahvastel on sellised kunstid nagu bonsai ja penjing.

Ajaloost lühidalt

Bonsai juured ulatuvad Hiinasse, kus sajandeid tagasi tunti penjingit — väikesed maastikurohked istutused potis. See tehnika levis Jaapanisse, kus arenes oma esteetika: rõhk lihtsusel, vanusel ja harmoonial. Jaapanis kujunesid välja kindlad stiilid ja hooldusmeetodid ning bonsai sai nii kunstina kui ka kultuurilise pärandina suure tähenduse. Aja jooksul levis bonsai ka mujale maailmas ning tänapäeval on see rahvusvaheline hobi ja kunst.

Miks inimesed bonsaid armastavad?

• Bonsaid on meeldiv vaadata: väike puu annab esteetilise ja rahustava elamuse.
• Bonsai kasvatamine on loominguline ja rahulik tegevus, mis nõuab kannatlikkust.
• Bonsaipuud võivad elada väga kaua — sageli üle inimese eluaja — ja neid pärandatakse põlvest põlve.
• Bonsai õpetab looduse jälgimist: hooajalisi muutusi, kasvureegleid ja taime vajadusi.

Millest bonsai algab?

Bonsai võib alata seemnest, pistikust, oksast või ka juba kasvava puu ärakaevamisest (nimetatakse yamadoriks). Sageli kasutatakse algmaterjalina noori puudaiendist (nursery stock) või metsast leitud sobivaid taimi. Oluline on valida sobiv liik ja isend, arvestades, kas taim saab kasvada püsivalt siseruumides või vajab õues talvitumist.

Sobivad liigid

Hea bonsai kandidaat on taime liik, millel on väikesed lehed või nõelad ja võimalik vormitavus. Näiteks:

• Lehtpuud: jalakas, pöök, vaher, kirsipuu, pihlakas
• Igasugused igihaljad: männid, kuldseedrid, jalakad
• Tropilised ja subtroopilised: fikus, serissa, jade-puu — need sobivad paremini toaspidamiseks

Põhilised hooldusvõtted

1) Multšimine ja mullasegu

Bonsai potimuld on väga drenaažne ja õhuline. Tüüpilised koostisosad on akadama (Jaapanist pärinev savilaadne aine), vulkaaniline vulkaaniline tuhapuru (pumice), lava-kruus ja orgaaniline toitainete sisaldus. Hea segu laseb vee läbi ja ei muutu kleepuvaks, et juured ei õõnestuks ega mädanduks.

2) Kastmine

• Kasta põhjalikult, kuni vesi voolab poti alt välja — ärge kastke ainult pinnast.
• Laske pinnasel kergelt kuivada vastavalt liigile ja aastaajale. Mõned liigid vajavad sagedasemat kastmist kui teised.
• Kevad-suveperioodil ja kuuma ilmaga kastetakse tihemini; talvel, eriti talvitumisajal, harvem.

3) Valgus ja asukoht

Enamik traditsioonilisi bonsai-liike eelistab õues valgust (päikest või osalist varju). Toataimed nagu fikus ja serissa vajavad eredat, hajutatud valgust. Temperatuuritingimused ja valguse intensiivsus mõjutavad lehtede suurust, kasvukiirust ja tervist.

4) Kärpimine ja kujundamine

• Oksade ja võrsete regulaarne kärpimine hoiab bonsai vormis ja julgeb soodustada tihedamat võrsetust.
• Juurekärpimine (repotimisel) on oluline, et taim ei kasvanud juurte tõttu potti välja. Noori taimi repotitakse sagedamini kui vanu.
• Juure- ja latvakärpimisel säilitage tasakaal – liigne kärpimine nõrgestab taime.

5) Traatimine (wiring)

Traatimise abil saab oksi ja tüve paigutada soovitud suunda. Kasutage vastavaid bonsai-traate (alumiinium või vask), mähkige traati õrnalt ümber oksa ja eemaldage see pärast mõne kuu jooksul, kui okas on saanud uue kuju. Kontrollige regulaarselt, et traadi ei lõikuks koore sisse.

6) Väetamine

Pidev mõõdukas väetamine soodustab head vegetatiivset kasvu ja juuretervist. Kevadel ja suvel, kui taim aktiivselt kasvab, kasutatakse sagedamini väetist; talvel vähendatakse või lõpetatakse väetamine vastavalt liigile ja talvepuhkuse vajadusele.

7) Repotimine

Repotimine eelneb juurekärpimisele ja mullavahetusele. Noori bonsaisid repotitakse iga 1–3 aasta tagant, vanemaid iga 3–7 aasta tagant, sõltuvalt liigist ja potis juurdumise tasemest. Parim aeg repotimiseks on tavaliselt varakevadel enne aktiivse kasvuperioodi algust.

Kui algaja teeb tavaliselt vigu

• Liigne kastmine — paljud algajad üleujutavad taime ja juured õgused.
• Liiga vähene valgus — toas kasvatatavad liigid vajavad sageli väga eredat valgust.
• Liigne traataeg — traadi järelvalveta jätmine lõikab koort sisse.
• Liiga kiire vormimine — bonsai on aeglane kunst; kannatlikkus on oluline.

Levinud haigused ja kahjurid

Aphids (tõrged), lehetäid, kilp- ja ämbliklestad ning seenhaigused võivad bonsaid kahjustada. Regulaarne inspekteerimine, hea õhuringlus, õige kastmis- ja väetamisrutiin ning vajadusel õrn insektitsiidide või seentevastaste preparaadi kasutamine aitavad probleeme ennetada ja ravida.

Stiilid

Mõned levinumad bonsai-stiilid:

• Chokkan — sirge püsti tüvi (formaalne püsti).
• Moyogi — kõverdatud, loomulikum püsti tüvi (mitte liiga rangelt sümmeetriline).
• Shakan — kaldus tüvi, nagu tuuletõugatud puu.
• Kengai — kaskaad, tüvi langeb potipoole alla (mäestikupoolsetele puudel) — nõuab spetsiaalset potti.
• Han-kengai — poolkaskaad.
• Bunjin-gi — literati-stiil, minimalistlik ja venitatud tüvi.
• Sekijoju — juured on kivile kinnitunud (root-over-rock).
• Fukinagashi — tuules ära painutatud stiil.

Talve ja siseruumide hooldus

Paljud bonsaid vajavad talvisel perioodil külmakaitset ja dormantsi, eriti lehtpuud ja paljud okaspuud. Mõned troopilised liigid ei talu külma ja peavad talve veetma siseruumides, kuid vajavad sealgi tugevat valgust. Enne talve tuleks uurida konkreetse liigi vajadusi.

Vajalikud tööriistad

• Spetsiaalsed bonsai-käärid ja oksalõikurid (concave cutters) — annavad puhtad lõiked.
• Traat (alumiinium või vask) ja traadikäärid.
• Juurerake, pintsetid, pintslid ja väikesed labidad.
• Potid ja drenaaživõrgud, kvaliteetne potimuld.

Kultuuriline tähendus ja pärand

Bonsai pole pelgalt aiandus; see on elu- ja esteetikavaade, mis rõhutab kannatlikkust, harmooniat ja loodusliku ilu vähesuuruses. Bonsaipuu võib olla perekonna vara, mida antakse edasi põlvest põlve, ja mõnel bonsail võib olla sajandeid pikk ajalugu ning sellega seotud lugusid.

Lõpetuseks — mõned algaja nipid

• Alusta lihtsamate liikidega (näiteks fikus või jalakas), enne kui lähed keerulisemate okaspuudega tegelema.
• Õpi oma taime igapäevast käitumist: kuidas muutub muld, lehed ja kasvuhoiak hooajati.
• Ole kannatlik — bonsai areng võtab aega; iga väike lõik või korrektsioon mõjutab puud aastaid.
• Liitu kohaliku bonsai-klubiga või otsi juhendamist, et õppida õigeid tehnikaid ja saada tagasisidet.

Bonsai kasvatamine on rikas ja rahuldust pakkuv tegevus, mis ühendab aianduse, kunsti ja kultuuripärandi. Kui järgida põhitõdesid — õige mullasegu, kastmine, kärpimine, traaditamine ja repotimine — võib iga algaja saada nautiva ja eduka bonsaiharrastuse.

Küsimused ja vastused

K: Mis on bonsai?

K: Kust on bonsai pärit?

K: Miks inimestele bonsai meeldib?

K: Kuidas alustada bonsai valmistamist?

K: Millistest puudest on hea teha bonsaid?

K: Kas peale Jaapani on veel mõni teine rahvas, kes seda liiki kunsti harrastab?

Otsing