Bonsai
Bonsai (盆栽, lit. istutused salves, sõnadest bon, salv või madal pot ja sai, istutus või istutus) on jaapani kunst kasvatada väikseid puid potis. Selleks kasvatatakse puu väikeses potis või salves ning lõigatakse (kärbitakse) oksi ja juuri, et puu jääks aja jooksul väiksemaks. Bonsaipuud kasvatatakse nii, et need kasvaksid sellisesse vormi, mis oleks meeldiv vaadata. Parimad bonsaipuud näivad olevat vanad ja sellise kujuga, et need näevad välja nagu päris puu, kuid on palju väiksemad.
Sõna bonsai tähendab jaapani keeles "puu salve". Bonsai on Jaapanis väga vana kunstivorm. See on jaapani vorm vanemast hiina kunstist, mida nimetatakse penjingiks. Penjing on hiina kunstivorm, milles samuti kasutatakse potis kasvavaid puid. Ka teistel rahvastel on sellised kunstid nagu bonsai ja penjing.
Inimestele meeldib bonsai, sest seda on tore vaadata ja bonsaipuude kasvatamine on lõbus. Bonsaipuu võib elada väga kaua, kauem kui inimene elab. Perekonnas võib bonsaid alustada vanavanem, seejärel anda selle vanemale ja seejärel lapsele paljude aastate jooksul.
Bonsai algab väikesest puust. Selle puu võib kasvatada seemnest või leida juba kasvava puu õuest, pargist või metsast. Seda võib osta ka taimepoest.
Bonsai valmistamiseks võetakse väike puu maast välja. Selle juured puhastatakse hoolikalt mustusest. Juured võib veidi kärpida (lõigata), et nad mahuksid väikesesse potti. Samuti võib oksi kärpida, et puu oleks väiksem. Seejärel pannakse puu bonsaipotti, millel on madalad küljed. Potti pannakse värske muld (muld), et katta bonsaipuu juured. Seejärel kastetakse puu ja pannakse õue elama.
Hea puu, millest saab teha bonsaid, on väikeste lehtedega (ka männi nõelad on lehed). Kui lehed on liiga suured, ei näe bonsai välja nagu väike puu. Heal bonsaipuul on ka vana välimusega koor ja vanad juured.
Hiina joonistus millestki bonsaist, 8. sajandi algus
Ajalugu
Bonsai kunst sai alguse Jaapanis üle tuhande aasta tagasi. See toodi Jaapanisse Hiinast umbes aastal 800 pKr. Alguses istutati bonsaid suurtesse potidesse, nagu seda kasutasid hiinlased. Hiljem panid jaapanlased neid aga väga madalatesse, peaaegu lamedatesse pottidesse. See muudatus muutis puu ise kõige olulisemaks kunstivormi juures, mitte peenraha või väikesed majad või inimeste kujud, mida teised rahvad kasutasid oma väikeste pottides olevate puude puhul.Alguses olid bonsaid vaid Jaapani rikastel ja aadlikel inimestel. Ühel perekonnal võis olla palju bonsaisid, mis kasvasid pottides aias väljaspool maja. Üks teenija võis hoolitseda kõigi bonsaide eest ja õppida palju bonsaide kasvatamise kohta. Reeglid selle kohta, kuidas bonsaid õigesti kasvatada, ei olnud hästi teada ja neid ei jagatud teiste inimestega. Hiljem hakkas bonsaid kasvatama üha rohkem inimesi. Mõned olid pühad inimesed, näiteks mungad. Mõned olid Jaapani perekonnad, kes ei olnud aadlikud ega tõeliselt rikkad, kuid kellel oli piisavalt raha ja aega, et kasvatada oma aias või majaõues üks või kaks bonsaid. See suurem grupp inimesi hakkas jagama seda, mida nad õppisid bonsai reeglitest, ja nii said rohkem inimesi bonsaide kasvatamisega liituda. Kahekümnendaks (20.) sajandiks olid bonsai reeglid Jaapanis väga hästi teada ja paljud inimesed võisid endale lubada oma bonsaide kasvatamist.
Kultiveerimine
Puu, mida võiks kasutada bonsaiks, ei ole oma olemuselt väike. Kui bonsaipuu lastakse vabas mullas kasvada, kasvab ta sama suureks kui iga teine puu. Aga potis ei kasva puu väga suureks. Selleks, et ta jääks väikeseks, kärbib (lõikab) bonsaipuu omanik igal aastal tema lehti ja oksi. Iga kahe või kolme aasta tagant tõstab bonsai omanik bonsaipuu potist välja ja kärbib juured. Seejärel paneb omanik bonsaid tagasi potti ja lisab talle uut mulda.Bonsai kasvataja kontrollib iga bonsaipoti mulda kord päevas. Kui muld on peaaegu kuiv, kastab kasvataja seda, kuni see on mulla ülaosast kuni poti põhjani niiske. Iga paari nädala tagant lisab kasvataja iga bonsaipuu mulda veidi väetist. Talvel tehakse seda harvemini.
Bonsai võib elada vanemaks kui sama liigi suur puu, kui seda kasvatatakse hoolikalt. Bonsai vajab head hooldust ja kehva hooldusega bonsai ei ole terve ja võib surra. Et bonsai püsiks tugevana, peab ta kasvama õues nagu tõeline puu. Ta ei tohi kunagi saada liiga kuivaks ega jääda liiga märjaks. Ta ei tohi kunagi saada liiga kuumaks ega liiga külmaks. Kui ta saab taimehaiguse, näiteks seene, tuleb seda kiiresti ravida. Kui ta saab putukaid, nagu näiteks kirbud, tuleb putukad kiiresti ära puhastada või tappa.
Shapes
Bonsai kunstis on vaja ilumeelt, kannatlikkust ja head hooldust. Olulised on nii taim, taime kuju kui ka mulla paigutus ja kasutatav pott.
Igal bonsail on oma kuju, osaliselt tüve kuju ja suund ning osaliselt kogu puu kuju koos okste ja lehtedega. Kõige tavalisemaid kujundeid nimetatakse "stiilideks", sealhulgas
Püstise stiili
Püstise stiili puhul on tüvi sirge ja ülespoole suunatud. Selle oksad on altpoolt suured ja ülaltpoolt väikesed.
· 
Püstise stiili
· 
Püstine küpress
Mitteametlik stiilis
Mitteametlikul stiilil on pagasiruumis kurvid. Samuti on selle oksad altpoolt suuremad ja ülaltpoolt väiksemad.
· 
Mitteametlik stiilis
· 
Mitteametliku stiilis kadakas
Kaldane stiil
Kaldasuunaline bonsai tüvi ei tõuse sirgelt üles nagu püstise stiili puhul. Tüvi tuleb mullast välja nurga all ja näitab vasakule või paremale.
· 
Kaldane stiil
· 
Kaldane kadakas
Kaskadistiilis
Kaskadi stiilis bonsaid näevad välja nagu puud, mis kasvavad üle vee või mäe külgedel. Puu tipp on madal ja võib langeda isegi poti alusest madalamale.
· 
Kaskadistiilis
· 
Kaskadilaadne mänd
Luuda stiilis
Luude stiilis on tüvi sirge ja püstine. Oksad ulatuvad igas suunas umbes 1/3 ulatuses tüvest ülespoole.
· 
Luuda stiilis
· 
Luuda stiilis zelkova
Metsatüüpi
Metsastiilis (寄せ植え, Yose-ue) ehk "grupiistutuses" on mitu puud ühes potis või tasasel kiviplaadil.
· 
Metsatüüpi
· 
Metsatüüpi kuusk
Muud stiilid
Jaapani bonsai puhul on teadaolevalt palju muid stiile. Kui bonsaid näidatakse avalikkusele või kui need ilmuvad kataloogis, et neid inimestele müüa, pannakse puu kirjeldusse sageli stiil, mis vastab bonsaile kõige paremini. See võimaldab bonsaid vaatleval inimesel mõista bonsaid valmistanud isiku plaani või eesmärki.
Seotud leheküljed
- Penjing
- Hiina teadlase kivid
- Suiseki
Küsimused ja vastused
K: Mis on bonsai?
V: Bonsai on Jaapani kunst kasvatada väikseid puid pottides. See hõlmab okste ja juurte kärpimist, et puu jääks aja jooksul väikeseks, ning selle treenimist, et see kasvaks meeldiva kujuga. Sõna bonsai tähendab jaapani keeles "puu salves".
K: Kust on bonsai pärit?
V: Bonsai on Jaapanis väga vana kunstivorm, mis pärineb vanemast hiina kunstist nimega penjing. Ka teistel rahvastel on sellised kunstid nagu bonsai ja penjing.
K: Miks inimestele bonsai meeldib?
V: Inimestele meeldib bonsai, sest seda on ilus vaadata ja bonsaipuude kasvatamine on lõbus. Bonsaipuu võib elada väga kaua, kauem kui inimene elab, nii et seda saab edasi anda ka pereliikmete põlvkondade kaudu.
K: Kuidas alustada bonsai valmistamist?
V: Bonsai tegemiseks tuleb alustada väikese puuga, mida võib kasvatada seemnest või leida juba looduses kasvavat või osta taimepoest. Seejärel puhastatakse selle juured hoolikalt mustusest ja vajaduse korral kärbitakse, enne kui see pannakse madala küljega potti, mis on täidetud värske mullaga (mullaga). Pärast seda tuleb seda kasta ja paigutada õue, kus see elab aastaid.
K: Millistest puudest on hea teha bonsaid?
V: Bonsaiks valmistamiseks sobivad kõige paremini väikeste lehtedega puud, nagu näiteks männipuud, sest suuremad lehed ei paista Bonsaiks valmistamisel palju väiksematena kui tavalised puud. Lisaks peaks headel bonsaidel olema ka vana koore ja juurte välimus, mis lisab nende vaatlemisel rohkem realistlikkust.
K: Kas peale Jaapani on veel mõni teine rahvas, kes seda liiki kunsti harrastab?
V: Jah, ka teised riigid harrastavad sarnast kunsti, nagu näiteks penjing, mis on pärit Hiinast, kuid mida on kohandatud teistes riikides üle maailma, sealhulgas Jaapani versioon, mida tuntakse nime all bonsais.
