Roosiaed (rosaarium) – definitsioon, ajalugu ja tuntud näited

Roosiaed või rosaarium on aed või park, mis on sageli üldsusele avatud ja kus kasvatatakse roose. Kuigi mõnel roosiaedal on ainult dekoratiivne eesmärk, kasutatakse enamikku neist erinevate roosiliikide tutvustamiseks ja kasvatamiseks.

Esimese teadaoleva roosiaia rajas Prantsuse keisrinna Joséphine de Beauharnais Malmaisonis. Kui ta 1814. aastal suri, oli aias umbes 250 liiki aedroose. Teine vana roosiaed on Saksamaal Darmstadtis asuv Rosenhöhe park, mille rajas 1810. aastal Badeni printsess Wilhelmine.

Rooside kasvatamine kaubanduslikel eesmärkidel algas 19. sajandil. Olulised kaubanduslikuks roosikasvatuseks loodud roosiaedad olid:

Mis on roosiaed ja milleks see mõeldud on

Rosaarium on spetsiaalne aed, kus domineerivad roosid – nii iluroosid, puitunud põõsaroosid, roniroosid kui ka haruldased või botaanilised liigid. Roosiaia eesmärgid võivad olla mitmekesised:

• dekoratiivne — ilusate lillepuhmaste ja lõhnade pakkumine külastajatele;
• hariduslik — roosiliikide ja sortide tutvustamine, kasvatustehnikate näitamine;
• botaaniline ja teaduslik — liigirikkuse säilitamine, aretustöö ja geneetiliste ressursside hoidmine;
• kaubanduslik — sortide testimine ja paljundamine müügiks;
• sotsiaalne ja kultuuriline — üritused, festivalid, mälestised ja avalik ruum.

Lühike ajalooline ülevaade

Roosid on olnud inimeste eest hooldatud ja aedades kasvatatud sajandeid. Kaasaegse roosiaia kujunemine sai hoogu 18.–19. sajandil, mil uued aiasordid (eriti Hiina rooside sisseviimisega seotud hübriidid) võimaldasid värvide, lõhnade ja õitsemise varieerumise suurenemist. Nagu eespool mainitud, on tähtsad ajaloolised näited Joséphine’i Malmaisoni roosiaed ja Rosenhöhe Darmstadtis. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses tekkisid paljud avalikud ja erakätes roosiaiad, mis olid mõeldud nii ilule kui teadusele.

Tüübid ja kujundus

Roosiaedu on väga erinevaid, sõltuvalt eesmärgist ja maitsest:

• Botaaniline roosiaed — keskendub liikide ja haruldaste vormide kogumisele ning teaduslikule dokumentatsioonile.
• Hübriid- ja aretajate roosiaed — testimiseks ja uute sortide esitlemiseks.
• Iluroosiaed — rõhutab värvide, kujude ja lõhnade harmooniat, sageli geomeetrilise istutuse ja radadel liikumisega.
• Temaatiline roosiaed — nt lõhnataimed, ühevärvilised puhmastega alad, ajalooliste sortide osa vms.
• Kommerc- või tootmisroosiaed — suuremahuline kasvatamine müügiks või lillesid tarbimiseks.

Hea roosiaia kujundus arvestab taimi ümbritseva maastikuga, pinnase ja mikroilmastiku tingimustega ning pakub külastajale selgeid teid, istumispaiku ja infoesitlusi liikide kohta.

Hooldus ja põhilised tööetapid

• Mulla ettevalmistus: roosid eelistavad viljakat, hästi kuivendatud ja neutraalset kuni kergelt happelist mulda.
• Istutamine: sobiv sügavus ja istutuskaugus vastavalt sordile (põõsaroos, roniroos jms).
• Lõikamine: igaaastane vormi- ja noorendav lõikamine parandab õitsemist ja tervist.
• Toitmine: lämmastiku‑, fosfori‑ ja kaaliumipõhised väetised õitsemise toetamiseks.
• Kastmine: sügav ja harv kastmine on parem kui sagedane pindmine niisutus; mulch tõrjub umbrohtu ja säilitab niiskust.
• Talvekaitse: nooremate sortide multšimine või varjamine külmades piirkondades.

Tõved ja kahjurid

Roose võivad häirida mitmed haigused ja kahjurid. Levinumad probleemid on:

• Lehema murdumine ja hallitused — näiteks must laik (Diplocarpon rosae) ja jahukaste (Erysiphales), mida ennetatakse hea õhu liikumise ja lehtede puhastamisega.
• Võsundussiit — kahjurid nagu lehetäid, lehetäide põhjustatud seenhaigused ning lehekuivused.
• Väetise- ja niiskusprobleemid — liigne niiskus soodustab haigusi, toitainete puudus nõrgestab taimi.
• Erilised viirushaigused — näiteks roosroseti viirus, mis võib nõuda taime eemaldamist.

Roosiaedades kombineeritakse sageli integreeritud tõrje põhimõtteid: kultuurimeetmed, vastupidavate sortide kasutamine ning vajadusel ka õigeaegne keemiline või bioloogiline tõrje.

Kuulsad roosiaiad ja näited

Maailmas on palju tuntud roosiaedu, mis on jäänud külastajate ja roosihuviliste mällu. Mõned tähelepanuväärsed näited:

• Roseraie de Bagatelle (Pariis, Prantsusmaa) — tuntud roosiaed paviljonide ja võistluste poolest.
• Roseraie du Val-de-Marne (L'Haÿ-les-Roses, Prantsusmaa) — ajalooline ja mahukas roosikogu.
• Europa-Rosarium (Sangerhausen, Saksamaa) — üks maailma suurimaid roosikogusid, kus on tuhandeid sorte.
• Botaanilised ja kvartali roosiaiad paljudes riikides — näiteks botaanikaaiad ja kuninglikud pargid, mis sisaldavad värvikaid roosiaedu.

Eestis on roose hinnatud avalikes parkides ja botaanikaaedades; avalikud roosiaiad ja linna-aianduse projektid pakuvad võimalust rooside mitmekesisuse vaatlemiseks ka kohalikes oludes.

Külastusnõuanded ja sündmused

• Parim aeg roosiaeda külastada on tavaliselt hilissuvi, kui paljud sordid õitsevad täielikult.
• Külastaja peaks austama rajatise reegleid: mitte lõigata või murda õisi, mitte jalutada istutusvöönditel ja mitte koristada seemnekotte.
• Roosiaiad on sageli koht üritustele nagu roosinädalad, õie- ja lõhnafestivalid, giidiga ekskursioonid ja aretajate näitused.

Rosaaria tähtsus ja säilitamine

Roosiaedade roll on mitmekesine: nad on esteetilised ja kultuurilised maamärgid, teaduslikud varamuud ning elupaigad mesilastele ja teistele tolmeldajatele. Avalikke roosiaedu tuleks hoida, uuendada ja dokumenteerida — nii säilivad nii vanad sordid kui uued aretised järgmiste põlvede jaoks.

Lõppsõna

Roosiaed on palju enamat kui lihtsalt lillepeenar: see on koht, kus ajalugu, botaanikateadus, kunst ja ühiskond kohtuvad. Olgu eesmärgiks ilu, õpetus või kaubandus — hästi hooldatud roosiaed pakub rõõmu, teadmisi ja väärtuslikku geneetilist pärandit.

Küsimused ja vastused

K: Mis on rosaarium?

K: Mis on enamiku roosiaedade eesmärk?

K: Kes istutas esimese teadaoleva roosiaia ja kuhu see rajati?

K: Mitu liiki aedroose oli Prantsuse keisrinna Joséphine de Beauharnais' aias, kui ta suri?

K: Millise vana roosiaia rajas 1810. aastal Badeni printsess Wilhelmine?

K: Millal algas rooside kaubanduslik kasvatamine?

K: Millised olid tähtsad roosiaedad, mis loodi kaubanduslikuks roosikasvatuseks?

Otsing