Destrier }}
Destrier on keskaja tuntuim sõjaratsu tüüp. See kandis rüütleid lahingutes, turniiridel ja rüütlivõistlustel. Kaasaegsed allikad nimetasid seda oma tähtsuse tõttu suureks hobuseks.
Sõna destrier pärineb vulgarilatinakeelsest sõnast dextarius, mis tähendab "parempoolne" (sama juur nagu meie tänapäevased dexterous ja dexterity). See võib viidata sellele, et seda juhib rüütli paremal pool (või juhitakse parema käega) või hobuse kõnnakule (võimalik, et juhitakse paremaga).
Kuigi rüütlid ja sõjamehed hindasid seda väga kõrgelt, ei olnud destrier väga levinud. Enamik rüütleid ja ratsanikke ratsutas teistel sõjahobustel, näiteks kuraatoritel ja rouncey'del. Neid kolme hobusetüüpi nimetati sageli tormijooksikuteks.
William Marssal ratsutab ratsutaval ratsutajal vastast ratsuturniiri ajal.
Destrieri omadused
Sõna "destrier" ei viita mitte tõule, vaid hobuse tüübile: kõige paremale ja tugevamale sõjaratsule. Need hobused olid tavaliselt täkud, keda aretati ja kasvatati varssadest spetsiaalselt sõja tarbeks. Destrier'it peeti ka kõige sobivamaks ratsutamiseks; teiste sõjapidamisviiside puhul eelistati ilmselt kullerhobuseid. Neil olid võimsad tagaveerandid, mis suutsid kergesti kerida ja vedada, et peatada, keerata, pöörata või spurtida edasi. Neil oli ka lühike selg ja hästi lihaseline seljatagune, tugev luustik ja hästi kaarjas kael. Keskaegse kunsti järgi näib, et destrieri pea oli sirge või veidi kumer profiiliga, tugeva ja laia lõuaga ning silmade vahel hea laiusega.
Destrier oli spetsiaalselt mõeldud kasutamiseks lahingus või turniiril; igapäevaseks ratsutamiseks kasutas rüütel palfrey't ja tema pagasit veeti sumpterhobusel (või pakihobusel) või võib-olla ka vankrites.
Küsimused ja vastused
K: Mis on destrier?
A: Destrier on sõjaratsu tüüp, mida rüütlid kasutasid keskaegsetes lahingutes, turniiridel ja rüütlivõistlustel.
K: Miks peeti destriiri oluliseks?
V: Destriiri peeti oluliseks, sest seda nimetati suureks hobuseks ning rüütlid ja sõjamehed hindasid seda väga kõrgelt.
K: Kust pärineb sõna destrier?
V: Sõna destrier pärineb vulgarilatinakeelsest sõnast dextarius, mis tähendab "parempoolne" ja võib viidata hobusele, mida ratsanik juhatas rüütli paremal poolel või mida juhtis paremaga.
K: Kas kõik rüütlid ja relvastatud mehed ratsutasid destrierite seljas?
V: Ei, mitte kõik rüütlid ja relvastatud mehed ei ratsutanud destrieritega. Enamik ratsutas teistel sõjahobustel, näiteks kuraatoritel ja rouncey'del, mida nimetati ka tormijooksikuteks.
K: Milliseid teisi hobusetüüpe ratsutasid rüütlid ja sõjamehed keskajal tavaliselt?
V: Rüütlid ja sõjamehed ratsutasid keskajal tavaliselt veel teist tüüpi hobuseid, mida nimetati ka tormijooksikuteks, näiteks coursereid ja rounceysid.
K: Kas destrier on tänapäevalgi kasutusel?
V: Ei, tänapäeval destrierit ei kasutata. See oli keskajale iseloomulik hobusetüüp.
K: Mis on sõna destrier juur?
V: Sõna destrier juur on vulgariladina sõna dextarius, mis tähendab "parempoolne" ja on sama juur nagu meie tänapäevased sõnad dexterous ja dexterity.
