Püha Bede (673–735): Inglise ajaloo isa ja "Historia ecclesiastica" autor

Bede (ka Püha Bede või auväärne Bede) (673–735) oli munk ja üks tähtsamaid varajase Inglismaa kirikuajaloolasi. Ta kuulus Northumbergi sõsarkloostritele Monkwearmouth-Jarrow, kus veetis suurema osa oma elust, eriti kloostris Jarrow, kus asus rikkalik raamatukogu. Mõlemad kloostrid paiknesid tollases Durhami krahvkonnas (praegu Tyne ja Wear). Bede on enim tuntud kui Historia ecclesiastica gentis Anglorum (The Ecclesiastical History of the English People) autor, mis on põhjus, miks teda tihti nimetatakse "Inglise ajaloo isaks".

Elukäik lühidalt

Bede sündis umbes aastail 672–673 ja anti varases lapsepõlves, oblaadina, kloostrisse õppima ja teenima. Tal oli ligipääs Monkwearmouth-Jarrow suurele raamatukogule, mis oli tol ajal haruldane teadmiste keskus. Bede õppis ladina keelt ja pühakirjandust ning pühitseti diakoniks ja hiljem preestriks. Ta tegeles kirjatöö ja õpetamisega, koostas arvukaid teoseid ning püsis kogu elu kloostrielu ja õpingute keskmes.

Tööd ja teemad

Bede kirjutas väga erinevaid tekste: ajaloolisi töid, piiblikommentaare, hagiograafiat, kronoloogilisi ülevaateid ja teaduslikke kirjutisi ajastustamisest (computus). Tema tuntuim teos Historia ecclesiastica gentis Anglorum valmis 731. aastal ja on jagatud viieks raamatuuks; see kajastab varakristlikku Inglismaad, kristluse levikut ja poliitilisi suhteid kuni Bede oma ajani. Raamat põhineb nii varasematel tekstidel (nt Gildas), ametlikel kirjavahetustel, suulistel tunnistustel kui ka Bede enda uurimistööl.

Tuntud on ka tema teised tööd, näiteks kronoloogia ja kalender teemale pühendatud kirjutised, piiblikommentaarid ning õpetlikud tekstid, mis aitasid õigeaegse pühade ja kiriklike rituaalide määramisel. Bede kasutas ladina keelt ning tema stiil on olnud samas selge ja praktiline, mistõttu tema tööd levisid laialdaselt Kesk- ja Lääne-Euroopas.

Mõju ja pärand

Bede töödest kõige mõjukam oli Historia ecclesiastica, mis muutus keskajaks põhiallikaks Inglismaa ajaloo uurimisel. Ta aitas levitada Anno Domini (aasta pärast Kristuse sündi) süsteemi ajalooliseks dateerimiseks, mistõttu tema kirjutisi kasutati laialdaselt kronoloogias. Bede’ pärand ei piirdu üksnes ajaloo kirjutamisega: tema teadustöö kiriku kalendri, piiblikommentaaride ja hariduslikku materjali osas mõjutasid keskaja õpetust ja kirikuelu.

Bede suri 735. aastal ning teda on austatud pühana nii katoliku kui ka anglikaani traditsioonis. Tema elutööd on säilinud paljudes keskaegsetes käsikirjades ning need on tänapäeval kättesaadavad modernsetes väljaannetes ja tõlgetes. Tema näide kui pühast õpimehest ja teadlasest on jäänud oluliseks osaks Lääne intellektuaalsest pärandist.

Life

Bede sai varsti pärast oma surma lugupidavalt tuntuks kui auväärne Bede, kuid see ei olnud seotud sellega, et roomakatoliku kirik kaalus tema pühakuks tunnistamist. Bede ise ütles, et ta sündis 673. aastal ja Wearmouthi kloostri maadel. Seitsmeaastasena andis ta oma pere Wearmouthi abt Benedict Biscopile hariduse andmiseks. Bede ei ütle, kas tema perekond oli aadlik või mitte. Bede ordineeriti diakoniks, kui ta oli üheksateistkümneaastane, ja kolmekümneaastaselt ordineeriti ta preestriks. Kuigi ta oli aktiivne oma kogukonnas, leidis Bede, et õppimine, kirjutamine ja õpetamine on tema lemmiktegevused. Ta õppis Piiblit ja ladina keelt. Ta õppis ladina keelt, sest selles keeles ilmusid piibel ja teised kloostri raamatukogus olevad raamatud. Tema õpetus oleks olnud väga põhiline ja tema arvamused olid väga konventsionaalsed (mitte mingil moel radikaalsed).

Oma elu lõpus jäi Bede haigeks ja tal oli raskusi hingamisega. Ta asus lõpetama mõningaid kirjutisi ja andma ära need vähesed asjad, mis tal olid. Bede suri ülestõusmispühal, 26. mail 735.

De natura rerum , 1529

Historia Ecclesiastica

Bede kirjutas omal ajal palju teaduslikke, ajaloolisi ja teoloogilisi teoseid. Paljusid neist kopeerisid ja kasutasid teised kloostrid Inglismaal ja Lääne-Euroopas. Tal oli üks teos, mille poolest ta on eriti kuulus. Üks väärtuslikumaid ja olulisemaid anglosaksi ajaloo allikaid on Bede "Ecclesiastical History of the English Nation". Bede veetis suurema osa oma elust Jarrow's ja seal kirjutas ta ka oma ajaloo. Ecclesiastical History koosneb viiest raamatust ja umbes 400 leheküljest, mis on kirjutatud ladina keeles. See sisaldab 800 aastat Inglismaa ajalugu alates Caesari ajast kuni selle valmimiseni (731). Viimane peatükk räägib Bede'ist endast.

Üks mees, kes tegi Bede'i töö võimalikuks, oli Benedict Biscop. Ta asutas Wearmouthi ja Jarrowi kloostrid. Veelgi olulisem on see, et ta lõi raamatukogu, millest Bede sai suurema osa oma teabest. Oma surma ajaks 689. aastal oli ta teinud neli reisi Rooma ja lõunasse ning tõi iga kord tagasi suured raamatukogud. Bede'i töö ei oleks ikka veel võimalik, kui poleks olnud Ceolfrid, neljas abt. Ta kahekordistas Benedictus Biscopi jäetud raamatukogu suuruse. Bede ise ei reisinud kaugemale kui York ja Lindisfarne. Ei ole andmeid selle kohta, et ta oleks kunagi külastanud raamatukogusid kaugetes kohtades. Bede ütleb oma allikate kohta järgmist:

"

Jumala abiga olen mina, Bede, Kristuse sulane ja Wearmouthis ja Jarrowis asuva õnnistatud apostlite Peetruse ja Pauluse kloostri preester, kogunud kokku need faktid Suurbritannia kiriku ja eriti Inglise kiriku ajaloo kohta, niivõrd kui ma olen suutnud neid kindlaks teha vanadest kirjutistest, meie esivanemate traditsioonidest ja oma isiklikest teadmistest.

"

Bede haud

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Bede?

K: Millised olid Bede tiitlid?

K: Millise kloostri liige oli Bede?

K: Kus veetis Bede suurema osa oma ajast?

K: Mille poolest on Bede kõige kuulsam?

Küsimus: Millises keeles oli Bede nimi algselt?

K: Milline oli Bede ladinakeelne tiitel?

Otsing