AlegsaOnline.com

Béla Bartók — Ungari helilooja, pianist ja rahvamuusika uurija (1881–1945)

Béla Bartók — Ungari helilooja ja pianist, rahvamuusika uurija; avasta tema originaalne harmoonia, rütmid ja mõjukad klaveri- ning orkestriteosed.

Autor: Leandro Alegsa

06-11-2025

Béla Bartók (sündinud Ungaris Nagyszentimiklósis 25. märtsil 1881; surnud New Yorgis 26. septembril 1945) oli kuulus ungari helilooja ja pianist. Ta oli üks 20. sajandi tähtsamaid ja originaalsemaid heliloojaid. Ta tundis suurt huvi rahvamuusika vastu ja reisis palju Ungaris ja teistes riikides, sealhulgas Rumeenias, kuulates rahvalaule, mida maarahvas laulis. Ta kasutas sageli nende laulude stiili oma muusikas. Ta on kuulus oma klaverimuusika, keelpillikvartettide ja mitme orkestriteose, sealhulgas ühe orkestrikontserdi poolest. Bartóki harmooniad ja elav rütmika olid klassikalises muusikas mõnikord üsna uudsed ja mõnedele kuulajatele olid need esialgu raskesti mõistetavad.

Elulugu lühidalt

Bartók sündis praeguse Rumeenia territooriumil asuvas Nagyszentimiklósis (tänapäeval Sânnicolau Mare). Ta õppis Budapesti muusikakõrgkoolis ja kujunes silmapaistvaks pianistiks ning heliloojaks juba noores eas. Varajases töös on kuulda romantismi mõjutusi, kuid üha enam hakkas ta kasutama rahvamuusikast saadud elemente ja modernsemaid harmoonilisi lahendusi.

Rahvamuusika uurimine ja kogumine

Bartók pühendas suure osa oma elust rahvamuusika kogumisele ja uurimisele. Ta salvestas ja kirja pani sadadeid rahvalaule Ungarist, Rumeeniast, Slovakkiast ja teistest regioonidest. Selle töö tegi temast ühe varajase etnomusikoloogia tähtkuju. Rahvalaulude meloodiad, rütmid ja skaalaomadused läksid sisse otseselt tema helikeelde ning andsid tema muusikale omapärase rahvapärase, ent samas modernse kõla.

Peamised teosed ja žanrid

Bartók oli mitmekülgne: kirjutas klaveriteoseid, koorimuusikat, keelpillikvartette, kammermuusikat, sümfoonilist muusikat ja ooperi. Tema tuntumate teoste hulka kuuluvad näiteks:

A kékszakállú herceg vára (Bluebeard's Castle) – ooper (1911)
A csodálatos mandarin (The Miraculous Mandarin) – ballett/orkestriteos (1924–1926)
Music for Strings, Percussion and Celesta (1936)
Concerto for Orchestra (1943) – üks tema kõige populaarsemaid orkestriteoseid
Six String Quartets – kuus keelpillikvartetti, mis näitavad tema arengut erinevatel eluetappidel
Mikrokosmos – harjutus- ja õppetööde kogu klaverile (1926–1939)
Three Piano Concertos – eriti kolmas klaverikontsert (valmis 1945) on isiklik ja helge teos

Stiil ja helikeel

Bartóki muusikas segunevad rahvamuusika meloodilised ja rütmilised jooned 20. sajandi modernse harmooniaga. Ta kasutas sageli modaalseid skaaluvariatsioone, pentatoonikat, keerulisi ja asümmeetrilisi rütme ning tekstuure, kus esineb kihilisus ja pidev rütmiline liikumine. Tema klaverikirjutus on sageli percussive ehk löökpillilik, orkestreerimine huvitav ja värvikas (nt Music for Strings, Percussion and Celesta eriline kõlapilt).

Viimased aastad ja pärand

1940. aastal lahkus Bartók sõjapoliitilise olukorra tõttu Euroopast ja kolis Ameerika Ühendriikidesse, kus ta püüdis jätkata loomingut ja leida toetust. Viimastel aastatel kannatas ta terviseprobleemide ja rahaliste raskuste all; ta suri New Yorgis 26. septembril 1945. Tema looming on jätnud sügava jälje 20. sajandi muusikasse — nii heliloojatele, interpreetidele kui ka rahvamuusika uurijatele. Bartók on tänapäeval laialdaselt tunnustatud oma originaalse stiili, uurimistöö ja loomingulise julguse tõttu.

Mõju ja tähtsus

Bartóki töö rahvamuusika kogumisel aitas säilitada arvukaid regioonipäraseid laulutraditsioone, mis muidu poleks ehk jäädvustatud. Tema helikeel on mõjutanud paljusid hilisemaid heliloojaid ning tema teoseid mängitakse ja salvestatakse maailmas regulaarselt. Bartók on tihti nimetatud üheks kõige mõjukamaks ja originaalsemaks 20. sajandi heliloojaks.

Lapsepõlv ja varased aastad

Béla Bartók sündis Nagyszentmiklósi väikelinnas. Tol ajal oli see Austria-Ungari keisririigis, kuid tänapäeval asub see Rumeenias. Juba väga väiksena ilmutas ta suurt muusikalist annet ja tema ema õpetas teda klaverimängu mängima.

Béla oli lapsena sageli haige. Kui ta oli seitsmeaastane, suri tema isa ja ema viis ta koos õega elama Nagyszőlősse (tänapäeval nimetatakse seda Vinogradiviks ja see asub Ukrainas) ja seejärel Pozsonisse (tänapäeval on see Bratislava Slovakkias). Seal andis ta oma esimese avaliku kontserdi, kui ta oli üksteist aastat vana. Ta esitas ka ise komponeeritud muusikat.

Varajane muusikaline karjäär

Peagi õppis ta klaverit István Thomani juures, kes oli õppinud kuulsa Franz Liszti juures. Budapesti Kuninglikus Muusikaakadeemias sai ta kompositsioonitunde János Koesslerilt. Seal kohtus ta helilooja Zoltán Kodály'ga, kes avaldas talle suurt mõju ja kellest sai eluaegne sõber.

Peagi hakkas ta komponeerima pikemaid muusikapalu. Talle meeldis Richard Straussi ja Claude Debussy muusika ning need mõjutasid tema muusikastiili. Ta hakkas huvituma rahvamuusikast. Seda võib kuulda esimeses tema kuuest keelpillikvartetist.

Bartók ja Kodály sõitsid koos maale, et koguda ja uurida vanu ungari rahvameloodiaid. Toona arvati, et tõeline ungari (vana ungari) rahvamuusika on mustlasmuusika. Bartók ja Kodály näitasid, et nende kõrval on ka teisi traditsioone. Nad leidsid muusikat, milles kasutati pentatoonilisi skaalasid, mis olid sarnased mõnes Aasia piirkonnas kasutatavatele skaaladele. Need kaks heliloojat hakkasid neid rahvapäraseid ideid oma kompositsioonides kasutama. Kodály tsiteeris (kopeeris) oma muusikas sageli tegelikke rahvalaule, Bartók aga eelistas komponeerida muusikat, mis kõlas nagu rahvalaul, ilma et ta seda tegelikult kopeeriks.

Keskmised aastad ja karjäär

1909. aastal abiellus Bartók Márta Ziegleriga. Nende poeg, kelle nimi oli samuti Béla, sündis 1910. aastal.

1911. aastal kirjutas Bartók oma ainsa ooperi "Siniparraste loss". Ooperis on ainult kaks lauljat: Sinipard ja tema naine Judith. Ta kirjutas ka balleti "Puidust prints". See hakkas teda välismaal kuulsaks tegema. Teine ballett, "Imeline mandariin", on tänapäeval veelgi kuulsam. See näitab Igor Stravinski, Arnold Schönbergi, aga ka Richard Straussi mõju. Ta kirjutas palju kammermuusikat, sealhulgas kokku 6 keelpillikvartetti, 2 viiulisonaati ja sonaadi kahele klaverile ja löökpillidele. Ta kirjutas mõned teosed väiksematele orkestritele: Divertimento keelpillidele ja Music for Strings, Percussion and Celesta.

Bartók lahutas Márta 1923. aastal ja abiellus klaveriõpilase Ditta Pásztoryga. Tema teine poeg Péter sündis 1924. aastal.

Teine maailmasõda ja hilisem karjäär

Teise maailmasõja puhkemisel kritiseeris Bartók natside tegevust. Pärast nende võimuletulekut Saksamaal keeldus ta seal kontserte andmast ja ei kasutanud oma saksa kirjastajat. Tema poliitilised ideed tekitasid talle Ungaris palju probleeme.

Olles esmalt oma käsikirjad riigist välja saatnud, tundis Bartók, et peab koos Ditta Pásztoryga USAsse emigreeruma. Nad elasid New Yorgis. Nende poeg Péter liitus nendega 1942. aastal ja astus hiljem Ameerika Ühendriikide mereväe teenistusse. Bartóki vanem poeg Béla jäi Ungarisse.

Bartók ei tundnud end USAs mugavalt ja tal oli väga raske komponeerida. Samuti ei olnud ta Ameerikas väga tuntud ja tema muusika ei huvitanud paljusid inimesi. Ta ja tema abikaasa Ditta andsid kontserte ning mõnda aega anti neile raha, et töötada Jugoslaavia rahvalaulude kogumiku kallal. Neil ei olnud väga palju raha, kuigi tal olid mõned sõbrad, kes andsid neile piisavalt raha, et ära elada. Serge Koussevitski palus tal kirjutada kontsert orkestrile . Sellest sai peagi Bartóki kõige populaarsem teos ja see tõi talle ka raha. Samuti palus Jehudi Menuhin tal kirjutada Sonaat sooloviiulile. See näis äratanud temas taas huvi heliloomingu vastu ning ta kirjutas oma Klaverikontserdi nr 3 ja alustas tööd oma Viiulikontserdiga.

Bartók suri 26. septembril 1945 New Yorgis 64-aastaselt polütsüteemiasse. Viiulikontserdi jättis ta oma surma ajal lõpetamata; selle lõpetas hiljem tema õpilane Tibor Serly.

Muusika

Bartóki muusikas on palju moodsaid tehnikaid, nagu atonaalsus, bitonaalsus ja moodsad harmooniad. Ta kasutab sageli erinevaid skaalasid (mitte ainult duur- ja mollskaalasid) ja väga keerulisi rütme. Paljud neist on inspireeritud rahvamuusikast, mida ta kuulis. Ta kirjutas palju klaverimuusikat, sealhulgas mõned lihtsad palad inimestele, kes õpivad klaverit. Siia kuulub ka kuue köites kogumik "Mikrokosmos", mis on tänapäeval noorte muusikute seas väga populaarne.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Béla Bartók?

V: Béla Bartók oli 20. sajandi kuulus ungari helilooja ja pianist.

K: Milline oli Bartóki huvi rahvamuusika vastu?

V: Bartók tundis suurt huvi rahvamuusika vastu ja reisis palju Ungarisse ja teistesse riikidesse, sealhulgas Rumeeniasse, et kuulata rahvalaule, mida maarahvas laulis.

K: Kuidas kasutas Bartók rahvamuusikat oma kompositsioonides?

V: Bartók kasutas oma muusikas sageli rahvalaulude stiili.

K: Milliste muusikaliikide poolest on Bartók kuulus?

V: Bartók on kuulus oma klaverimuusika, keelpillikvartettide ja mitmete orkestriteoste, sealhulgas ühe orkestrikontserdi poolest.

K: Kas Bartóki harmooniad ja rütmid võeti publiku poolt hästi vastu?

V: Bartóki harmooniad ja elav rütmika olid klassikalises muusikas mõnikord üsna uudsed ja mõnedele kuulajatele olid need esialgu raskesti mõistetavad.

K: Millal ja kus Bartók sündis ja suri?

V: Bartók sündis 25. märtsil 1881 Ungaris Nagyszentimiklós ja suri 26. septembril 1945 New Yorgis.

K: Milline oli Bartóki panus klassikalisse muusikasse?

V: Bartók oli üks 20. sajandi tähtsamaid ja originaalsemaid heliloojaid ning tema rahvamuusika kasutamine klassikalises heliloomingus oli oluline panus sellesse žanrisse.