Béla Bartók (sündinud Ungaris Nagyszentimiklósis 25. märtsil 1881; surnud New Yorgis 26. septembril 1945) oli kuulus ungari helilooja ja pianist. Ta oli üks 20. sajandi tähtsamaid ja originaalsemaid heliloojaid. Ta tundis suurt huvi rahvamuusika vastu ja reisis palju Ungaris ja teistes riikides, sealhulgas Rumeenias, kuulates rahvalaule, mida maarahvas laulis. Ta kasutas sageli nende laulude stiili oma muusikas. Ta on kuulus oma klaverimuusika, keelpillikvartettide ja mitme orkestriteose, sealhulgas ühe orkestrikontserdi poolest. Bartóki harmooniad ja elav rütmika olid klassikalises muusikas mõnikord üsna uudsed ja mõnedele kuulajatele olid need esialgu raskesti mõistetavad.
Elulugu lühidalt
Bartók sündis praeguse Rumeenia territooriumil asuvas Nagyszentimiklósis (tänapäeval Sânnicolau Mare). Ta õppis Budapesti muusikakõrgkoolis ja kujunes silmapaistvaks pianistiks ning heliloojaks juba noores eas. Varajases töös on kuulda romantismi mõjutusi, kuid üha enam hakkas ta kasutama rahvamuusikast saadud elemente ja modernsemaid harmoonilisi lahendusi.
Rahvamuusika uurimine ja kogumine
Bartók pühendas suure osa oma elust rahvamuusika kogumisele ja uurimisele. Ta salvestas ja kirja pani sadadeid rahvalaule Ungarist, Rumeeniast, Slovakkiast ja teistest regioonidest. Selle töö tegi temast ühe varajase etnomusikoloogia tähtkuju. Rahvalaulude meloodiad, rütmid ja skaalaomadused läksid sisse otseselt tema helikeelde ning andsid tema muusikale omapärase rahvapärase, ent samas modernse kõla.
Peamised teosed ja žanrid
Bartók oli mitmekülgne: kirjutas klaveriteoseid, koorimuusikat, keelpillikvartette, kammermuusikat, sümfoonilist muusikat ja ooperi. Tema tuntumate teoste hulka kuuluvad näiteks:
- A kékszakállú herceg vára (Bluebeard's Castle) – ooper (1911)
- A csodálatos mandarin (The Miraculous Mandarin) – ballett/orkestriteos (1924–1926)
- Music for Strings, Percussion and Celesta (1936)
- Concerto for Orchestra (1943) – üks tema kõige populaarsemaid orkestriteoseid
- Six String Quartets – kuus keelpillikvartetti, mis näitavad tema arengut erinevatel eluetappidel
- Mikrokosmos – harjutus- ja õppetööde kogu klaverile (1926–1939)
- Three Piano Concertos – eriti kolmas klaverikontsert (valmis 1945) on isiklik ja helge teos
Stiil ja helikeel
Bartóki muusikas segunevad rahvamuusika meloodilised ja rütmilised jooned 20. sajandi modernse harmooniaga. Ta kasutas sageli modaalseid skaaluvariatsioone, pentatoonikat, keerulisi ja asümmeetrilisi rütme ning tekstuure, kus esineb kihilisus ja pidev rütmiline liikumine. Tema klaverikirjutus on sageli percussive ehk löökpillilik, orkestreerimine huvitav ja värvikas (nt Music for Strings, Percussion and Celesta eriline kõlapilt).
Viimased aastad ja pärand
1940. aastal lahkus Bartók sõjapoliitilise olukorra tõttu Euroopast ja kolis Ameerika Ühendriikidesse, kus ta püüdis jätkata loomingut ja leida toetust. Viimastel aastatel kannatas ta terviseprobleemide ja rahaliste raskuste all; ta suri New Yorgis 26. septembril 1945. Tema looming on jätnud sügava jälje 20. sajandi muusikasse — nii heliloojatele, interpreetidele kui ka rahvamuusika uurijatele. Bartók on tänapäeval laialdaselt tunnustatud oma originaalse stiili, uurimistöö ja loomingulise julguse tõttu.
Mõju ja tähtsus
Bartóki töö rahvamuusika kogumisel aitas säilitada arvukaid regioonipäraseid laulutraditsioone, mis muidu poleks ehk jäädvustatud. Tema helikeel on mõjutanud paljusid hilisemaid heliloojaid ning tema teoseid mängitakse ja salvestatakse maailmas regulaarselt. Bartók on tihti nimetatud üheks kõige mõjukamaks ja originaalsemaks 20. sajandi heliloojaks.


