Benoît de Maillet (Saint-Mihiel, 12. aprill 1656 - Marseille, 30. jaanuar 1738) oli palju reisinud prantsuse diplomaat ja loodusteadlane. Tuntuks sai ta eelkõige oma loodusvaatluste ja julgete hüpoteeside tõttu, mis seadsid kahtluse alla tollased piiratuma ajalooparagraafid Maa ja elu päritolu kohta.

Maillet töötas Prantsuse peakonsulina Kairos ning oli pikka aega järelevaataja Levantis. Oma diplomaatilise teenistuse ajal Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida aladel tegi ta ulatuslikke vaatlusi looduse, maastike ja kivimite kohta ning kogus teateid kohalike paikkondade geoloogilisest ajaloost.

Maillet' geoloogilised tähelepanekud veensid teda, et Maa ei saanud tekkida hetkega: maakoorele iseloomulikud tunnused viitavad aeglasele arengule ja järkjärgulistele looduslikele protsessidele. Ta osutas merekivimite ja molluskite leidudele kaugel praegusest rannajoonest, mida tõlgendas merepinna muutumise ja maismaa tekkimise märgina. Sellest lähtudes pakkus ta välja varase ja radikaalse idee, et maismaal elavad olendid on ajalooliselt pärit meres elavatest esivanematest ja et inimliik ise võib olla tekkinud mitmete muutuste kaudu. Maillet uskus, et elu kujunemine ja muutumine toimusid pikas ajaskaalas, mitte üheainsa loomisaktina.

Peamine teos ja selle avaldamine

Maillet kogus oma tähelepanekud ning arutlused käsikirjadesse, mis jõudsid avalikkuse ette postuumselt pealkirjaga „Telliamed, ou entretiens sur les principaux événemens de la nature“ (nimi on autori nime anagramm). Avaldatud töö sisaldas nii geoloogilisi vaatlusi, järeldusi elu päritolu kohta kui ka spekulatsioone eluvormide järkjärgulise ülemineku kohta. Paljud tema vaated olid tol ajal vastuolulised, sest need läksid risti traditsioonilise ja piibelliku kosmoloogilise käsitlusega.

Pärand ja tähtsus

  • Maillet oli üks varasemaid mõtlejaid, kes rõhutas aja pikkust ja järkjärgulisi geoloogilisi protsesse — seisukohti, mida hiljem arendasid edasi uniformitarismi pooldajad.
  • Ta pakkus ette ideid elu merelisest päritolust ja liikide muutumisest, mis eelistasid loomulikumaid selgitusi jumalikule loomisele ning seega aitasid ette valmistada pinnast evolutsiooniteoreetilistele aruteludele.
  • Tema töö tekitas kaasaegses teadus- ja religioosses ringkonnas arvamuste lõhestumist: üksikute ideede vastu võeti huvi, samas olid need ka kriitika ja tagasiheitmise objektiks.

Kuigi Benoît de Maillet’i mõtted ei olnud veel tänapäevase evolutsiooniteooria täpne ettekujutus, on tema panus tähtis kui üks varasemaid järjekindlaid püüdlusi selgitada Maa ja elu arengut looduslike protsesside abil ning rõhutada sügavat ajalist ulatust geoloogilistes muutustes.