Anglosaksi heptarhia: seitsme kuningriigi mõiste ja ajalugu
Heptarhia (vanakreeka keeles: ἑπτά + ἀρχή, seitse + kuningriik) on koondnimetus, mida kasutatakse seitsme anglosaksi kuningriigi kohta. Need olid: Northumbria, Mercia, East Anglia, Essex, Kent, Sussex ja Wessex. Anglosaksi kuningriigid kujunesid ja muutsid oma piire 5. kuni 9. sajandil ning lõpuks ühinesid ja arenesid edasi üheks Inglismaa kuningriigiks. Termin "heptarhia" on tuntud alates 16. sajandist ja seda kasutatakse nii seitsme konkreetse kuningriigi kirjeldamiseks kui ka selle ajajärgu tähistamiseks.
Ajalooline taust ja ajavahemik
Anglosaksi heptarhia tekkis pärast Rooma võimu langust Britanniast (kõrgemal tasemel 5. sajandil), kui erinevad germaani hõimud — peamiselt anglid, saksid ja jütid — asustasid saart. Heptarhia ei olnud kunagi keskse valitsuse poolt loodud üksus, vaid pigem hilisem ajalooline kokkuvõte peamistest võimukeskustest, mis püsisid või konkureerisid omavahel kuni 9.–10. sajandini.
Peamised sündmused ja võimutasakaal
- 7.–8. sajandil domineeris tihti Mercia, mille kuulsaim valitseja oli Offa, kes ehitas Offa sambad-tüüpi piirsüsteeme ja tugevdas Mercia mõju.
- Northumbria oli kultuuriline keskpunkt, eriti 7.–8. sajandil, tuntud kirikliku koolkonna ja käsikirjade (nt lindude) poolest.
- 9. sajandil tõusis Wessex tähtsusse: Egbertist alates ja eriti Alfred Suure ajal kujunes Wessexist keskmeks, mis vastas taanlaste rünnakutele ning sillutas teed ühtsema Inglismaa tekkele.
- Vanainglise kuningriikide piirid olid muutlikud — väikesed alamriigid ja sõltuvkuningriigid (nt Hwicce, Lindsey jt) tegid poliitilise kaardi keerukaks.
- Vikingeid ja taanlaste sissetungi nimetatakse sageli selle perioodi võtmemomendiks, mis muutis poliitilist tasakaalu ja kiirendas ühendumise protsessi.
Termi kasutamise piirangud
Kuigi "heptarhia" on mugav termin, on see ajalooliselt osaliselt eksitav. Realistlikult oli Briti saarel ja selle lähistel sel ajal rohkem kui seitse võimukeskust ning nende tähtsus ja arv muutusid ajas. Paljud ajaloolased rõhutavad, et heptarhia on hilisem kirjeldav konstruktsioon, mitte täpne kaasaegne poliitiline üksus.
Pärand
Anglosaksi kuningriikide pärand on suur: nad andsid aluse inglise keelele, õigus- ja haldustraditsioonidele, kristluse levikule ning paljudele paiknimedele Inglismaal. Lõplik poliitiline ühendamine kulmineerus 10. sajandi jooksul ja sai konkreetse kuju hiljem kui mitme kuninga poolt omavahelise ühinemise tulemus, mille lõplik samm oli varase keskaja Inglismaa kujunemine.
Märkus: artiklis kasutatud vanakreeka ja muud lingid on alles samas vormis nagu algses tekstis.
Anglosaksi Heptarhia kuningriikide kaart
Heptarhia päritolu
Heptarhia, seitsmest sõltumatust kuningriigist koosneva rühma idee pärineb arvatavasti 12. sajandil inglise ajaloolaselt Henry of Huntingdonilt. Ta loetles seitse anglosaksi kuningriiki oma "Historia Anglorum" ("History of the English People"). Bede pani aga paika idee, et mitmed kuningriigid olid (eri aegadel) teistest domineerivamad. Ta koostas nimekirja kuningatest, kes domineerisid teiste kuningriikide üle. Nende kuningriikide vaheliseks eraldusjooneks oli Humberi jõgi. Northumbria (Deira ja Bernicia) oli põhjapoolne kuningriik, ülejäänud kuningriigid olid lõunapoolsed inglaste kuningriigid. Tegelikku terminit "heptarhia" kasutas esmakordselt 16. sajandil William Lambarde. Tema 1568. aasta puulõikekaart on selle mõiste varaseim teadaolev kasutusviis.
Mõnikord kasutatakse mõistet heptarhia, mis viitab kuningriikide vahelisele konföderatsioonile, mida ei olnud olemas. Alates 6. sajandist kuni 9. sajandini olid need lihtsalt seitse kuningriiki, mille rajasid germaani vallutajad ja nende järeltulijad. Nende vahel oli vähe võrdsust. Northumbria, Mercia ja Wessex olid seitsmest kõige võimsamad ja domineerisid sageli teiste üle. Kuningriigid vähenesid järk-järgult. Heptarhia lõppes põhimõtteliselt viikingite tulekuga. Termin heptarhia oli teadlaste seas populaarne 16.-19. sajandini, kuid seda kasutatakse tänapäeval aeg-ajalt.
Bretwaldas
Algselt loetles Bede seitse kuningat, kes olid tollal Inglismaa teiste kuningriikide üle võimul. Anglosaksi kroonikas on loetletud kaheksas bretwalda:
- Aelle Lõuna-Saksi kuningas (Sussex)
- Ceawlin läänesakslaste kuningas (Wessex)
- Aethelbert Kenti kuningas
- Raedwald Ida-Anglia kuningas
- Edwin Northumbria kuningas
- Oswald Northumbria kuningas
- Oswiu Northumbria kuningas
- Egbert läänesakslaste kuningas (Wessex)
Ka kahte 8. sajandi Mercia kuningat võib pidada bretwaldideks:
- Aethelbald Mercia kuningas
- Offa Mercia kuningas
Heptarhia kuningriigid
Need seitse kuningriiki olid:
Küsimused ja vastused
K: Mis on Heptarhia?
V: Heptarhia on seitsme anglosaksi kuningriigi koondnimetus.
K: Mis on seitsme anglosaksi kuningriigi nimed?
V: Seitse kuningriiki on Northumbria, Mercia, East Anglia, Essex, Kent, Sussex ja Wessex.
K: Mida tähendab mõiste Heptarhia?
V: Mõiste Heptarhia viitab nii seitsmele kuningriigile kui ka ajavahemikule, mil nad eksisteerisid.
K: Millal hakati kasutama mõistet Heptarhia?
V: Termin on kasutusel alates 16. sajandist.
K: Kas anglosaksi kuningriigid muutusid lõpuks üheks kuningriigiks?
V: Jah, anglosaksi kuningriigid muutusid lõpuks Inglismaa kuningriigiks.
K: Mida tähendab sõna Heptarhia vanakreeka keeles?
V: Heptarhia tuleneb vanakreeka sõnadest "ἑπτά", mis tähendab seitse, ja "ἀρχή", mis tähendab kuningriiki.
K: Millised anglosaksi kuningriigid kuuluvad Heptarhia alla?
V: Heptarhiasse kuuluvad anglosaksi kuningriigid on Northumbria, Mercia, East Anglia, Essex, Kent, Sussex ja Wessex.
