Oswiu (umbes 611–15. veebruar 670), tuntud ka kui Oswy või vanainglise nimega: Ōswīg, oli üks tähelepanuväärsemaid varakeskaegse Inglise riigimehi. Ta sai Bernicia kuningaks pärast oma venna Oswaldi surma (Oswaldi langemine aastal 642) ning hiljem valitses kogu Northumbria. Oswiu suurimaks sõjaliseks saavutuseks oli Winwaedi lahing, kus ta alistas ja tappis vastuhakupealiku Penda of Mercia (traditsiooniliselt 655). Selle võidu järel tuli temast Bede järgi seitsmes Lõuna-Inglismaa kuningate üleoleku ehk bretwalda kantud isik. Penda alistamise järel kinnitas Oswiu oma mõjuvõimu Mercia üle ja määras kliendikuningaks Penda poja Peada. Oswiu oli haruldane Northumbria kuningas selle poolest, et ta suri loomulikku surma 15. veebruaril 670.
Võimuletulek ja valitsemine
Oswiu pärines Ida-Anglia lähikonnas mõjukast Bernicia kuninglikust suguvõsast. Pärast Oswaldi langemist jäi Northumbria poliitiline olukord ebastabiilseks: Deira ja Bernicia vahel puhkesid tülid, kusjuures Oswiu püüdis järk-järgult liita mõlemad piirkonnad enda võimu alla. Tema valitsemise üheks tunnuseks oli läbirääkimiste ja sunnimeetodite kombineerimine — ta kasutas nii abielusid, vasallide nimetamist kui ka sõjalist survet, et tugevdada oma positsiooni.
Winwaed ja bretwalda
Winwaedi lahing märgib Oswiu karjääri pöördepunkti. Penda oli olnud üks tugevamaid paganlikke vastaseid Põhja-Inglismaal ja tema surm lahingus lõikas läbi meeleavalduse selle üleoleku, mida paganlikud jõud varem hoidsid. Penda alistamise järel saavutas Oswiu ajutise üleoleku Lõuna-Inglismaa osade üle ning teda peeti Bede kirjutiste järgi bretwaldaks — üldseiseva ülempretendi rolli, mis tähendas küll pigem mõjutamist ja liitude sõlmimist kui otsest bürokraatlikku kontrolli.
Suhted Mercia ja kliendivalitsejate
Pärast Penda surma suutis Oswiu mõjutada Mercia poliitikat: ta kinnitas võimupositsiooni läbi toetajate ja vasallide, sh määrates kliendikuningaks Penda poja Peada. Peada valitsemine jäi aga lühikeseks ja Mercia poliitika jäi pingeliseks – Oswiu kontroll oli osaline ja mitmetähenduslik, pigem domineeriv mõju kui püsiv direktne vallutamine.
Usuline poliitika ja Whitby kokkuvõte
Oswiu oli aktiivne kristluse patroon ja tema valitsusaeg langes tähtsasse usulisse üleminekuperioodi. 664. aastal toimunud Whitby (Streoneshalh) sünod oli tema poliitika tipmõte: seal otsustati, et Northumbria kirik võtab vastu roomakatoliku kiriku traditsioonid (eriti paastu- ja ülestõusmispäeva arvutamise küsimuses), mis lõikas läbi varem levinud iiri-šoti (keldi) kiriklikud tavad. Otsus tugevdas sidemeid Rooma kirikuga ja aitas ühtlustada kristlust Inglismaal. Sünodile järgnesid kirikureformid ja piiskopkondade organisatsiooni tugevnemine.
Perekond ja järglus
- Oswiu abikaasa oli Eanflæd (Eanfled), kes oli pärit Deira kuninglikust suguvõsast ja kelle mõju usulistes küsimustes oli suur.
- Tuntuimad lapsed olid Alhfrith (Alchfrith), kellele usaldati mõningane valitsemisala Deiras, ning Ecgfrith, kes järgis isat troonil pärast Oswiu surma.
Surm ja pärand
Oswiu suri 15. veebruaril 670 loomulikku surma, mis oli tollases kontekstis erandlik — paljud tema ajastu valitsejad langesid lahinguis või vandenõudes. Tema valitsemine jättis mitmekülgse pärandi: ta tugevdas Northumbria poliitilist väge, mõjutas usu- ja kirikutavasid (eriti Whitby otsuse kaudu) ning lõi eeltingimused hilisemaks kesknema võimu tekkeks Inglismaa lääne- ja keskosas. Ajalooliselt jääb Oswiu meelde kui osavat poliitikut ja pühendunud kiriku toetajat.