Britid (brittonid): keldi rahvas ja brittoni keel Suurbritannias

Britid (brittonid) — keldi rahvas ja brittoni keel Suurbritannias: ajalugu, kultuur, migratsioon Walesi, Cornwalli ja Bretagne’i ning anglosaksidega kontaktide lugu.

Britid (ka brittonid) olid inimesed, kes rääkisid keldi keelt, mida tuntakse ühise brittoni keelena. Nad elasid Suurbritannias rauaajal, Rooma aegsel Britannial ja pärast roomlaste lahkumist Suurbritanniast subrooma perioodil. Pärast anglosakside saabumist imendusid paljud brittidest uude kultuuri ja muutusid inglasteks. Teised tõmbusid tagasi Walesi, Cornwalli ja Lõuna-Šotimaale. Teised lahkusid Suurbritanniast Bretagne'ile.

Ajalooline taust ja levik

Terminit "britid" kasutasid roomlased (ladina keeles Britanni) kirjeldamaks saareriigi algset keldi-keelset elanikkonda. Enne roomlaste saabumist ja rooma võimu ajal moodustasid britid mitmeid hõimu- ja väikesi kuningriike, mille kultuuris ja majanduses olid olulised põllumajandus, karjakasvatus, rauatöö ja tugevad kaitserajatised nagu linnused ja mäetipud.

Keeleline pärand

Britoni keel (ühine brittoni keel) on osa Insular Celtic ehk saarte keldi keelte rühmast. Selle järeltulijateks on tänapäevani tuntud keeled:

• walesi keel – Walesis säilinud ja elujõuline keldi keel, mis on otsene pärija britoni keelest;
• cornwalli keel – Cornwallis ajalooliselt räägitud keel, mis suri välja, kuid oli 20. sajandil elavnenud taastamispüüete tulemusel;
• bretooni keel – Bretagne’is (Prantsusmaal) räägitav keel, mille toidab 5.–6. sajandi migreerunud britid;
• cumbri keel (Cumbric) – kunagine ida- ja kesk-Lõuna-Šotimaa ning Põhja-Inglismaa keldi keel, mis sulas tõenäoliselt 12.–14. sajandil anglosaksi ja gaeli mõjutuse all välja.

Rooma mõju ja subrooma periood

Rooma impeeriumi valitsemine tõi Suurbritanniasse uusi haldusvorme, linnu, teid ja majanduslikke sidemeid, kuid briti kultuur ja keel säilisid paljudes piirkondades. Pärast roomlaste administratiivset lahkumist 5. sajandil jäi saar subrooma segasesse, vähekindla ajalukku: kohalik eliit püüdis hoida järge, samaaegselt toimusid migratsioonid ja sõjalised surveallikad. Just sel perioodil algasid laiemad püstijäämise ja rännakud Armorica (tänase Brittany) poole.

Kontaktid teiste rahvastega ja assimileerumine

5.–7. sajandil tungisid Suurbritanniasse idast germaani rahvad — anglod, saksid ja jütid — kes asutasid oma kuningriike ja keelekeskkonna, mille tulemuseks oli lääne- ja keskosas briti elanikkonna assimileerumine inglise kultuuri alla. Samal ajal säilisid keldi kogukonnad lääne- ja läänepoolses rannikualadel, kus nende keel ja traditsioonid suutsid püsida tugevamalt.

Kultuur ja usund

Briti ühiskonnas olid olulised suulised traditsioonid, laulud ja müüdid. Varase kristluse levik (alates 4.–5. sajandist) muutsid religioosset maastikku: tekkisid kohalike pühakute kultused, kloostrid ja kirikuelu, mis sageli põimus kohalikku käytanntega. Arheoloogilised leiud — keraamika, relvad, tööriistad ja hauakalmistud — aitavad rekonstrueerida igapäevaelu ja sotsiaalseid suhteid.

Pärand tänapäeval

Britide pärand on nähtav paljudes aspektides: paiknemiste nimedest (tuhanded kohanimed Suurbritannias sisaldavad keldi päritolu elemente), arheoloogilistest paikadest, rahvalauludest ja keelelistest järelehõigetest. Walesi, Cornwalli ja Bretoni keeled kannavad edasi britoni keele järeltulijaid, moodustades sideme tuhandete aastate taguse keelelise ja kultuurilise järjepidevusega. Samuti on migratsioon Bretonni suunanud selge näide sellest, kuidas rahvusgrupid on ajalooliselt liikunud ja loonud uusi identiteete.

Oluline meeles pidada

• “Britid” ei olnud homogeenne rahvas ühes poliitilises mõttes — tegemist oli paljude hõimude ja kogukondade kogumiga, kes jagasid keele- ja kultuurimustreid.
• Rooma periood ja hilisem anglosaksi laienemine mõjutasid oluliselt nende keelelist ja kultuurilist arengut.
• Pärand ei ole kadunud — see on nähtav nii keeltes, kohanimedes, arheoloogias kui ka rahvakultuuris.

Nimi

Umbes aastal 330 eKr alustas kreeka maadeuurija Pytheas reisi, mille käigus avastas Briti saared. Aastal 326 eKr maabus ta ja andis saarele nime Prettanike või Brettainiai. Sellest nimest sai Britannia.

Kui roomlased vallutasid 43. aastal pKr. Suurbritannia, nimetasid nad seal elavaid inimesi brittanni (ka Britanni). Nad olid teadlikud ka oma hõimuidentiteedist. Oma ajalookirjeldustes ütlesid roomlased nende kohta: "Nad on rahvas, keda ahistavad väeosad, kes võtavad vastu poliitilisi pagulasi, kes mässavad ja kes kuuluvad maailma kaugemate rahvaste hulka". Ka 4. ja 5. sajandil kirjutanud mungad nimetasid neid britannideks. Mõned kasutasid terminit Britto.

Anglosaksi kroonika sisaldab kirjeldust Suurbritannia maa ja rahva kohta. "Britannia saar on kaheksasada miili pikk ja kakssada miili lai; ja siin saarel on viis rahvast: Inglise, brito-valslased, šotlased, piktid ja raamatulased."

Walesi teadlane John Rhys kasutas esimesena mõisteid "brüthonid" ja "brüthoonid". Ta soovis Walesi rahva ning Cumbria ja Cornwalli walesi rahva kohta konkreetsemaid termineid kui lihtsalt sõna brittide kohta.

6. sajandi britid tungisid läände

Keldi hõimud

Alates rauaajast alates muutus keldi brittide asustatud territoorium märkimisväärselt. Algul oli see jagatud erinevate keldi hõimude vahel. Enne roomlaste tulekut hõivasid nad suurema osa sellest, mis on praegu Inglismaa.

Keskne

• Brigandid - kontrollisid suurt osa Põhja-Inglismaast, millest hiljem sai Põhja-Inglismaa.
• Carvetii - asub Solway tasandiku piirkonnas Hadrianuse müürist põhja pool.
• Corieltauvi - nad elasid seal, kus praegu asub East Midlands.
• Cornovii - elasid praeguses West Midlandsi piirkonnas.
• The Parisii - okupeerisid praeguse Ida-Yorkshire'i ala.

Kaguosa

• Atrebates - hõivasid praeguse Lääne-Sussexi, Hampshire'i ja Surrey osasid.
• Belgae - Oli Hampshire'i maakonnas ja selle ümbruses.
• Cantiaci - elasid tänapäeva Kenti krahvkonnas, mille keskuseks oli Canterbury.
• Catuvellauni - hõivasid hiljem Hertfordshire'i, Bedfordshire'i ja Cambridgeshire'i alad.
• Durotriges - nad asustasid hilisemat Dorseti ja Lääne-Hampshire'i piirkonda.
• Dumnonii - nad elasid Cornwalli ja Devonshire'i hilisemates piirkondades.
• Trinovantes - kontrollis Essexit ja osa Hertfordshire'i ja Middlesexi piirkonda.
• Iceni - asusid hilisema Norfolki, Suffolki, Cambridgeshire'i ja Huntingdonshire'i territooriumil.
• Regnenses - nad hõivasid Sussexi ja Surrey piirkonna.

Lääne

• Damnonii - okupeerisid Cornwalli ja Devonshire'i.
• Deceangli - nende territoorium hõlmas Kirde-Walesit.
• Demetae - andsid oma nime Dyfedile; asustasid ka tänapäeva Pembrokeshire'i ja Carmarthenshire'i.
• Dobunni - nende territoorium hõlmas Põhja-Somerseti, Bristoli ja Gloucestershire'i.
• Gangani - nad hõivasid suure osa Loode-Walesist.
• Ordoviigid - nad elasid Põhja-Walesis ja Anglesey's.
• Silures - nende territoorium hõlmas tänapäeva Monmouthshire'i, Breconshire'i ja Glamorganshire'i.

Keldi hõimud Rooma-eelses Suurbritannias.

Küsimused ja vastused

K: Kes olid britid?

K: Kus nad elasid?

K: Mis juhtus nendega pärast anglosaksi saabumist?

K: Mis keelt nad rääkisid?

K: Mis on Armorica?

K: Millal nad elasid Suurbritannias?

Otsing