Britid (keldi rahvas)

Britid (ka brittonid) olid inimesed, kes rääkisid keldi keelt, mida tuntakse ühise brittoni keelena. Nad elasid Suurbritannias rauaajal, Rooma aegsel Britannial ja pärast roomlaste lahkumist Suurbritanniast subrooma perioodil. Pärast anglosakside saabumist imendusid paljud brittidest uude kultuuri ja muutusid inglasteks. Teised tõmbusid tagasi Walesi, Cornwalli ja Lõuna-Šotimaale. Teised lahkusid Suurbritanniast Bretagne'ile.

Iceni hõimu kuninganna Boadicea.

Nimi

Umbes aastal 330 eKr alustas kreeka maadeuurija Pytheas reisi, mille käigus avastas Briti saared. Aastal 326 eKr maabus ta ja andis saarele nime Prettanike või Brettainiai. Sellest nimest sai Britannia.

Kui roomlased vallutasid 43. aastal pKr. Suurbritannia, nimetasid nad seal elavaid inimesi brittanni (ka Britanni). Nad olid teadlikud ka oma hõimuidentiteedist. Oma ajalookirjeldustes ütlesid roomlased nende kohta: "Nad on rahvas, keda ahistavad väeosad, kes võtavad vastu poliitilisi pagulasi, kes mässavad ja kes kuuluvad maailma kaugemate rahvaste hulka". Ka 4. ja 5. sajandil kirjutanud mungad nimetasid neid britannideks. Mõned kasutasid terminit Britto.

Anglosaksi kroonika sisaldab kirjeldust Suurbritannia maa ja rahva kohta. "Britannia saar on kaheksasada miili pikk ja kakssada miili lai; ja siin saarel on viis rahvast: Inglise, brito-valslased, šotlased, piktid ja raamatulased."

Walesi teadlane John Rhys kasutas esimesena mõisteid "brüthonid" ja "brüthoonid". Ta soovis Walesi rahva ning Cumbria ja Cornwalli walesi rahva kohta konkreetsemaid termineid kui lihtsalt sõna brittide kohta.

6. sajandi britid tungisid läände

Keldi hõimud

Alates rauaajast alates muutus keldi brittide asustatud territoorium märkimisväärselt. Algul oli see jagatud erinevate keldi hõimude vahel. Enne roomlaste tulekut hõivasid nad suurema osa sellest, mis on praegu Inglismaa.

Keskne

Brigandid - kontrollisid suurt osa Põhja-Inglismaast, millest hiljem sai Põhja-Inglismaa.
Carvetii - asub Solway tasandiku piirkonnas Hadrianuse müürist põhja pool.
Corieltauvi - nad elasid seal, kus praegu asub East Midlands.
Cornovii - elasid praeguses West Midlandsi piirkonnas.
The Parisii - okupeerisid praeguse Ida-Yorkshire'i ala.

Kaguosa

Atrebates - hõivasid praeguse Lääne-Sussexi, Hampshire'i ja Surrey osasid.
Belgae - Oli Hampshire'i maakonnas ja selle ümbruses.
Cantiaci - elasid tänapäeva Kenti krahvkonnas, mille keskuseks oli Canterbury.
Catuvellauni - hõivasid hiljem Hertfordshire'i, Bedfordshire'i ja Cambridgeshire'i alad.
Durotriges - nad asustasid hilisemat Dorseti ja Lääne-Hampshire'i piirkonda.
Dumnonii - nad elasid Cornwalli ja Devonshire'i hilisemates piirkondades.
Trinovantes - kontrollis Essexit ja osa Hertfordshire'i ja Middlesexi piirkonda.
Iceni - asusid hilisema Norfolki, Suffolki, Cambridgeshire'i ja Huntingdonshire'i territooriumil.
Regnenses - nad hõivasid Sussexi ja Surrey piirkonna.

Lääne

Damnonii - okupeerisid Cornwalli ja Devonshire'i.
Deceangli - nende territoorium hõlmas Kirde-Walesit.
Demetae - andsid oma nime Dyfedile; asustasid ka tänapäeva Pembrokeshire'i ja Carmarthenshire'i.
Dobunni - nende territoorium hõlmas Põhja-Somerseti, Bristoli ja Gloucestershire'i.
Gangani - nad hõivasid suure osa Loode-Walesist.
Ordoviigid - nad elasid Põhja-Walesis ja Anglesey's.
Silures - nende territoorium hõlmas tänapäeva Monmouthshire'i, Breconshire'i ja Glamorganshire'i.

Keldi hõimud Rooma-eelses Suurbritannias.

Küsimused ja vastused

K: Kes olid britid?

V: Britid olid rahvas, kes kõneles keldi keelt, mida tuntakse ühise brittoni keele nime all, ja elas Suurbritannias rauaajal, Rooma Britannias ja eelrooma ajal.

K: Kus nad elasid?

V: Britid elasid Suurbritannias rauaajal, Rooma aegsel Britannial ja eelrooma perioodil.

K: Mis juhtus nendega pärast anglosaksi saabumist?

V: Pärast anglosaksi saabumist rändasid mõned britid Walesi, Cornwalli ja Lõuna-Šotimaale, samas kui teised kolisid Armoricasse (mis nimetati ümber Bretagne'iks). Need, kes jäid, sulandusid anglosaksi ühiskonda.

K: Mis keelt nad rääkisid?

V: Britid rääkisid keldi keelt, mida tuntakse ühise bretooni keelena.

K: Mis on Armorica?

V: Armorica on Prantsusmaa põhjarannikul asuv iidne piirkond, mille osa brittidest ümber nimetas Bretagne'iks.

K: Millal nad elasid Suurbritannias?

V: Britid elasid Suurbritannias rauaajal, Rooma aegsel Britannial ja pärast roomlaste lahkumist Suurbritanniast eelrooma ajal.