Regnenses, Regni või Regini olid briti keldi rahvas, keda tavaliselt juhtis üks kuningas. Nende ala kujunes hiljem Rooma Britannia administratiivseks civitas’eks; see tähendab, et roomlased korraldasid seal kohaliku omavalitsuse raamistikku, mille keskuseks sai Noviomagus Reginorum — tänapäeva Chichesterina piirkond Lääne-Sussexis.
Enne kui roomlased vallutasid suurema osa Britanniast, paistsid Regnensese ala ja pealinn kuuluvat osaliselt või tervikuna Atrebates'i varasemasse territooriumi. Võimalik, et nad moodustasid koos naabritega mõningase hõimude konföderatsiooni. Mõnevõrra eristuv oli see, et Regnenses kasutasid teiste piirkondadega võrreldes rohkesti mägilinnuseid — ajutisi või püsivamaid kaitserajatisi kõrgematel kohtadel, mis peegeldab kohalike sõjalist ja sotsiaalset korraldust.
Nende paiknemine Lõuna-Inglismaal andis neile soodsad tähtsuse elemendid: nad elasid suhteliselt "tsiviliseeritud" (Rooma kontaktide mõistes) ja merelähedal alal, kus toimus regulaarne kaubavahetus mandri-Euroopaga. Kaubateed ja sadamad tõid kaasa uusi mõtteid, tarbeesemeid ning immigratsiooni mõju, mis kiirendasid roomastumisprotsesse kohaliku eliidi ja linnakeskuste (nagu Noviomagus) ümber.
Nime tähendus on lihtne: "Regnenses" võib tõlkida kui "kuningriigi inimesi" või "regna elanikke". Ei ole siiski täpselt teada, kuidas täpselt see nimi tekkis — see on säilinud peamiselt roomlaste kirjalikes allikates ja võib olla kas kohalik nimetus või roomlaste poolt antud tõlke- või ametinimi.
Regnensese tuntumaid valitsejaid oli Tiberius Claudius Cogidubnus, keda klassikalistes allikates ja epigraafilistes leidudes kirjeldatakse kui roomalike sõbraliku või kliendisuhtes oleva kuninga tüüpi. Ka Tacitus mainib teda allikates, pidades tema rolli üheks näiteks kohaliku eliidi ja Rooma vahelisest koostööst.
Oluline tõend Cogidubnuse ajaloolise staatuse kohta on Chichesteri lähedalt leitud kiltkirjaline ülestähendus (inskriptsioon), mille kahjustatud tekstist on tekkinud erinevaid rekonstruktsioone. Üks rekonstruktsioon annab fraasi nagu Cogidubni regis legati Augusti in Britannia — mida mõnikord tõlgendatakse kui "kuningas ja keiserlik legaat Britanniast", mis on probleemne, sest ametinimetus legatus oli tavaliselt seotud rangelt senaatoritele ja kõrgematele roomaametnikele. Selle tõttu on pakutud alternatiivseid lugemisi, näiteks Cogidubni regis magni Britanniae — "suur kuningas Britannias" — või muid variante, mis üritavad arvestada katkendliku teksti tegelikku sisu. Sellised tõlgendused mõjutavad oluliselt arusaamist Cogidubnuse staatusest: kas ta oli erandlikult rooma-õiguslikus hierarhias tõstetud isik või pigem kohalik liitlane, kellele anti erilisi privileege.
Regnensese pealinn Noviomagus Reginorum (Chichester) oli rooma ajal oluline regionaalne keskus: seal toimus administratsioon, olid turg ja tõenäoliselt mitmeid avalikke hooneid (nt foorum, basilika, templitraditsioonid). Lähedal asuv suur arheoloogiline leid — Fishbourne’i Rooma palee — seostatakse sageli kohaliku eliidiga ja mõnedes tõlgendustes ka Cogidubnusega; palee rikkalikud mosaiigid ja ehituse kroonoloogia viitavad tugevatele kultuurilistele ja majanduslikele sidemetele mandri-Euroopaga 1. sajandil pKr.
Kokkuvõttes kujutasid Regnensese hõimu ja nende keskuse arengud head näidet sellest, kuidas Lõuna-Inglismaa kohalikud keldi kogukonnad suutsid rooma vallutuse järel kohaneda: osa eliidist liitus rooma süsteemiga, linnad ja administratiivsed üksused kasvasid ning kultuuriline ja majanduslik elu muutus tihedamalt ühendatuks kogu impeeriumiga. Paljud detailid — eriti täpne poliitiline staatus ja pealinna varasem areng — põhinevad osaliselt arheoloogial ja fragmentaarsetel kirjalikel allikatel, mistõttu uurimuses püsib mõningane ebakindlus.
