Mahabadi Vabariik: Iraani Kurdistanis asunud iseseisev kurdi riik (1946–1947)

Mahabadi Vabariik (1946–1947): lugu Iraani Kurdistanis asunud lühiajalisest kurdi vabariigist, selle juhtidest, NSV Liidu mõjust ja ajaloolistest tagajärgedest.

Iraani Kurdistanis asutatud Mahabadi Vabariik (ka Kurdistani Vabariik) oli teine iseseisev kurdi riik 20. sajandil pärast Türgi Ararati Vabariiki. Selle pealinn oli kurdi linn Mahabad Loode-Iraanis. Vabariik tekkis Nõukogude Liidu okupatsiooni ja mõjupiirkonna tingimustes ning oli osa laiemast Iraani kriisist, milles osalesid USA ja NSV Liidu vahel.

Taust ja asutamine

Teise maailmasõja järel jäid Põhja-Iraani piirkonnad lühiajaliselt Nõukogude vägede kontrolli alla. Selle taustal ja kohalike kurdi poliitiliste liikumiste initsiatiivil kuulutati 22. jaanuaril 1946 välja iseseisev Mahabadi Vabariik. Vabariik püüdis luua kurdidele autonoomse poliitilise ja administratiivse keskuse ning tugevdada kohalikke institutsioone pärast sõjaaja segadust.

Valitsus ja juhtimine

Vabariigi juhid olid:

• Qazi Muhammad – president ja üks tuntumaid poliitilisi juhte;
• Mustafa Barzani – kaitseminister ja sõjalise organiseerimise juht, hiljem tuntud kui Barzani perekonna esindaja Kurdi liikumises; (link Mustafa Barzani esimest korda mainitud tekstis jäi säilitamata, kuid nimi on ajalooliselt keskne)
• Hadschi Baba Scheich – peaminister.

Vabariik püüdis luua kohaliku halduse, koolide ja õigussüsteemi aluseid ning organiseerida kaitsejõude, kuid selle tegevus oli tinglikult sõltuv välistoetusest ja regionaalsetest oludest.

Välisriikide roll ja Nõukogude toetus

Mahabadi Vabariigi tekkes mängis olulist rolli Nõukogude Liidu kohalolek Põhja-Iraanis. Nõukogude vägede kohalolek andis kohalikele kurdijuhtidele võimaluse realiseerida autonoomseid püüdlusi, kuid samas sidus see liikumise Moskva poliitikaga. Nõukogude vägede lahkumine 1946. aasta kevadel ja rahvusvahelise surve hoogustumine (osa nii USA kui ka teisi riike hõlmanud läbirääkimistest) jätsid vabariigi kaitseta.

Kukkumine ja järelmõjud

Vabariigi iseseisvus oli lühiajaline: liikumine löödi maha Iraani keskvalitsuse vägede poolt umbes aasta jooksul pärast välja­kuulutamist. Pärast Nõukogude toetuse vähenemist ja lahkumist muutus olukord Iraani keskvalitsuse jaoks soodsamaks ning nende väed naasid piirkonda. Vabariigi kokkuvarisemise järel tabasid juhte rängad karistused: Qazi Muhammad hukati avalikult Mahabadi kesklinnas asuval Chuwarchira väljakul. [1]

Mustafa Barzani ja tema sõjaväeline juhtkond põgenesid piirkonnast; paljud võitlejad ja perekonnad liikusid edasi Iraagi Kurdistani aladele, kus Barzani perekond hiljem olulise rolli mängis. Iraagi Kurdistani praegune president Massoud Barzani sündis Mahabadis, kui tema isa, kadunud kindral Mustafa Barzani, oli Iraani Kurdistanis asuva Mahabadi sõjaväeülem [2].

Hinnangud ja ajalooline tähtsus

Mahabadi Vabariik on tähtis episood nii kurdi rahvusliikumise ajaloos kui ka külma sõja-eelse perioodi geopoliitikas. Vabariigi lühike eluiga näitas kurdi poliitiliste ambitsioonide ja suurvõimude huvide kokkupõrget Pärsia lahe piirkonnas. Mõned kaasaegsed vaatlejad ja osalejad on rõhutanud, et ilma välismaise sõjalise toetuse ja stabiilse diplomaatilise tunnustuseta oli iseseisvus praktiliselt määratud õnnetuks.

Archibald Roosevelt, USA endise presidendi Theodore Roosevelti poeg, kirjutas raamatus, et Mahabadi rahvaste Vabariigi peamiseks probleemiks oli see, et kurdid vajasid NSV Liidu võimu. Ainult Punase armee abil oli neil võimalus. Kuid need lähedased suhted

Stalini ja NSVLiga lasid paljudel kurdi hõimudel olla selle kurdi riigiga vastandunud.

Kokkuvõte

• Mahabadi Vabariik kuulutati välja 22. jaanuaril 1946 ja eksisteeris lühikest aega Nõukogude mõjuväljas;
• Juhtfiguurideks olid Qazi Muhammad, Hadschi Baba Scheich ja Mustafa Barzani;
• Vabariigi kokkuvarisemine ja Iraani keskvalitsuse taaskehtestatud kontroll näitasid, kui haavatav oli rahvuslik iseseisvus suurvõimude geopoliitilises kontekstis;
• Mahabadi sündmused jäid tähtsaks õppetunniks ja mõjutajaks hilisematele Kurdi autonoomia- ja iseseisvusliikumistele.

[1] [2] (viited säilitada vastavalt originaalallikatele)

Küsimused ja vastused

K: Kuidas nimetati 20. sajandi teist iseseisvat kurdi riiki?

K: Kus see asus?

K: Kes juhtis vabariiki?

K: Millal kuulutas see iseseisvuse välja?

K: Kui kaua kestis see enne kokkuvarisemist?

K: Mis juhtus Qazi Muhammadiga pärast selle kokkuvarisemist?

K: Kes on Massoud Barzani ja milline on tema seos selle vabariigiga?

Otsing