Rouran }}.
Rouran (hiina: 柔然; pinyin: Róurán) valitses kuueteistkümne kuningriigi ajal Põhja-Hiinat.
Nad olid kas protomongolid või türklased. Nad rääkisid ruanruani keelt, mis on altai või sino-tiibeti keel.
Nad pärinesid Xianbei suguvõsast. Rouranid on esimesed, kes kasutavad sõnu "khaan" või "khagan". Rourani khaaniriik eksisteeris ajavahemikus 4-6 sajandit. Seejärel kukutasid nad Goktürkide poolt. See tõi kaasa türgi rahvaste tõusu.
Rouranid võisid pärast seda põgeneda läände ja saada Pannoonia avarite osaks. Göktürklased ajasid neid "avarid" taga Bütsantsi impeeriumi.
Kust nad on pärit?
Rouranid olid nomaadid. Nad elasid Euraasia idaosa steppides (Mongoolia ja Kirde-Hiina). Nad kukutasid Xianbei. Enamik Xianbei kolis lõunasse ja elas Põhja-Hiinas. Kwok Kin Poon väidab, et rouranid pärinesid Donghu Xianbei'st.
Ajalugu
Rourani kaganaadi asutaja oli Yujiulu Shelun. Ta pärines Xianbei orjadest. Xianbei kasutasid sõna rouran, mis tähendas "väänlevad ussid".
Pärast seda, kui Xianbei 3. sajandil lõunasse kolis, võtsid Rouranid üle ja vallutasid palju maad.
402. aastal ühendas Shelun kogu Rourani. Nad võitsid naaberriikide Tiele ja laienesid Siiditeele. Seejärel vallutasid ja vasalliseerisid nad heftaallased (Kesk-Aasia) kuni 5. sajandini.
Seejärel liikusid heptaliidid India suunas ja asendasid Yuezhi'd Baktrias. Heptaaliidid laenasid palju kultuuri ja keelt ruurlastelt: sealhulgas sõna "khaan".
429. aastal ründas Põhja-Wei (kuhu Xianbei asus) Rouranit ja tappis paljusid.
434. aastal sõlmisid Rouranid heqini Põhja-Weiiga.
Ajavahemikul 440-460 ründasid Põhja-Wei'd ja võitsid Rouranit mitu korda.
Rouran sõlmis heqini Han-hiina valitseja Gao Huaniga Ida-Wei's.
508. aastal alistas Tiele Rourani.
Aastal 516 võitsid rüürlased tiele.
Gokturkide kukutamine
551. aastal võitis Bumin Ashina Göktürkidest (hiina: 突厥) Rourani eest Tiele mässu. Vastutasuks palus Bumin Rourani printsessi (heqin). Rouran keeldus, mistõttu Bumin kuulutas iseseisvuse välja.
Bumin tegi heqini koos Lääne-Wei'ga (põlvnevad Põhja-Wei'st). Seejärel ründas Bumin 552. aastal Rourani, tappes Yujiulü Anagui. Seejärel vallutas Bumin Otukeni.
Ta kuulutas end Illigi khaaniks ja alustas Türgi khaaniriiki. Ta suri varsti Bumin, kuid tema poeg Issik Qaghan järgnes talle. Issik jätkas Rourani ründamist, kuid suri aasta hiljem, 553. aastal. Tema vend Muqan Qaghan lõpetas töö ja hävitas ruarlased 555. aastal.
Küsimused ja vastused
K: Kes olid Rouran?
V: Rouranid olid rahvas, kes valitsesid Põhja-Hiinat kuueteistkümne kuningriigi ajal.
Küsimus: Mis keelt rääkisid ruoranid?
V: Rouranid rääkisid ruanruani keelt, mis oli kas altai või sino-tiibeti keel.
K: Kust tulid ruruanid?
V: Rouranid pärinesid Xianbei'st.
Küsimus: Mis olid Rourani kaganaadid ja millal nad eksisteerisid?
V: Rourani kaganaat eksisteeris 4. ja 6. sajandi vahel.
K: Kes kukutas Rourani kaganaadi?
V: Goktürklased kukutasid Rourani kaganaadi.
K: Mis juhtus pärast seda, kui goktürkid Rourani kaganaadi kukutasid?
V: Rourani lüüasaamine gokturkide poolt tõi kaasa türgi rahvaste tõusu.
K: Kuhu läksid mõned ruuraanid pärast gokturkide poolt kukutamist?
V: Rouranid võisid põgeneda läände ja saada osaks Pannoonia avaritest, keda goktürkid ajasid taga Bütsantsi impeeriumi.
