Rouran (hiina: 柔然; pinyin: Róurán) olid nomadlik rahvuskond ja khaaniriik, mis mõjutas Põhja-Hiinat ja Mongoolia steppi 4.–6. sajandil. Nende mõju ja poliitiline roll oli eriti tugev pärast Lõuna- ja Põhja-Hiina varaste rahvaste ning Xianbei pärandiga seotud segunemisi.
Päritolu ja keel
Rouranide päritolu on teadlaste seas vaidlustatud. Mõned uurijad peavad neid protomongolideks, teised näevad rohkem sidemeid türklaste või Xianbei saadikutega. Traditsiooniliselt on tuvastatud seoseid Xianbei-suguvõsaga, eriti juhtiva suguvõsa kaudu. Nad rääkisid nii-öelda ruanruani keele tüve kohta käivaid hüpoteese, mis on ebaselged: keeletunnused on tõlgendatud erinevalt – ühed uurijad liigitavad selle mongoli- või para-mongoli rühma, teised näevad ilminguid, mida on püüetud siduda laiema altai-hüpoteesiga. Mõned varasemad väited, mis seostasid rourani keelt sino-tiibeti keelega, on enamikus kaasaegsetes uuringutes vastuolulised.
Valitsemine ja ühiskond
Rouranite poliitiline vorm oli tüüpiline steppide nomadlikule khaaniriigile: keskne juhtkond (khaan või khagan) ja mitmed alamliidud. Rouranid on üks esimesi teadaolevaid rahvaid Ida-Aasias, kes kasutasid tiitlit „khaan” või „khagan” järjestatud kõrgeima juhi tähistamiseks. Nende valitsev suguvõsa oli Yujiulü (郁久閭), kelle juhtide all moodustus tugev khaaniriik 5. sajandil.
Suhted naabritega ja sõjalis-poliitiline tegevus
Rouranid olid nii lähinaabritega (nt Põhja-Hiina riigid, eriti Põhja-Hiina valitsejad) kui ka kaugemate steppiriikidega keerulistes sõjalistes ja diplomaatilistes suhetes. Nad pidasid vastu ja vahel ka liitusid teiste rahvastega, sh Xianbei jäänukite, heptaliitide ja hiljem tekkivate türgi rühmitustega. Rouranide ja Põhja-Hiina dünastiate vahel esinesid nii rünnakud kui ka tributisidemed; mitmeid kordi kasutasid mõlemad pooled liitlasi või abivägesid sõltuvalt poliitilisest olukorrast.
Langus ja järeltulijad
Rourani khaaniriik eksisteeris suuremas formaadis umbes 4. sajandi lõpul kuni 6. sajandi keskel (tavapäraselt dateeritakse languseks aastaid kuni 552 CE). 6. sajandi keskpaigas murdsid esile uued türgi rühmitused, eriti Göktürklased (esindatud mässu ja võitlusega, mida juhtisid Bumin Qaghan ja tema järglased). Göktürkide tõus viis Rouranide poliitilise kontrolli kiire hävimiseni ja paljud rouranlased lahkusid või jagunesid.
On ka hüpoteese ja ajaloolisi allikaid, mis viitavad sellele, et osa rouranitest põgenes läände ja võis osaleda hiljem Euroopas leitud rahvuste kujunemises. Üks tuntumaid oletusi on seos Pannoonia avaritega: mõned ajaloolased arvavad, et Põhja-Aasias survestatuna liikus osa juhtkonnast ja sõjaväest lääne poole ning lõpuks jõudis Pannooniasse, kus tekkis avaride võim. Samas ei ole see seos universaalselt kinnitatud ja on ajalooliselt vaidlustatud. Bütsantsi impeeriumi kirjeldustes ilmuvad avarid ja nende suhted nii Bütsantsiga kui ka läänetiibadega – kõik see on osa keerulisest rändepildist, mis seob idapoolseid ja Euroopa steppirahvaid.
Oluline pärand
Rouranide tähtsus seisneb eelkõige selles, et nad olid üks varasemaid suuri steppiriike Ida-Aasias, kes lõid poliitilise mudeli (khaaniriik), mis mõjutas hilisemaid türgi- ja mongoli poliitilisi struktuure. Nende koht ajaloos aitab mõista, kuidas steppide ja Hiina vahelised suhted arenesid, kuidas uued rahvad tõusid ja varasemad kadusid ning kuidas rahvuste liikumised kujundasid Euro- ja Aasiat 6. sajandil ja hiljem.
- Aeg: peamiselt 4.–6. sajand (hävimine umbes 552 CE).
- Päritolu: seotud Xianbei pärandiga; keeleväiteid tõlgendatakse erinevalt (proto-mongoli, türgi, para-mongoli jm).
- Pärand: varased khaaniriigi mudeli kasutajad ning võimalik mõju hilisematele avaritele ja teistele steppirahvastele.