Lahkulöömine Ameerika Ühendriikides viitab peamiselt osariikide lahkulöömisele. See käib Ameerika kodusõja puhkemise kohta, kui 20. detsembril 1860 kuulutas Lõuna-Carolina ametlikult välja oma lahkulöömise Ameerika Ühendriikidest. Sellele järgnesid neli kuud hiljem Georgia, Florida, Alabama, Mississippi, Texase ja Louisiana osariigid. Need esialgsed seitse eraldunud riiki moodustasid Ameerika Konföderatsiooni Ühendriigid, mille peakorter asus Montgomerys, Alabamas. Siis, 12. aprillil 1861, algasid sõjategevus Fort Sumteris Charlestonis, Lõuna-Carolinas. Pärast seda liitusid Konföderatsiooniga Virginia (välja arvatud loodepoolsed krahvkonnad), Arkansas, Tennessee ja Põhja-Carolina osariigid. Seejärel viidi pealinn üle Richmondisse, Virginia osariiki. Põhja- ja piiririigid jäid liitu.

Põhjused

Lõunariikide lahkulöömise taga olid mitmed põimunud tegurid:

  • Orjanduse küsimus: orjandus oli majanduslikult ja sotsiaalselt keskne lõunaosariikide jaoks; lõunaelita kartis põhja poliitilist kontrolli ja orjanduse piiranguid.
  • Poliitiline võim ja tasakaal: lõuna soovis säilitada oma mõju föderaalsel tasandil — eriti Kongressis ja kohtus — ning kardeti, et uute vaba riikide ja presidendi Abraham Lincolni (valitud 1860) tulek lõhub selle tasakaalu.
  • Õigus ja teooriad: paljud lõunaadvokaadid toetasid „liidu lepingu” ehk kompaktiteooria tõlgendust — arusaama, et osariigid olid vabad liidust lahkuma, kui föderaalvalitsus ründas nende huve.
  • Majanduslikud erinevused: põhja kiiresti industrialiseeruv majandus ja lõuna põllumajanduslik orjanduspõhine süsteem tekitasid pingeid seoses tariifide, kaubanduspoliitika ja infrastruktuuripoliitikaga.
  • Viimased ägedad konfliktid: nagu Kansas–Nebraska akti tagajärjed ja Dred Scott’i otsus, suurendasid ärevust ja polariseerimist.

Sündmuste kulg (peamised etapid)

  • 6. novembril 1860 – Abraham Lincoln valitakse presidendiks; tema parteiline toetus lõunas on napilt olemasolematu.
  • 20. detsembril 1860 – Lõuna-Carolina kuulutab esimesena välja lahkulöömisakti.
  • jaanuar–veebruar 1861 – järgnev rida lõunaosariike hääletab lahkulöömise poolt; 4. veebruaril 1861 koguneb seadusandlike esindajate konvent Montgomerys, moodustades Ameerika Konföderatsiooni Ühendriigid.
  • 4. märtsil 1861 – Abraham Lincoln astub presidendiks; ta rõhutab, et ei tunnusta separatsiooni, kuid kavatseb säilitada föderaalseid varasid ja positsioone.
  • 12.–13. aprillil 1861 – Konföderatsiooni väed ründavad ja võtavad üle Fort Sumteri, mis on otsene sõjategevuse algus.
  • aprill–juuni 1861 – Lincoln kutsub üles vabatahtlikke liitriikide kaitseks; reageerides sellele lahkuvad liidust lisaks Virginia, Arkansas, Tennessee ja Põhja-Carolina.
  • mai 1861 – Konföderatsiooni pealinn viiakse hiljem aastaks üle Richmondisse.

Õiguslik ja poliitiline reaktsioon

Föderaalse jõu kasutamine ja lahkulöömise õigus olid intensiivselt vaidlustatud. President James Buchanan (enne Lincolni ametiaega) leidis, et seaduslikult ei saa osariigid lahkuda, kuid ta ei tegutsenud jõuliselt olukorra peatamiseks. Lincoln pidas lahkulöömist ebaseaduslikuks ja pidas peamiseks eesmärgiks liidu säilitamist; samas püüdis ta alguses vältida provotseerimist. Katse kokkulepeteks (näiteks Crittendeni kompromiss) ebaõnnestus.

Tähtsamad tagajärjed

  • Sõja puhkemine: Fort Sumteri rünnak tähistas suures plaanis Ameerika kodusõja algust, mis kestis 1861–1865.
  • Poliitiline polariseerumine: riigi jagunemine kinnistus ja viis ulatusliku sõjalise konfliktini.
  • Orjanduse lõpp (pikemas perspektiivis): sõda viis orjanduse kaotamiseni — esmalt Emantsipatsiooniskantsiooni ja hiljem 13. muudatuseni pärast sõda.
  • Territoriaalne ümberkorraldus: loodepoolsed Virginia krahvkonnad keerasid lõpuks oma teed ja viisid 1863. aastal West Virginia osariigi moodustumiseni, mis jäi liidule.

Kokkuvõte

1860–1861 lahkulöömised olid tulemuseks süvenenud majanduslikest, sotsiaalsetest ja poliitilistest vastasseisudest, milles keskseks küsimuseks oli orjandus ja osariikide suhe föderaalse võimuga. Lahkulöömine muutus kiiresti relvastatud konfliktiks, mis pöördumatu viis Ameerika kodusõjani ja mõjutas otsustavalt Ameerika Ühendriikide tulevikku.