Ameerika kodusõja eelkäijad: sündmuste ajaskaala ja põhjused

Ameerika kodusõja eelnenud sündmuste ajaskaala kirjeldab sündmusi, mida ajaloolased peavad Ameerika kodusõda põhjustanud sündmusteks. Paljud neist juhtumitest viivad tagasi riigi asutamiseni ja põhiseaduse kujunemisse. Ameerika Ühendriikide põhiseaduses mainitakse orjandust vaid üksikuid kordi, jättes selle reguleerimise suuresti üksikute osariikide otsustada. Kuna Põhja- ja Lõuna-Ameerika Ühendriigid arenesid majanduslikult ja sotsiaalselt erinevalt, kadus orjus lõpuks põhjapoolsetest osariikidest, samas kui Lõunas kujunes see laialt levinud institutsiooniks. Kui uued riigiosad avanesid asustamisele, tekkis pikk ja äge vaidlus orjuse laiendamise üle põhja ja lõuna vahel. See küsimus muutus järjest põletavamaks ja aitas kaasa mitmete lõunapoolsete osariikide lahkulöömiseni ning lõpuks relvastatud konfliktini.

Põhjused ja taust

Orjandus ja majandus: Lõuna majandus oli tugevalt sõltuv orjatööst ja suurtalatest, Põhja majandus aga industrialiseerus ja orjuse vajadus vähenes. See tekitas vastanduvaid huve seadusandluses ja poliitikas.
Riikide õigused vs föderaalsus: Paljud lõunapoolsed poliitikud rõhutasid osariikide õigust ise otsustada orjanduse ja muude regulatsioonide üle; põhjast tulid vastupidised jõud, kes toetasid tugevamat föderaalset sekkumist.
Poliitiline polariseerumine: Kaheparteisüsteem ning osariikide esindatus Senatis ja Esindajatekojas tekitas kompromissile suunatud, kuid kestvalt ebastabiilset poliitikat.
Territoriaalne laienemine: Uute territooriumide ja osariikide omandamine tõi kaasa küsimuse, kas need lisan‑kohad võimaldavad orjandust — see küsimus korduvalt vallandas kriise.
Sotsiaalsed ja ideoloogilised muutused: Abolitsionistlik liikumine põhjas, kiriklikud ja humanitaarsed argumendid ning lõuna aristokraatlik kultuur suurendasid lahkhelisid.

Olulised sündmused ajaskaalas (valik)

1787 – Konstitutsioon: orjanduse mainimine konstitutsioonis oli napp ja ambivalentne, jättes paljud detailid osariikide määrata.
1820 — Missouri kompromiss: määras piirid, kus orjandus oli lubatud või keelatud uutes territooriumides, kuid kompromiss oli ajutine lahendus.
1832 — Nullifikatsioonikriis: Lõuna-Carolina vastuseis föderaalsele tollipoliitikale tõi esile riikide õiguste ja föderaalse võimu pingeid.
1850 — Kompromiss 1850. aastast: sisaldas rangeid tagasipõrgu seadusi (Fugitive Slave Act), mis süvendas lõuna ja põhja vahelist vastasseisu.
1854 — Kansas–Nebraska akt: tekitas „Verevalamise Kansasis” — veriseid kokkupõrkeid orjuse pooldajate ja vastaste vahel ning lõpetas Missouri kompromissi põhimõtted.
1857 — Dred Scotti otsus: Ülemkohtu otsus, mille järgi mustanahalistel ei olnud USA kodanike õiguslikke kaitseid, süvendas poliitilist kriisi.
1859 — John Browni ülestõus Harpers Ferry's: relvastatud katse orju vabastada, mis hirmutas lõunat ja ärritas põhja radikaale.
1860 — Abraham Lincolni valimine: Lincoln, keda lõuna tajus ohuna orjandusele, vallandas hulga lõunapoolsete osariikide lahkulöömise protsessi.
1860–1861 — Lahkulöömised: mitmed lõunapoolsed osariigid eraldasid end Liidust ja moodustasid Konföderatsiooni.
april 1861 — Fort Sumteri rünnak: esimene relvastatud kokkupõrge, mis tõi kaasa laiaulatusliku kodusõja puhkemise.

Kokkuvõte

Ameerika kodusõda ei olnud põhjustatud ühest üksikus sündmusest, vaid järgnevast hulgast poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja õiguslikke pingeid, mis kasvasid aastakümnete jooksul. Orjuse küsimus, riikide õigused, laienemise vaidlused ja süvenenud polariseerumine viisid järjestikuste kriiside ja kompromisside kaudu lõppkokkuvõttes relvastatud konfliktini.

Gettysburgi lahingus oli kõige rohkem ohvreid Ameerika kodusõjas

Ajakava

1600s

1619	Virginia koloonia kolonistid ostavad 20 aafriklase lepingud renditöölisteks.
1641	Orjapidamine seadustatakse Massachusettsi lahe koloonias.
1660	Virginia muudab orjapidamise seaduslikuks.
1663	Marylandi koloonia muudab seadust, et tunnustada eluaegset orjapidamist. Enne seda anti Inglismaa seaduste kohaselt vabadus orjadele, kes said kristlasteks.
1667	Virginia muudab seadust, et tunnustada eluaegset orjapidamist. Samuti tühistasid nad Inglise seaduse, millega anti vabadus orjadele, kes pöörduvad kristlusele.
1671	Umbes 2000 koloniaal-Virginia 40 000 elanikust on imporditud orjad. Kolm korda rohkem on valgeid lepingulisi teenijaid, kes töötasid enne vabastamist viis aastat ja andsid suure osa raskest tööst.
1688	Veebruaris kirjutasid Pennsylvania kveekerid esimese protesti kolooniate orjapidamise vastu. Germantowni protesti nime all väitsid nad, et orjapidamine, nagu seda Ameerikas praktiseeriti, oli mittekristlik.

1700s

1712	New Yorgi orjade ülestõus põhjustas märkimisväärset varalist kahju ja tõi kaasa mässuliste karmi karistamise või hukkamise.
1719	Virginia mitte-orjapidavad talunikud arvavad, et orjatöö ohustab nende elatusvahendeid. Nad veenavad Virginia üldkogu arutama orjapidamise keelustamist või orjade sisseveo keelustamist. Vastuseks tõstab assamblee orjade tariifi viie naelani, mis on umbes võrdne kogu võlakirja hinnaga, et orjade import ei oleks esialgu nii atraktiivne ega eelistatav kui lihtsalt võlakiri aastateks.
1739	Lõuna-Carolinas oli Stono mäss (või Cato vandenõu või Cato mäss) suurim orjade ülestõus Briti mandriosas, kus tapeti 21 valget ja 44 mustanahalist.
1741	New York City: järjekordne orjade ülestõus tekitab märkimisväärset varalist kahju; orje karistatakse karmilt või hukatakse.
1774	Kveekerid James Pembertoni juhtimisel koos teiste, sealhulgas Benjamin Rushiga, korraldavad Philadelphias esimese kolooniate orjapidamisvastase ühingu, Pennsylvania Society for the Abolition of Slavery.
1787	Põhiseadus on koostatud. Sätete hulka kuuluvad orjade lugemine kolme viiendiku ulatuses inimeseks, orjakaubanduse lõpetamine (1808) ja põgenevate orjade tagastamine omanikele. Võetakse vastu Loode-Ordinance, mis sisaldas orjapidamise keelustamist territooriumil (artikkel VI).

1800s

1803	1803. aasta märtsis saab Ohio Loode-Ordinance'i sätete kohaselt seitsmeteistkümnendaks osariigiks ja vabaks osariigiks.
1804	1804. aastal võtab New Jersey vastu "Seaduse orjuse järkjärgulise kaotamise kohta". Kõik pärast 4. juulit 1804 sündinud naisorjad oleksid 21-aastaseks saades vabad. Pärast seda kuupäeva sündinud meesorjad oleksid vabad 25-aastaselt. Siiski võis orjalapsi paigutada erakodudesse ja riik maksis nende hooldamise eest 3 dollarit kuus. Neid koheldi endiselt orjadena mõne üksiku isiku poolt, kes teenisid selle õigusliku lünga abil suuri summasid.
1807	Märtsis võtab kongress vastu seaduse, millega keelatakse uute orjade import Ameerika Ühendriikidesse. Seadus jõustub 1. jaanuaril 1808.
1812	30. aprillil saab Louisiana kaheksateistkümnendaks osariigiks. Ta ühineb liiduga orjariigina.
1816	Detsembris saab Ohio üheksateistkümnendaks osariigiks. Ta ühineb liiduga vaba riigina.
1817	Mississippi saab detsembris kahekümnendaks osariigiks. Ta ühineb liiduga orjariigina.
1818	Detsembris saab Illinois'st kahekümne esimene osariik liidus. Ta ühineb vaba osariigina.
1819	Alabama saab detsembris kahekümne teiseks osariigiks. Ta ühineb liiduga orjariigina.
1820	3. märtsil võetakse vastu Missouri kompromiss. See oli kokkulepe Ameerika Ühendriikide kongressi orjapidamismeelsete ja -vastaste fraktsioonide vahel, mis hõlmas peamiselt orjapidamise reguleerimist läänepoolsetel territooriumidel. See lubas Missourit orjastatud osariigina, et meeldida lõunapoolsetele, ja lubas ka Maine'i vabaks osariigiks, et meeldida põhjapoolsetele. See säilitas Ameerika Ühendriikide senatis võimutasakaalu vabade ja orjastatud osariikide vahel. Plaani kohaselt keelustati orjapidamine ka Louisiana territooriumil põhja pool paralleeli 36 kraadi 30' põhjalaiust (tuntud ka kui Missouri kompromissiliin), välja arvatud kavandatava Missouri osariigi piirides.
1827	Orjus kaotatakse New Yorgis.
1834	Orjus kaotatakse Briti impeeriumis.
1836	mail võtab esindajatekoda vastu esimese mitmest suukorvistamiseeskirjast, mis automaatselt takistab igasuguste orjapidamist puudutavate petitsioonide arutamist. Juunis saab Arkansasist kahekümne viies osariik. Vastavalt Missouri kompromissile liitub ta liiduga kui orjastatud riik.\|-
1837	Jaanuaris saab Michiganist kahekümne kuues osariik. Ta ühineb liiduga vaba riigina.
1844	Esindajatekoda tühistab lõpuks 3. detsembril orjuseadustikku puudutavad suukorvareeglid.
1845	Frederick Douglass avaldab oma autobiograafia "Narrative of the Life of Frederick Douglass", mis räägib tema elust orjana. Märtsis saab Florida liidu kahekümne seitsmendaks osariigiks ja ühineb orjariigina. Detsembris ühineb ka Texas orjariigina, millest saab kahekümne kaheksas liidu osariik Texas.
1846	Detsembris saab Iowa kahekümne üheksandaks osariigiks ja ühineb vabaks osariigiks.
1848	Wisconsinist saab kolmekümnes osariik liidus vabaks osariigiks.
1849	Harriet Tubman põgeneb Marylandis orjusest. Ta naaseb arvukalt, tuues välja üle 300 orja.

Peamised sündmused, mis vallandasid sõja

1850	1850. aasta kompromiss hoidis ära otseseid vaenulikke suhteid põhja ja lõuna vahel, kuid ei aidanud probleemide lahendamiseks eriti palju ära teha. 1850. aasta põgenevate orjade seadus sundis orjapidajatest mittesõltlasi osalema orjapidamises, mis suurendas pingeid selles küsimuses.
1852	Harriet Beecher Stowe avaldas raamatu "Onu Tomi kabinet". See oli 19. sajandi teiseks enimmüüdud raamatuks Ameerikas. Põhja-Euroopas avas see paljudele silmad orjuse õudusele. Lõunas peeti seda laimuks.
1854	Võetakse vastu Kansas-Nebraska seadus, millega tühistatakse 1820. aasta kompromiss. Sellega luuakse Kansase ja Nebraska territooriumid. Samuti lubab see osariikidel hääletada, kas orjapidamine on seaduslik või mitte.
1854-1860	Kansase veritsemine oli Kansas-Nebraska seaduse vahetu tagajärg. See tühistas 1820. aasta Missouri kompromissi, kuna see lubas uute territooriumide asukatel ise otsustada, kas orjapidamine on lubatud või mitte. See põhjustas orjapidamismeelsete ja -vastaste rühmituste tormi Kansasesse, et püüda mõjutada hääletamist. Sellest kujunes kole sõda inimeste rühmade vahel, kes olid nii orjuse poolt kui ka vastu.
1857	Dred Scott vs. Sandford oli Ameerika Ühendriikide ülemkohtu otsus. Nad otsustasid, et afroameeriklased, nii vabad kui ka orjad, ei ole Ameerika Ühendriikide kodanikud. Kuna nad ei olnud kodanikud, ei saanud nad föderaalkohtusse kaevata. See otsus oli suur tagasilöök orjusevastasele liikumisele. Vabariiklased mõistsid otsuse hukka. Tegelikult lubas see põhjapoolsetele osariikidele orjapidamise.
1859	John Browni rünnak Harpers Ferryle toimub 16. oktoobril. Brown võeti 18. oktoobril Ameerika Ühendriikide merejalaväelaste poolt kinni. Neid juhtis kolonel Robert E. Lee.
1860	6. november - Abraham Lincoln valitakse Ameerika Ühendriikide presidendiks. 10. november - Mõlemad Lõuna-Carolina Ühendriikide senaatorid astuvad tagasi senatist. 20. detsember - Lõuna-Carolina deklareerib liidust lahkulöömist.
1861	12. aprillil 1861 avas konföderatsiooni suurtükivägi tule Fort Sumterile Charlestonis, Lõuna-Carolinas. Major Robert Andersoni juhitud liidu garnison andis 34 tundi hiljem kindluse alla. Sellega algas Ameerika kodusõda.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Ameerika kodusõda?

V: Ameerika kodusõda oli sõda, mis toimus Ameerika Ühendriikides aastatel 1861-1865 põhja- ja lõunariikide vahel.

K: Millist rolli mängis orjus kodusõjale eelnenud sündmustes?

V: Orjus mängis kodusõjale eelnenud sündmustes olulist rolli, sest see oli põhiline pingeallikas põhja- ja lõunapoolsete riikide vahel.

K: Mida ütles Ameerika Ühendriikide põhiseadus orjuse kohta?

V: Ameerika Ühendriikide põhiseadus ei rääkinud selgesõnaliselt orjusest, jättes selle reguleerimise oma piirides üksikute osariikide otsustada.

K: Kuidas erinesid põhja- ja lõunapoolsed osariigid orjuse suhtes?

V: Kuna põhja- ja lõunapoolsed osariigid arenesid eraldi, kadus orjus lõpuks põhjapoolsetest osariikidest, kuid muutus lõunapoolses osariigis institutsiooniks.

K: Mis põhjustas pikaajalise vaidluse orjuse üle Põhja- ja Lõunaosariikide vahel?

V: Vaidlusi orjuse üle põhjustas peamiselt riigi laienemine uutele territooriumidele, kus tekkis mure, kas orjapidamine peaks olema nendel aladel lubatud või mitte.

K: Milline sündmus viis mitme lõunapoolse osariigi eraldumiseni?

V: Abraham Lincolni valimine Ameerika Ühendriikide presidendiks 1860. aastal tõi kaasa mitme lõunapoolse osariigi lahkulöömise, kuna teda peeti ohuks orjuse institutsioonile.

K: Mis oli kodusõja tulemus?

V: Kodusõda lõppes põhjapoolsete osariikide võiduga ja orjuse kaotamisega kogu riigis.