1850. aasta kompromiss
1850. aasta kompromiss oli rida 1850. aastal vastu võetud seadusi, mis käsitlesid vastuolulist orjuse küsimust Ameerika Ühendriikides. Mehhiko-Ameerika sõja tulemusena omandasid Ameerika Ühendriigid palju uusi territooriume. Seadustega tunnistati California vabaks osariigiks ning loodi uued territooriumid Uus-Mehhiko ja Utah. Vaidlus Texase ja Uus-Mehhiko vahelise piiri üle lahendati nii, et Texas kaotas Uus-Mehhiko territooriumi. Sellega lõpetati orjakaubandus Washingtonis ja lihtsustati lõunapoolsete orjapidajate jaoks põgenenud orjade tagasisaamist. Kompromiss nägi ette, et iga uus osariik peab ise otsustama, kas ta on orja- või vabariik. Seda nimetati rahva suveräänsuseks, mille mõiste mõtles välja Stephen A. Douglas 1854. aastal ja mida kasutati hiljem Kansase-Nebraska seaduses.
Ameerika Ühendriigid 1850. aastal
Taust
Missouri kompromiss, mis võeti vastu 1820. aastal, oli Ameerika Ühendriikide Kongressi orjapidamismeelsete ja orjapidamisvastaste fraktsioonide vaheline kokkulepe. See puudutas orjanduse reguleerimist lääneterritooriumidel. See lubas Missourit orjastatud osariigina, et rahuldada lõunapoolseid huve. Põhja poole rahuldamiseks lubati Maine'i vabaks osariigiks. See säilitas Ameerika Ühendriikide senatis võimutasakaalu vabade ja orjastatud osariikide vahel. Plaani kohaselt keelati orjapidamine ka Louisiana territooriumil põhja pool paralleeli 36 kraadi 30' põhjalaiust (tuntud ka kui Missouri kompromissiliin), välja arvatud kavandatava Missouri osariigi piirides. See oli ajutine meede, mis vähendas konflikti orjuse üle. Kuid põhjapoolsete ja lõunapoolsete riikide vahel jätkus pahameel. Lõuna pahandas, et Kongress sekkus orjandusse. Põhja pahandas selle pärast, et pidi tegema kompromissi orjuse moraaliküsimustes. Mõlemad pooled soovisid oma küsimuse võitmiseks vajalikku poliitilist võimu. Oma raamatus Negro President: Jefferson and the Slave Power" kirjutas ajaloolane Garry Wills, et "Lõuna ei nõudnud orjade esindatust mitte selleks, et saavutada hetkel peaaegu võrdsus, vaid selleks, et saavutada enamuse kontroll lähitulevikus".
1849. aastal, kui Zachary Taylorist sai president, muutusid USA poolt pärast Mehhiko-Ameerika sõda omandatud uued territooriumid taas kriitiliseks orjuse küsimus. California kullapalavik oli põhjustanud sealse elanikkonna järsu kasvu ja kalifornialased soovisid nüüd vabaks osariigiks saamist. See rikkus Missouri kompromissiga kehtestatud 15 vaba osariigi ja 15 orjastatud osariigi tasakaalu.
Arutelu
Kentucky senaator Henry Clay esitas 29. jaanuaril 1850. aastal resolutsiooni, milles ta ütles, et need esindavad kompromissivaimu, mis hoiab liidu koos. Endine asepresident ja Lõuna-Carolina senaator John C. Calhoun nägi seda teisiti. Ta töötas kuu aega kõne kallal, kuid oli liiga haige, et seda pidada. Virginia senaator James A. Mason luges selle 4. märtsil senati saalis ette. Massachusettsi senaator Daniel Webster rääkis 7. märtsi kõnes kompromissi kasuks. Põhja abolitsionistid nägid seda reetmisena ja orjanduse huvidele järeleandmisena. William H. Seward, tollane New Yorgi senaator, kõneles järgmisena abolitsionistide poolt. Ta väitis, et on olemas "kõrgem seadus kui põhiseadus", mis takistab igasugust kompromissi orjusega.
Samal ajal arutas seda küsimust ka esindajatekoda. Aprilli alguseks polnud kokkulepet saavutatud, mistõttu tegi Mississippi senaator Henry S. Foote ettepaneku moodustada komitee. Seda nimetati "kolmeteistkümnenda komitee", kuhu kuulus seitse vikipeeglit ja kuus demokraatiat. Komitee koostas seaduseelnõu, mis põhines peamiselt Clay jaanuaris tehtud kompromissresolutsioonidel. Clay ise oli esimees ja esitas seaduseelnõu 8. mail.
Kompromiss
Mõlemad pooled said kompromissist mõningaid eeliseid:
Põhja
- Saanud California vabaks osariigiks liitu.
- Sai orjakaubandus Washingtonis keelatud.
- Texas kaotas Uus-Mehhiko territooriumi.
Lõuna
- Uutel territooriumidel ei ole piiranguid orjapidamisele.
- Kuigi orjakaubandus kaotati Washingtonis, võisid need, kes juba omasid orje, neid hoida.
- Texas sai föderaalvalitsuselt 10 miljonit dollarit hüvitist NM territooriumi kaotuse eest.
- Sai 1850. aasta põgenevate orjade seaduse vastu võetud.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli 1850. aasta kompromiss?
V: 1850. aasta kompromiss oli rida 1850. aastal vastu võetud seadusi, mis käsitlesid vastuolulist orjuse küsimust Ameerika Ühendriikides.
K: Mis oli 1850. aasta kompromissi põhjus?
V: 1850. aasta kompromissi põhjustas Mehhiko-Ameerika sõda, mille tulemusel Ameerika Ühendriigid omandasid suure hulga uusi territooriume.
K: Mida tegi 1850. aasta kompromiss seoses Californiaga?
V: 1850. aasta kompromiss tunnistas California vabaks osariigiks.
K: Millised uued territooriumid loodi 1850. aasta kompromissiga?
V: 1850. aasta kompromissiga loodi uued territooriumid Uus-Mehhiko ja Utah.
K: Kuidas lahendati 1850. aasta kompromissiga vaidlus Texase ja Uus-Mehhiko vahel?
V: 1850. aasta kompromissiga lahendati vaidlus Texase ja Uus-Mehhiko vahelise piiri üle nii, et Texas kaotas Uus-Mehhiko territooriumi.
K: Mida tegi 1850. aasta kompromiss seoses orjakaubandusega Washingtonis?
V: 1850. aasta kompromiss lõpetas orjakaubanduse Washingtonis.
K: Mis oli 1850. aasta kompromissi kaubandus- ja kaubanduskompromissi tulemus?
V: 1850. aasta kompromissi kaubandus- ja kaubanduskompromiss lõpetas orjakaubanduse ja viis lõpuks Emantsipatsiooniproklamatsiooni väljakuulutamiseni.
