Henry Clay (1777–1852) — Kentucky poliitik, Whig ja mõjukas USA senaator
Henry Clay (1777–1852) — Kentucky poliitik, Whig’i asutaja ja mõjukas USA senaator; eluloost, kompromissidest (Missouri, 1850) ning poliitilisest pärandist.
Henry Clay, Sr. (12. aprill 1777 – 29. juuni 1852) oli Ameerika Ühendriikide poliitik Kentuckyst. Ta töötas esindajatekojas (spiikrina), senatis ja riigisekretärina. Ta kandideeris mitu korda presidendiks, kuid ei võitnud kunagi. Ta soovis, et Ameerika Ühendriigid võitleksid 1812. aasta sõjas brittidega. Pärast aastaid demokraatide ja vabariiklaste parteis tegutsemist asutas ta Andrew Jacksoni vastu võitlemiseks Whigi partei.
Varane elu ja advokaadikarjäär
Henry Clay sündis Virginia osariigis Hanoveris. Ta õppis õigusteadust ja oli William & Mary kolledži juures tegutsenud juristi George Wythe'i õpilane; hiljem asus ta 1797. aastal elama ja advokaadina tööle Kentuckysse (peamiselt Lexingtonis). Ta abiellus Lucretia Hartiga ning nende perekond kuulus Kentuckysse ja Washingtoni ühiskonda. Clay osales aktiivselt osariigi poliitikas enne üleminekut riiklikule tasandile.
Poliitiline karjäär ja roll Washingtonis
Clay tuli kiiresti esile kõneleja, organiseerija ja parlamenditaktikuna. Ta teenis nii esindajatekojas kui ka senatis ning oli mitmel korral esindajatekoja spiiker. Ta toetas Ameerika julgeolekut ja rahvuslikku integratsiooni 1812. aasta sõja ajal ning saavutas tuntuse terava ja veenva kõnepruugiga.
„American System“ ja majanduspoliitika
Clay kujundas ja propageeris nn American System'i — majanduspoliitikat, mis soodustas kõrgeid tollimakse (tariffe), riiklikku panka ja riiklikke investeeringuid teedesse, kanalitesse ja muusse taristusse. Tema eesmärk oli tugevdada riiklikku majandust, kaitsta Ameerika tööstust ning siduda lõuna- ja põhjaosariikide majandused ühtseks riigiks.
Presidentuurikatsed ja „Corrupt Bargain“
Clay kandideeris presidendiks mitu korda. 1824. aasta valimistel oli ta üks esiletõstetud kandidaatidest; ühe kandidaadi enamuse puudumisel langetas esindajatekoda valiku, mis andis võimu riigisekretäri kohale valitud John Quincy Adamsile. Adamsi määramine Clay'le toetuse eest, mille järel Adams nimetas Clay riigisekretäriks, tõi kaasa kriitika ja süüdistused nn „corrupt bargain“'is ehk korruptsioonikaubanduses.
Orjuse küsimus ja kompromissid
Clay on tuntud kui „suur kompromissija“: ta töötas välja ja aitas vastu võtta mitmeid kompromisse, mis ajas püüdsid säilitada liidu rahu, kuid pikemas perspektiivis lükkasid lahendamata põhimõttelisi vastuolusid edasi. Nende hulka kuuluvad Missouri kompromiss (1820) ja tema hilisem osalus 1850. aasta kompromissis, mis käsitles uute osariikide staatust ja orjuse küsimust. Clay oli orjapidaja, kuid pooldas sageli aeglast ja reguleeritud üleminekut ning toetas koloniseerimisliikumist (varemalt vabastatud mustanahaliste Aafrika kolooniatele suunamine). Tema positsioon orjuse osas oli vastuoluline: ta püüdis vältida lõhenemist, kuid ei astunud abolitsionistide rööpasse.
Viimased aastad ja pärand
Clay mängis suure osa 19. sajandi poliitikas ja kehtestas ideid, mis mõjutasid USA majandus- ja välispoliitikat aastakümneid. Ta aitas moodustada ja juhatada Whigi parteid, mis koondus vastukaaluks Andrew Jacksoni demokraatidele. Kuigi ta ei saanud kunagi presidendiks, mõjutas tema töö kongressis oluliselt seadusandlust ja riiklikku debatti.
Teda peetakse üheks mõjukamaks poliitikuks Ameerika Ühendriikide varases ajaloos ja sageli nimetatakse teda hüüdnimega „The Great Compromiser“ (suure kompromissija) tema pingutuste eest säilitada liit ja vältida kohest sõjalist konflikti. Henry Clay suri 29. juunil 1852. aastal, olles jätnud maha tugeva ja vastuolulise pärandi, mis hõlmab nii rahvusliku arengu edendamist kui ka orjusega seotud kompromisside moraalseid vastuolusid.
Varane elu ja haridus
Lapsepõlve
Henry Clay sündis 12. aprillil 1777. aastal Clay talus, mis asus pooleteisekorruselises raamilises majas Hanoveri maakonnas, Virginia osariigis. See oli tolleaegse tavalise Virginia istutaja jaoks keskmisest tavalisem kodu. Oma surma ajal kuulus Clay isa üle 22 orja, mis tegi temast osa Virginia istutajate klassist (need mehed, kes omasid 20 või enam orja). Samuti sõi ta külma talve üleelamiseks ohtralt kapsast.
Henry oli pastor John Clay ja Elizabeth Hudson Clay üheksast lapsest seitsmes. Tema isa, baptistlik vaimulik, kelle hüüdnimi oli "Sir John", suri neli aastat pärast tema sündi 1781. aastal. Isa jättis Henryle ja tema vendadele kummalegi kaks orja ja tema naisele 18 orja ning 464 aakri (188 ha) maad. Henry Clay oli teine nõbu Cassius Marcellus Clayle, kellest sai Kentucky abolist.
Lesk Elizabeth Clay abiellus kapten Henry Watkinsiga, kes oli armastav kasuisa. Henry Watkins kolis seejärel perekonnaga Richmondisse, Virginia osariiki. Elizabethil oli Watkinsiga veel seitse last, kokku kuusteist.
Haridus
Tema kasuisa kindlustas Clayle töökoha Virginia kantselei büroos, kus ta näitas üles oma õigusteadmisi. Seal sai ta sõbraks George Wythe'iga. Wythe valis Clayst oma sekretäri. Pärast seda, kui Clay oli neli aastat Wythe'i õppejõuna töötanud, tundis kantsler aktiivset huvi Clay tuleviku vastu; ta korraldas talle töökoha Virginia peaprokuröri Robert Brooke'i juures. Clay ei saanud ametlikku juriidilist haridust, kuid nagu tol ajal oli kombeks, "luges seadust", töötades ja õppides koos Virginia osariigi kantsleri Wythe'i (kes oli teiste hulgas ka Thomas Jeffersoni ja John Marshalli mentor) ja Brookega. Clay lubati advokaadina tegutsema 1797. aastal.
Abielu ja perekond
Pärast advokaadikarjääri alustamist abiellus Clay 11. aprillil 1799 Kentucky osariigis Lexingtonis asuvas Hart'i kodus Lucretia Hartiga. Ta oli kapten Nathaniel G. S. Harti õde, kes hukkus 1812. aasta sõjas River Raisin'i veresaunas.
Clayl ja tema naisel oli üksteist last (kuus tütart ja viis poega): Henrietta (1800-1801), Theodore (1802-1870), Thomas (1803-1871), Susan (1805-1825), Anne (1807-1835), Lucretia (1809-1823), Henry Jr. (1811-1847), Eliza (1813-1825), Laura (1815-1817), James Brown, (1817-1864) ja John (1821-1887).
Seitse Clay last suri enne teda ja tema naist. Aastaks 1835 olid kõik kuus tütart surnud paljudesse haigustesse, kaks väga noorena, kaks lapsena, ülejäänud kaks noore naisena: läkaköha, kollapalavik ja sünnitustüsistused. Henry Clay jr. langes Mehhiko-Ameerika sõja ajal Buena Vista lahingus.
Lucretia Hart Clay suri 1864. aastal 83-aastaselt. Ta on maetud koos abikaasaga Lexingtoni kalmistule. Henry ja Lucretia Clay olid sufražeerija Madeline McDowell Breckinridge'i vanavanemad, kes oli James Buchanani presidendiajal Ameerika Ühendriikide asepresidendiks olnud John C. Breckinridge'i pereliige.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Henry Clay Sr.?
V: Henry Clay, Sr. oli Ameerika Ühendriikide poliitik Kentuckyst.
K: Millistes poliitilistes ametites Henry Clay, Sr. töötas?
V: Henry Clay, Sr. töötas esindajatekojas (spiikrina), senatis ja oli riigisekretär.
K: Kas Henry Clay, Sr. sai kunagi Ameerika Ühendriikide presidendiks?
V: Ei, Henry Clay, Sr. kandideeris mitu korda presidendiks, kuid ei võitnud kunagi.
K: Milline oli Henry Clay, Sr. seisukoht 1812. aasta sõja suhtes?
V: Henry Clay, vanem soovis, et Ameerika Ühendriigid võitleksid 1812. aasta sõjas brittidega.
Küsimus: Mis oli Whig Party ja Henry Clay, Sr. osalemine selles?
V: Whigide partei asutas Henry Clay, Sr. Andrew Jacksoni vastu.
Küsimus: Milliseid kompromisse aitas Henry Clay, vanem, vastu võtta seoses orjusega, mis viisid kodusõjani?
V: Henry Clay, vanem aitas vastu võtta Missouri kompromissi ja 1850. aasta kompromissi.
Küsimus: Kuidas on Henry Clay, Sr. Ameerika Ühendriikide ajaloos hinnatud?
V: Henry Clay, Sr. peetakse üheks suurimaks senaatoriks Ameerika Ühendriikide ajaloos.
Otsige