Demokraatlik-republikaanide partei (1792–1820) — Jefferson ja Madison

Ajalooline ülevaade Demokraatlik‑Republikaanide parteist (1792–1820): Jeffersoni ja Madisoni ideed, vastasseis Hamiltoniga ning partei areng ja jagunemine, mis vormis Ameerika poliitikat.

Demokraatlik-Republikaanide partei asutasid Thomas Jefferson ja James Madison 1792. aastal. Sellest sai kõige populaarsem erakond kuni 1820. aastateni, mil see jagunes konkureerivateks fraktsioonideks, millest ühest sai tänapäeva Demokraatlik Partei. Selle liikmed rääkisid parteist kui vabariiklastest, Jeffersonidest, demokraatidest või nende kombinatsioonidest (Jeffersoni vabariiklased jne).

Jefferson ja Madison lõid partei, et seista vastu föderalistide majandus- ja välispoliitikale, mis oli umbes aasta varem rahandusministri Alexander Hamiltoni poolt loodud partei. Välispoliitilised küsimused olid kesksel kohal; partei oli vastu 1794. aasta Jay lepingule Suurbritanniaga (mis oli siis Prantsusmaaga sõjas) ja toetas häid suhteid Prantsusmaaga enne 1801. aastat. Partei oli vastu paljudele Hamiltoni ettepanekutele, mis puudutasid põhiseadust.

Pange tähele, et see partei erineb tänapäeva Vabariiklikust Parteist.

Ideoloogia ja peamised poliitilised seisukohad

• Vähem riiki, rohkem osariike: demokraatlik-republikaanid pooldasid piiratud föderaaliõigusi ning rõhutasid osariikide ja kohalike omavalitsuste tähtsust.
• Majandus: nad toetasid põllumajanduspõhist majandusmudelit ja vabakaubandust ning olid vastu riiklikule pangale ja kõrgetele maksudele, mida föderalistid propageerisid.
• Õigus ja põhiseaduse tõlgendamine: nad kaldusid rangele (strict) põhiseaduse tõlgendusele, väites, et föderaalvalitsus peaks tegutsema ainult selgelt põhiseaduses lubatuna.
• Välispoliitika: demokraatlik-republikaanid eelistasid tihedamaid sidemeid Prantsusmaaga ning olid üldiselt skeptilised püsivate sõjaliste liitude ja suure sõjaväe suhtes.
• Poliitiline kultuur: partei väärtustas kodanikuvoorust ja talupidajate (yeoman farmer) ideaalset rolli vabariigis.

Peamised sündmused ja presidendid

• Revolutsioon 1800. aastal: Jeffersoni valimine 1800. aastal tähistas rahumeelset võimuvahetust föderalistide ja demokraatlik-republikaanide vahel (mõnikord nimetatakse "revolutsiooniks 1800").
• Louisiana ost (1803): Jeffersoni administratsioon ostis 1803. aastal Louisiana territooriumi, mis kahekordistas USA pindala ja tugevdas põllumajanduslikku tulevikku demokraatlik-republikaanide jaoks.
• Embargo seadused ja majandus: Jeffersoni ja hiljem Madisoni administratsioonid kasutasid embargopoliitikat (nt 1807. aasta Embargo Act), mis osutuks ebapopulaarseks ja kahjustas eriti New Englandi kaubandust.
• Sõda 1812. aastal: Madison juhatas riiki 1812. aasta sõjas Suurbritanniaga — see sündmus süvendas rahvuslikku identiteeti, kuigi sõja tulemused olid vaieldavad.
• Era of Good Feelings (1817–1825): James Monroe presidendiajal vähenes parteivõitlus ja demokraatlik-republikaanid domineerisid, kuni sisepõhimõtete lõhenemine 1820.ate alguses.

Peamised isikud

• Thomas Jefferson — asutaja ja riigipea (president 1801–1809).
• James Madison — asutaja ja president (1809–1817), põhiseaduse teoreetiline mõtleja.
• James Monroe — president (1817–1825), Era of Good Feelings esindaja.
• Albert Gallatin, John Randolph jt — tähtsad erakondlikud tegelased, kes kujundasid partei poliitikat.

Lõhenemine ja pärand

1820. aastate alguses hakkasid Demokraatlik-Republikaanide partei sees tekkima erinevad fraktsioonid ja isiklikud liidud. Valimised 1824. aastal ja sellele järgnenud poliitilised liikumised viivad partei lõplikule lõhenemisele: üks haru liikus Andrew Jacksoni juhitud demokraatide poole (see haru peetakse otseseks eelkäijaks tänapäeva Demokraatlikule Parteile), teine haru kujunes hiljem riiklikeks vabariiklasteks ja hiljem veel Ühendatud Rahvuspartei/National Republican/Whig suundadeks.

Demokraatlik-republikaanide pärand on suur: nad aitasid kujundada Ameerika poliitilist kultuuri, rõhutades piiratud valitsemist, individuaalset majandusvabadust ja territoriaalset laienemist. Samas näitas nende võimuperiood ka poliitiliste ideede muutlikkust — erakond ei olnud monoliitne ja selle sees laienes arutelu riigi rolli ja majanduspoliitika üle, mis lõpuks viis uute parteiliste liikumiste tekkimiseni.

Oluline on meeles pidada, et nimi "Demokraatlik-Republikaanide partei" viitab ajaloolisele organisatsioonile, mille ideed ja järeltulijad on andnud aluse tänapäevastele parteidele, kuid see ei ole samasugune struktuur ega organisatsioon kui mis tahes 20. sajandi või hilisemaid parteisid. Pange tähele ka varasemat hoiatust: see partei erineb tänapäeva Vabariiklikust Parteist.

Küsimused ja vastused

K: Kes asutas Demokraatlik-Republikanilise Partei?

K: Millal sai Demokraatlik-Republikanlikust Parteist kõige populaarsem poliitiline partei?

K: Miks lõid Jefferson ja Madison Demokraatlik-Republikanliku Partei?

K: Kes lõi föderalistliku partei?

K: Millised välispoliitilised küsimused olid Demokraatlik-Republikanliku Partei jaoks kesksel kohal?

K: Millised olid Demokraatlik-Republikanliku Partei seisukohad Hamiltoni põhiseadust puudutavate ettepanekute suhtes?

Küsimus: Kas Demokraatlik-Republikanlik Partei on sama, mis tänapäeva Vabariiklik Partei?

Otsing