Laimamine: definitsioon, näited ja õiguslikud tagajärjed

Laimamine tähendab teise inimese kohta midagi ütlema või kirjutama, mis kahjustab tema mainet. Üldiselt kasutatakse sõna laimamine siis, kui väide ei vasta tõele. Sellist kahjulikku avaldust nimetatakse laimavaks.

Mis teeb avalduse laimavaks?

Et väide oleks laimav, peavad olema täidetud tavaliselt järgmised tingimused:

  • väide esitatakse faktilise väitena (mitte ainult isiklik arvamus);
  • väide on suunatud tuvastatava isiku või isikute rühma vastu;
  • väide kahjustab isiku mainet, au või usaldusväärsust;
  • väide on vale või selle tõestamise puudumine langeb avaldajale (õiguslik pinge sõltub riigist).

Näiteks lause "Härra Jones on alatu" on pigem hinnang ehk arvamus ja ei pruugi olla laim. Kui aga keegi väidab: "Härra Jones varastab lastelt komme", siis on tegemist faktiväitega, mis võib olla laimav, kui seda ei ole võimalik tõestada.

Suuline ja kirjalik laim

Kui laimav väide on kirjas — näiteks raamatus, ajalehes või veebis — nimetatakse seda sageli laimuks. Kui sama väide öeldakse suuliselt teiste inimeste kuuldes, räägitakse räppamisest või suulisest laimamisest. Mõned õigusjärjestused teevad vahet kirjaliku ja suulise laimu vahel, mõnel pool on ringkaitse ja karistused erinevad.

Õiguslikud tagajärjed

Laimamine võib kaasa tuua mitmeid õiguslikke tagajärgi:

  • tsiviilnõuded — ohver võib nõuda avalikku vabandust, avaliku teavituse parandust ja/või rahalist hüvitist (kahjutasu ja moraalne hüvitis);
  • kriminaalne vastutus — mõnes riigis võib laimamine olla ka kriminaalkuritegu, mida koheldakse trahvi või vangistusega (sõltub riigi seadustest);
  • kaebused platvormidele — veebipõhised teenused võivad eemaldada laimavat sisu vastavalt oma kasutustingimustele.

Kes on tõestuskoormuse all ja millised on täpsed õigused ja piirangud, sõltub kohalikust seadusandlusest, seega on keerukamatel juhtudel mõistlik nõu pidada juristiga.

Võimalikud kaitseargumendid

Tavaliselt võivad avaldajad kaitsta end mitmete põhimõtetega:

  • tõde — kui väide on tõsi, ei ole see laim;
  • arvamus — selgelt märgitud isiklikud hinnangud on kaitstud; oluline on, et need ei esitaks fakte valelikult;
  • õigustatud huvi ja avalik huvi — teatud juhtudel võib avalikkust huvitava teema käsitlemine olla lubatud, eriti kui allikad on kontrollitud;
  • õiguslik privileeg — näiteks kohtumenetluse käigus esitatud avaldused või parlamendis esitatud sõnavõtud võivad olla erilise kaitse all.

Kuidas tegutseda, kui olete laimamise ohver?

  • koguge tõendid: säilitage koopiad, ekraanipildid, avaldamise ajatempleid, tunnistajate kontaktid;
  • paluge ametlikku parandust või avalikku vabandust avaldajalt;
  • teatage sotsiaalmeedia platvormile või veebilehele, kus sisu avaldati, ja esitage eemaldamise taotlus;
  • konsulteerige juristiga, et hinnata võimalusi tsiviilnõude või muude õiguskaitsevahendite osas;
  • vajadusel kaaluge hädaabinõuna ajutisi meetmeid (nt kohtulik keelatud käsklus), kui laim kahjustab suuresti teie turvalisust või mainet.

Kuidas käituda, kui teile esitatakse avaldusi?

  • kontrollige fakte enne avaldamist;
  • lase isikul, keda väide puudutab, esitada oma kommentaar (õiguse väljendada vastuväiteid);
  • selgitage, et kui väide on spekulatiivne, tuleks see esitada kui arvamus, mitte fakti väitena;
  • meediatöötajatel ja ajakirjanikel on tavaliselt professionaalsed eetikareeglid, mida järgida.

Internet ja sotsiaalmeedia

Veebimaailm on laimamise levikuks soodne: postitused levivad kiiresti ja anonüümsus muudab vastutuse tuvastamise keerulisemaks. Kui laimamine toimub internetis, tuleks lisaks üldistele sammudele arvestada ka:

  • ekraanipildid ja veebiarhiivid tõenditena;
  • platvormi kasutustingimuste ja privaatsuseeskirjade kasutamine sisu eemaldamiseks;
  • rahvusvahelised küsimused — kui veebileht asub välisriigis, võivad kohalduda erinevad seadused ja jurisdiktsioonid.

Lõppsõna ja praktilised soovitused

Laimamine on tõsine meedia- ja suhtluseprobleem, mis võib põhjustada pikaajalist kahju nii era- kui avaliku elu tegelastele. Hea tava on vältida valel väitmist, kontrollida allikaid ja eristada selgelt fakte arvamustest. Kui tunnete, et olete laimatuna asjaosaline, koguge tõendid ja küsige vajadusel juriidilist abi.

Laimamist peetakse sageli ka kiusamise vahendiks, mistõttu selle vältimine ja vastutuse küsimine on oluline nii isikliku väärikuse kaitseks kui ka ühiskondliku usalduse säilitamiseks. Kohtusse kaevata võivad need, kelle õigusi laimav avaldus rängalt kahjustab; kohtumenetluse algus ja edukus sõltuvad aga tõenditest, seaduslikust raamist ja konkreetse riigi õiguspraktikast.

Märkus: käesolev artikkel annab üldise ülevaate ja ei asenda konkreetset õigusnõu. Spetsiifiliste küsimuste korral pöörduge juristi või õigusbüroo poole.

Laimamise seadused

Laimamise seadused ei ole igas riigis ühesugused. Enamikus riikides on tegemist tsiviilõigusliku väärteoga või deliktiga. Mõnes riigis on see kuritegu. Paljudes riikides lasub tõendamiskohustus isikul, kes väidab, et keegi teda laimab. See tähendab, et ta peab tõestama, et tema kohta öeldu on vale. Inglismaal on aga vastupidi. Kui keegi väidab, et mingi väide on laimav, peab väite esitaja tõendama, et see väide on tõene.

Küsimused ja vastused

K: Mis on laimamine?


V: Laimamine on see, kui keegi ütleb või kirjutab teise inimese kohta midagi, mis kahjustab tema mainet.

K: Kas laimamine on seadusega vastuolus?


V: Jah, laimamine on seadusega vastuolus.

K: Mis on laimav väide?


V: Laimav väide on väide, mis väidab end olevat fakt, mitte arvamus, ja mis ei vasta tõele.

K: Kas arvamus võib olla laimav?


V: Ei, arvamus ei saa olla laimav, sest see on isiklik veendumus.

K: Mis on laimamine?


V: Laimustus on laimav väide, mis on kirjutatud näiteks raamatus või ajalehes.

K: Mis on laimamine?


V: Laimamine on laimav väide, mis on valjusti välja öeldud.

K: Kas isik võib laimamise eest kohtusse kaevata?


V: Jah, laimamise ohvriks langenud isik võib kohtusse kaevata selle isiku, kes seda kirjutas või ütles.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3