Kinnipidamine: määratlus, seaduslikkus ja inimõiguste kaitse

Sügav ülevaade kinnipidamisest, selle seaduslikkusest ja inimõiguste kaitsest: määratlused, õigused, piirangud ja kuidas tagada inimlik kohtlemine.

Kinnipidamine on isiku vabaduse võtmine valitsuse või riigi ametiasutuse, tavaliselt politsei poolt. Selline vabaduse võtmine on lubatud ainult juhul, kui isikut võib pidada kuriteo toimepanijaks või kui seadus ette näeb muud õigustatud aluset (nt sundviibimine tervishoiu või migratsiooniprotseduuride raames). Muu vabaduse võtmine on omavoliline kinnipidamine, mis on keelatud inimõiguste ülddeklaratsiooni ja kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 9. Ja isegi kui kinnipidamine toimub seaduslikult, tuleb isikut kohelda inimlikult ja tema väärikust austades vastavalt piinamise vastase konventsiooni kohaselt.

Määratlus ja liigid

Kinnipidamine hõlmab eri olukordi ja vorme. Peamised liigid on:

• Kriminaalne kinnipidamine (arest, vahistamine, eeluurimisvangistus) – kui on kahtlus kuriteo toimepanemises ja vajalik on uurimise või ühiskondliku turvalisuse tagamine.
• Administratiivne kinnipidamine – näiteks piiriületuse või migratsiooni riiklikud protseduurid, avaliku korra säilitamine või ajutine kinnipidamine haldusõiguslikel alustel.
• Sundviibimine ravi või hoolduse eesmärgil (nt vaimuhaiguse tõttu) – reguleeritud tsiviilõiguse ja tervishoiuseadustega ning nõuab selgeid kaitsemehhanisme.
• Mõne erivormi ajutine kinnipidamine (nt politsei erakorraline kinnipidamine sündmuskohal) – tavaliselt lühem ja põhineb konkreetsetel protseduurireeglitel.

Seaduslikud alused ja protseduurilised nõuded

Kinnipidamine peab põhinema seadusel ning olema proportsionaalne ja vajalik eesmärgi saavutamiseks. Põhilised protseduurilised nõuded on:

• Selged ja kättesaadavad alused kinnipidamiseks seaduses.
• Isiku viivitamatu ja arusaadav teavitamine kinnipidamise põhjustest ja talle esitatavatest süüdistustest.
• Õigus viidata advokaadile või saada õigusalast abi ning õigusest suhelda pereliikmetega.
• Õigus tuua vaidlus kohtus või muul sõltumatul organil – kiire kohtulik läbivaatamine (habeas corpus´i põhimõte).
• Õigus meditsiinilise abi saamiseks ja inimväärsete tingimuste tagamine kinnipidamisasutustes.

Põhiõigused ja rahvusvahelised normid

Kinnipidamisega seotud põhiõigused on rahvusvaheliselt kaitstud. Olulised normid ja põhimõtted hõlmavad:

• Õigus vabadusele ja turvalisusele (nt inimõiguste ülddeklaratsioon, kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakt art. 9).
• Õigus inimese vastu suunatud kohtulikule ülevaatele ja kompensatsioonile ebaseadusliku kinnipidamise puhul.
• Keeld piinamise ja ebainimliku kohtlemise vastu (nt piinamisevastane konventsioon).
• Euroopa kontekstis lisaks Euroopa Inimõiguste Konventsioon ja selle artikkel 5, mis sätestab õiguse vabadusele ja tingimused seaduslikuks kinnipidamiseks.

Säratsed kaitsemehhanismid

Selleks, et vältida omavolilist kinnipidamist ja kuritarvitusi, peavad olemas olema toimivad kaitsemehhanismid:

• Kiire juurdepääs kohtule – isik peab saama võimaluse kohtulikuks vaidlustamiseks ilma liigse viivituseta.
• Õigus advokaadile – osa õigussüsteemidest tagab õigusabi isegi eeluurimise staadiumis.
• Sõltumatu järelevalve – inimõiguste organid, riiklikud ombudsmanid ja sõltumatud vaatlejad kontrollivad kinnipidamistingimusi.
• Dokumenteerimine ja nähtavus – kinnipidamise alused, kestus ja tingimused peavad olema registreeritud ning pered ja lähedased teavitatud.
• Alternatiivid – arestile tuleks eelistada vähem piiravaid meetmeid, nagu kautsjon, elektrooniline jälgimine või sotsiaalne järelevalve, kui need on võimalikud.

Erikaitse – lapsed, haavatavad isikud ja migrandid

Lapsed, psüühilise või füüsilise puude tõttu haavatavad isikud ja migrandid vajavad erikaitset:

• Laste kinnipidamine peab olema viimane abinõu ja lühiajaline; eelistada tuleb sotsiaalseid ja hariduslikke sekkumisi.
• Haavatavatel isikutel peab olema juurdepääs kohandatud tervishoiule ja järelevalvele ning eraldi tingimused vajaduse korral.
• Migrantide ja asüüli taotlejate kohtlemisel tuleb järgida rahvusvahelisi asüüli- ja pagulasõiguslikke kohustusi ning tagada võimalus taotleda rahvusvahelist kaitset.

Vigade ja õigusrikkumiste tagajärjed

Ebaseadusliku või omavolilise kinnipidamise korral on võimalikud õiguslikud tagajärjed:

• Kohtulik tühistamine ja isiku viivitamatu vabastamine.
• Kompensatsioon vabaduse kaotuse ja kahjude eest.
• Distsiplinaar- või kriminaalvastutus ametivõimude isikute puhul, kes on toime pannud omavolilist kinnipidamist või piinamist.
• Rahvusvahelised kaebused ja aruandlus – nt kaebused inimõiguste komitee või Euroopa Inimõiguste Kohtu poole.

Kokkuvõte

Kinnipidamine on riigi võim, mille kasutamine peab olema selgelt seadustatud, proportsionaalne ja kontrollitud. Rahvusvahelised normid ja inimõiguste põhimõtted tagavad, et iga kinnipeetav saab teavet oma õiguste kohta, ligipääsu õiguskaitsele ja kaitse piinamise ning ebainimliku kohtlemise eest. Kui neid põhimõtteid ei järgita, on olemas juriidilised abinõud ebaseadusliku vabaduse võtmise vastu.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kinnipidamine?

K: Millistel asjaoludel on kellegi vabaduse võtmine lubatud?

K: Mis on omavoliline kinnipidamine?

K: Mis peab toimuma, kui kinnipidamine toimub seaduslikult?

K: Mis on piinamise vastane konventsioon?

K: Kas valitsus võib meelevaldselt ja ilma õigusliku aluseta kinni pidada kedagi, keda ta kahtlustab kuriteo toimepanemises?

K: Millised õigused on üksikisikutel, kui nad on ametiasutuste poolt kinni peetud?

Otsing