Deliktiõigus: kahju hüvitamine, vastutus ja näited
Kahju hüvitamise õigus ehk deliktiõigus hõlmab reegleid, mille alusel hüvitatakse inimestele või nende varale tekitatud kahju, kui see ei põhine lepingul või ei ole kuritegelik tegevus. Selle eesmärk on võimaldada kannatanul saada õiglast hüvitist siis, kui keegi teine on tema suhtes tegutsenud viisil, mis on põhjustanud kahju — näiteks autoõnnetus, libeda põranda tõttu kukkumine või tahtlik rünnak. Kahju eest saab nõude esitada kohtus või sageli ka kindlustuse kaudu ning nõude aluseks on deliktiõiguslik vastutus.
Mis on delikt?
Delikt on tegu või tegevusetus, mis tekitab teisele isikule õigusvastast kahju ja mille eest seadus kohustab hüvitist maksma. Tavaliselt koosneb delikt järgmistest elementidest:
- kahju (nt keha- või varaline kahju, vahel ka moraalne kahju);
- õigusrikkumine või õigusvastasus — tegu rikub teise isiku õigust (nt hoolimatus, tahtlus või seaduslik kohustus täitmata);
- põhjuslik seos tegude ja kahju vahel;
- süü või vastutuse alus — sageli hinnatakse, kas tegu oli hooletusest tulenev või tahtlik; mõnel juhul võib kehtida ka rangelt vastutus (ilma süüta), nt ohtlike tegevuste või defektsete toodete puhul.
Hooletus ja tahtlikkus
Paljud deliktinõuded põhinevad hooletusel — olukordadel, kus inimene ei käitunud nõutava ettevaatlikkusega ja see põhjustas kahju (näiteks autojuht, kes ei jälginud liiklust, ja põhjustas avarii). Teatud olukordades on tegu tahtliku kahju põhjustamisega (nt löömine, mis põhjustab vigastuse).
Kahju liigid
- Otsene varaline kahju — näiteks purunenud aken, remontkulud, meditsiinikulud.
- Saamata jäänud tulu — kui vigastuse tõttu kaob sissetulek.
- Moraalne kahju — valu ja kannatused, mainekahju; selle hindamine sõltub õigussüsteemist.
- Keskkonna- või ettevõttekahjud — äri- või mainekahju, millele võib järgneda nõue.
Deliktiõiguse eriliigid ja näited
- Liiklusrikkumised: autoõnnetused, kus üks juht kannab vastutust hooletuse tõttu.
- Libedad põrandad ja muu avaliku või eraomandi oht: poe külastaja, kes libiseb ja murdub seoses libeda põranda või välja kutsumata takistusega — vastutav võib olla omanik, kui ei ole rakendatud piisavat ettevaatusmeetmeid.
- Tahtlikud vägivallateod: füüsiline rünnak, näiteks löök, mis põhjustab kehavigastuse.
- Tootevastutus: defektne toode, mis kahjustab tarbijat või vara — tootja või turustaja võib vastutada ilma otsese süüta.
Vastutuse põhjendused ja kaitse (defense)
Süü või vastutuse puudumine võib olla tõendatav järgmiste kaitsete abil:
- õigustatud enesekaitse või sundolukord;
- ettevaatlik käitumine ja normidele vastavus (nt ohutuseeskirjade järgimine);
- poolte jagatud vastutus ehk omavastutus (kaasa võib tulla hüvitise vähendamine);
- aus kahjuülekanne (force majeure) — ettekäändeks võib olla ootamatu ja vältimatu sündmus, mis lõi põhjusliku seose katkestuse.
Kuidas nõuet esitades tegutseda?
Kui olete saanud kahju, on kasulik järgida mõningaid praktilisi samme:
- koguge tõendid (fotod, arveread, meditsiinilised väljavõtted, tunnistajate kontaktid);
- teavitage kohe vastavat osapoolt ja, kui asjakohane, kindlustust; paljud nõuded lahendatakse esmalt kindlustuse kaudu;
- kaaluge õigusabi või tasuta õigusnõustamist, kui kahju on märkimisväärne; kohtusse pöördumine võib nõuda täpseid protseduurireegleid ja tähtaegu.
Aegumistähtajad ja protseduur
Aegumistähtaeg, mille jooksul tuleb kahjunõue esitada, varieerub riigiti ja nõude liigiti. Mõnes õigussüsteemis võivad isikliku vigastuse nõuded aeguda kiiremini kui varalised nõuded. On oluline uurida kohalikke tähtaegu või pöörduda juristi poole, sest hilinemine võib tähendada nõude kaotamist.
Tavaõigus ja muud õigussüsteemid
Käesolevas tekstis kirjeldatud põhimõtted on paljuski seotud tavaõiguse traditsiooniga, mis on levinud Inglismaal ja endistes Briti kolooniates, sh Ameerika Ühendriikides. Teistes riikides, nagu Prantsusmaal või Saksamaal, on deliktiõiguse vasted kodifitseeritud tsiviilseadustikus ja terminitena kasutatakse sageli sõna delict või sarnaseid mõisteid, kuigi põhimõtted — kahju, põhjuslik seos ja hüvitamine — on samalaadsed.
Kokkuvõte
Deliktiõigus annab raamid, kuidas ja millal saab kahju hüvitamist nõuda, ning eristab hooletusest ja tahtlikust tekitatud kahju. Konkreetsed reeglid, hüvitise liik ja aegumistähtajad sõltuvad riigi õigussüsteemist. Kui olete kahju saanud, dokumenteerige juhtum, teavitage kindlustust ja vajadusel küsige juriidilist nõu, et oma õigusi kaitsta.
Üldiselt
Õigusrikkumised toimuvad siis, kui üks inimene (või organisatsioon) kahjustab teist. Isikut või organisatsiooni, kes tekitab kahju, nimetatakse deliktihävitajaks. Kahjustatud isikut nimetatakse sageli kannatanuks.
Kannatanu võib esitada kahju tekitaja vastu hagi. Kohtuvaidluse mõlemal poolel olevaid inimesi või organisatsioone nimetatakse poolteks. Kohtuvaidluses nimetatakse kannatanut hagejaks. Kahju tekitajat nimetatakse kostjaks.
Tavaliselt palub hageja kohtul kostja poolt tekitatud kahju hüvitamiseks kostjalt raha välja nõuda. Näiteks võib raha, mida hageja nõuab, maksta hageja arstiarvete eest, kui ta sai õnnetuses vigastada. Raha, mida kohus kohustab kostjat maksma, nimetatakse kahjutasuks. Mõnede süütegude puhul, eriti tahtlikult toimepandud süütegude puhul (tahtlik süütegu), võib hageja paluda kohtul kostjat ka karistada, kohustades teda maksma lisaraha. Seda lisaraha nimetatakse mõnikord karistuslikuks kahjutasuks.
Mõnikord palub hageja kohtul ka kohustada kostjat lõpetama midagi, näiteks õhu või vee saastamist. Korraldust millegi tegemise lõpetamiseks nimetatakse ettekirjutuseks (Ameerika Ühendriikides nimetatakse seda mõnikord ka lähenemiskeeluks).
Kahju hüvitamise õigus ehk "Kahju hüvitamise õigus" on õigusaktide kogum, mida kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses, et hüvitada kahju, mida on kannatanud teise isiku õigusvastase teo tõttu.
Mõnikord võib üks ja sama tegu olla nii süütegu kui ka kuritegu. Näiteks kellegi teise vara varastamine võib olla kuritegu, kuid see on ka delikt selle isiku suhtes, kellele vara kuulub. Samamoodi võib kellegi nina löömine kujutada endast nii kuritegu kui ka väärteomenetlust.
Deliktide liigid
Tahtlikud süüteod
Kui kostja tekitab tahtlikult kahju, on tegemist tahtliku süüteoga. Mõnikord võib kahju olla tahtlik kahju, kui kostja teab, et see juhtub, isegi kui ta ei taha, et see juhtub. Tahtlike süütegude hulka kuuluvad näiteks inimeste löömine ja nende kohta selliste asjade ütlemine, mis ei vasta tõele.
Tahtmatu kahju tekitamine
Tahtmatu kahju on õnnetusjuhtum. Need juhtuvad tavaliselt seetõttu, et keegi ei olnud ettevaatlik. Kui keegi ei ole ettevaatlik, nimetatakse seda hooletuseks või hoolimatuseks.
Näide hooletuse kohta on autojuhtimine, kui teele ei pöörata tähelepanu. Hooletuse korral selgitab kohus välja, mis juhtus, ja otsustab, kas kostja oli piisavalt ettevaatlik. Ta mõistab kostjale raha välja ainult siis, kui kostja ei olnud piisavalt ettevaatlik.
Hoolimatus esineb siis, kui keegi teab, et tema tegevuse tulemusel võib tekkida oluline oht teiste inimeste elule ja turvalisusele, kuid tegutseb teiste ohutuse suhtes ükskõikselt. Näiteks hoolimatu teo puhul on relvaga suvaliselt hõivatud hoone suunas tulistamine. Kuigi ei ole kavatsust kedagi hoones vigastada, tekitab selline tegevus märkimisväärse riski, et keegi võib saada vigastada või surma.
Range vastutus
Teatud juhtudel ei ole oluline, kas kostja oli ettevaatlik või mitte. Seda nimetatakse rangeks vastutuseks või absoluutseks vastutuseks. Näiteks kui keegi ostab Ameerika Ühendriikides limonaadipurgi ja see plahvatab, sest see on halvasti valmistatud, peab tootja tõenäoliselt maksma ohvrile raha isegi siis, kui kohus leiab, et kostja oli nii ettevaatlik, kui ta võis olla.
Füüsilised vigastused
Füüsilised süüteod on isiku kehale tekitatud vigastused, näiteks tema löömine või haigestumine.
Abstraktsed süüteod
Abstraktsed süüteod on isiku vaimule, mainele või varale tekitatud vigastused. Isiku meelt või mainet võib kahjustada, kui tema kohta öeldakse asju, mis ei vasta tõele. Isiku vara võib kahjustada, kui see võetakse temalt ilma loata ära või kui öeldakse, et see kuulub kellelegi teisele.
Inimestega seotud süüteod
Inimestega seotud süütegude hulka kuuluvad nende löömine, nende kohta tõele mittevastavate asjade ütlemine ja nende sundimine jääma ühte kohta, kui nad tahavad lahkuda. Kellegi löömist nimetatakse kehavigastuseks. Kui kellegi kohta öeldakse asju, mis ei vasta tõele, nimetatakse seda laimuks, ja kui kellegi kohta kirjutatakse asju, mis ei vasta tõele, nimetatakse seda laimuks, mis mõlemad on laimamise vormid. Kui politseiametnik viib inimese vangi, kuigi ta ei peaks seda tegema, nimetatakse seda valevangistuseks või valelikuks vahistamiseks.
Varaga seotud süüteod
Omandiga seotud süütegude hulka kuuluvad näiteks kellegi teise vara omavoliline läbimine, kellegi teise vara omavoliline äravõtmine või kellegi teise vara kahjustamine. Teise isiku omandil ilma loata kõndimist nimetatakse omavolitsemiseks (trespassing). Teise isiku vara ilma loata äravõtmist nimetatakse varguseks või ümberkasutamiseks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on deliktiõigus?
V: Deliktiõigus on õiguse osa, mis võimaldab üksikisikutel esitada hüvitisnõudeid, kui neile on tekitatud kahju või nende vara on kahjustatud ja kahju ei ole kriminaalne või ei põhine lepingul.
K: Mis on näide deliktiõigusest?
V: Üks näide deliktiõigusest võib olla autoõnnetus, kus juht tekitab teisele juhile kahju, sest ta ei olnud tähelepanelik.
K: Mis on hooletusest tingitud süüteod?
V: Hooletusest tingitud süüteod on õnnetused, mis põhjustavad kahju, näiteks autoõnnetused või libastumine märjal põrandal.
K: Mis on tahtlikud süüteod?
V: Tahtlikud süüteod on kahju, mille keegi on tekitanud tahtlikult, näiteks kui keegi lööb kedagi nina.
K: Millised on erinevad kahju liigid, mis võivad olla tingitud deliktidest?
V: Erinevad kahju liigid, mis võivad tuleneda deliktist, on füüsiline kahju, varaline kahju, maine kahjustamine ja kahju ettevõtjatele.
K: Kus leidub tavaõigust?
V: Üldine õigus on levinud Inglismaal ja endistes Briti kolooniates, näiteks Ameerika Ühendriikides.
K: Mis on termin, mida kasutatakse tsiviilõiguslikes riikides deliktiõiguse kohta?
V: Tsiviilõiguslikes riikides nimetatakse deliktiõigust tavaliselt deliktiks.
