Kahju hüvitamise õigus
Kahju hüvitamise õigus on õiguse osa, mis käsitleb enamikku kahjusid, mis ei ole kuritegelikud ega põhine lepingul. Kahju hüvitamise õigus aitab inimestel esitada nõudeid hüvitise (hüvitise) saamiseks, kui keegi neid vigastab või nende vara kahjustab. Näiteks autoõnnetus, kus üks juht vigastab teist juhti, sest too ei olnud tähelepanelik, võib olla deliktiõigus. Kui inimene saab kellegi teise poolt vigastada, võib ta kohtusse kaevata.
Paljud kahjunõuete puhul on tegemist õnnetusjuhtumitega, näiteks autoõnnetuste või libedate põrandate puhul, mille tagajärjel inimesed kukuvad ja saavad vigastada. Neid nimetatakse hooletusest tingitud süütegudeks. Kuid mõned süüteod tehakse tahtlikult. Neid nimetatakse tahtlikeks süütegudeks. Näiteks kui üks inimene lööb teisele inimesele vastu nina, võib see olla tahtlik süütegu, mida nimetatakse kehavigastuseks.
Paljud süüteod põhjustavad inimestele füüsilist kahju. Mõni kahju tekitab kahju varale, näiteks purunenud aken. Mõned süüteod võivad kahjustada muid asju, näiteks kellegi mainet või ettevõtet.
Käesolevas artiklis käsitletavad süüteod on osa tavaõigusest. Tavaõigus on levinud Inglismaal ja endistes Briti kolooniates, näiteks Ameerika Ühendriikides. Erinevad seadused on olemas tsiviilõiguslikes riikides, näiteks Prantsusmaal või Saksamaal. Nendes riikides kasutatakse deliktide asemel tavaliselt sõna delict, kuid need tähendavad väga sarnaseid asju.
Üldiselt
Õigusrikkumised toimuvad siis, kui üks inimene (või organisatsioon) kahjustab teist. Isikut või organisatsiooni, kes tekitab kahju, nimetatakse deliktihävitajaks. Kahjustatud isikut nimetatakse sageli kannatanuks.
Kannatanu võib esitada kahju tekitaja vastu hagi. Kohtuvaidluse mõlemal poolel olevaid inimesi või organisatsioone nimetatakse poolteks. Kohtuvaidluses nimetatakse kannatanut hagejaks. Kahju tekitajat nimetatakse kostjaks.
Tavaliselt palub hageja kohtul kostja poolt tekitatud kahju hüvitamiseks kostjalt raha välja nõuda. Näiteks võib raha, mida hageja nõuab, maksta hageja arstiarvete eest, kui ta sai õnnetuses vigastada. Raha, mida kohus kohustab kostjat maksma, nimetatakse kahjutasuks. Mõnede süütegude puhul, eriti tahtlikult toimepandud süütegude puhul (tahtlik süütegu), võib hageja paluda kohtul kostjat ka karistada, kohustades teda maksma lisaraha. Seda lisaraha nimetatakse mõnikord karistuslikuks kahjutasuks.
Mõnikord palub hageja kohtul ka kohustada kostjat lõpetama midagi, näiteks õhu või vee saastamist. Korraldust millegi tegemise lõpetamiseks nimetatakse ettekirjutuseks (Ameerika Ühendriikides nimetatakse seda mõnikord ka lähenemiskeeluks).
Kahju hüvitamise õigus ehk "Kahju hüvitamise õigus" on õigusaktide kogum, mida kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses, et hüvitada kahju, mida on kannatanud teise isiku õigusvastase teo tõttu.
Mõnikord võib üks ja sama tegu olla nii süütegu kui ka kuritegu. Näiteks kellegi teise vara varastamine võib olla kuritegu, kuid see on ka delikt selle isiku suhtes, kellele vara kuulub. Samamoodi võib kellegi nina löömine kujutada endast nii kuritegu kui ka väärteomenetlust.
Deliktide liigid
Tahtlikud süüteod
Kui kostja tekitab tahtlikult kahju, on tegemist tahtliku süüteoga. Mõnikord võib kahju olla tahtlik kahju, kui kostja teab, et see juhtub, isegi kui ta ei taha, et see juhtub. Tahtlike süütegude hulka kuuluvad näiteks inimeste löömine ja nende kohta selliste asjade ütlemine, mis ei vasta tõele.
Tahtmatu kahju tekitamine
Tahtmatu kahju on õnnetusjuhtum. Need juhtuvad tavaliselt seetõttu, et keegi ei olnud ettevaatlik. Kui keegi ei ole ettevaatlik, nimetatakse seda hooletuseks või hoolimatuseks.
Näide hooletuse kohta on autojuhtimine, kui teele ei pöörata tähelepanu. Hooletuse korral selgitab kohus välja, mis juhtus, ja otsustab, kas kostja oli piisavalt ettevaatlik. Ta mõistab kostjale raha välja ainult siis, kui kostja ei olnud piisavalt ettevaatlik.
Hoolimatus esineb siis, kui keegi teab, et tema tegevuse tulemusel võib tekkida oluline oht teiste inimeste elule ja turvalisusele, kuid tegutseb teiste ohutuse suhtes ükskõikselt. Näiteks hoolimatu teo puhul on relvaga suvaliselt hõivatud hoone suunas tulistamine. Kuigi ei ole kavatsust kedagi hoones vigastada, tekitab selline tegevus märkimisväärse riski, et keegi võib saada vigastada või surma.
Range vastutus
Teatud juhtudel ei ole oluline, kas kostja oli ettevaatlik või mitte. Seda nimetatakse rangeks vastutuseks või absoluutseks vastutuseks. Näiteks kui keegi ostab Ameerika Ühendriikides limonaadipurgi ja see plahvatab, sest see on halvasti valmistatud, peab tootja tõenäoliselt maksma ohvrile raha isegi siis, kui kohus leiab, et kostja oli nii ettevaatlik, kui ta võis olla.
Füüsilised vigastused
Füüsilised süüteod on isiku kehale tekitatud vigastused, näiteks tema löömine või haigestumine.
Abstraktsed süüteod
Abstraktsed süüteod on isiku vaimule, mainele või varale tekitatud vigastused. Isiku meelt või mainet võib kahjustada, kui tema kohta öeldakse asju, mis ei vasta tõele. Isiku vara võib kahjustada, kui see võetakse temalt ilma loata ära või kui öeldakse, et see kuulub kellelegi teisele.
Inimestega seotud süüteod
Inimestega seotud süütegude hulka kuuluvad nende löömine, nende kohta tõele mittevastavate asjade ütlemine ja nende sundimine jääma ühte kohta, kui nad tahavad lahkuda. Kellegi löömist nimetatakse kehavigastuseks. Kui kellegi kohta öeldakse asju, mis ei vasta tõele, nimetatakse seda laimuks, ja kui kellegi kohta kirjutatakse asju, mis ei vasta tõele, nimetatakse seda laimuks, mis mõlemad on laimamise vormid. Kui politseiametnik viib inimese vangi, kuigi ta ei peaks seda tegema, nimetatakse seda valevangistuseks või valelikuks vahistamiseks.
Varaga seotud süüteod
Omandiga seotud süütegude hulka kuuluvad näiteks kellegi teise vara omavoliline läbimine, kellegi teise vara omavoliline äravõtmine või kellegi teise vara kahjustamine. Teise isiku omandil ilma loata kõndimist nimetatakse omavolitsemiseks (trespassing). Teise isiku vara ilma loata äravõtmist nimetatakse varguseks või ümberkasutamiseks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on deliktiõigus?
V: Deliktiõigus on õiguse osa, mis võimaldab üksikisikutel esitada hüvitisnõudeid, kui neile on tekitatud kahju või nende vara on kahjustatud ja kahju ei ole kriminaalne või ei põhine lepingul.
K: Mis on näide deliktiõigusest?
V: Üks näide deliktiõigusest võib olla autoõnnetus, kus juht tekitab teisele juhile kahju, sest ta ei olnud tähelepanelik.
K: Mis on hooletusest tingitud süüteod?
V: Hooletusest tingitud süüteod on õnnetused, mis põhjustavad kahju, näiteks autoõnnetused või libastumine märjal põrandal.
K: Mis on tahtlikud süüteod?
V: Tahtlikud süüteod on kahju, mille keegi on tekitanud tahtlikult, näiteks kui keegi lööb kedagi nina.
K: Millised on erinevad kahju liigid, mis võivad olla tingitud deliktidest?
V: Erinevad kahju liigid, mis võivad tuleneda deliktist, on füüsiline kahju, varaline kahju, maine kahjustamine ja kahju ettevõtjatele.
K: Kus leidub tavaõigust?
V: Üldine õigus on levinud Inglismaal ja endistes Briti kolooniates, näiteks Ameerika Ühendriikides.
K: Mis on termin, mida kasutatakse tsiviilõiguslikes riikides deliktiõiguse kohta?
V: Tsiviilõiguslikes riikides nimetatakse deliktiõigust tavaliselt deliktiks.
