51. osariik – mõiste, kandidaadid ja poliitilised ettepanekud

51. osariik: ülevaade kandidaatidest (Puerto Rico, Columbia ringkond, Guam jt), poliitilistest ettepanekutest ja osariigiks saamise stsenaariumidest.

51. osariik tähendab kohta või territooriumi, mis praegu ei kuulu ühegi Ameerika Ühendriikide 50 osariigi hulka, kuid mille osaks liitumist arutatakse või soovitakse. See on Ameerika poliitikas vahel ka naljatlev termin, vahel aga reaalse poliitilise aruteluga seotud mõiste. Kõige sagedamini käib jutt sellest, et Puerto Rico või mõni muu Ameerika territoorium võiks saada osariigiks. Kui väljendit kasutatakse teiste riikide puhul (näiteks Kanada kohta), on see enamasti huumor või liialdus. Enne 1959. aastat, mil Alaska ja Hawaii liideti osariikide hulka, kasutati korduvalt terminit "49. osariik".

Kellel on õigus saada osariigiks ja kuidas see toimub

Konstitutsioon annab Ameerika Ühendriikide Kongressile õiguse vastu võtta uusi osariike (Article IV, Section 3). Tavaline protsess hõlmab järgmist:

• territoriaalsete elanike iseseisev otsus (näiteks rahvahääletus või muud kohalikud menetlused);
• koordineerimine föderaalsete seadusandlike sammudega (Kongressi poolt vastu võetud akt ehk vastav seadus);
• sageli uue osariigi põhiseaduse heakskiit ja üleminekud ning lõplik kuulutus Kongressi poolt.

Praktiliselt tähendab see, et isegi kui mingi territooriumi elanikud hääletavad kindlalt osariigiks saamise poolt, peab Kongress andma ametliku loal — tegemist ei ole automaatse protsessiga.

Peamised kandidaadid

Ameerika Ühendriikides asuvad kohad, mis praegu ei ole osariigid ja millest sageli räägitakse kui potentsiaalsetest 51. osariikidest, on:

• Columbia ringkond (Washington, D.C.) — pealinna staatuse küsimus ja selle esindatus Kongressis on pikka aega olnud poliitilise debati objekt;
• Puerto Rico — tihti peamine praktiline kandidaat; sealsete referendumite tulemused on eri aegadel näidanud mitmesugust toetust, kuid lõplik otsus sõltub Kongressist;
• Guam;
• USA Neitsisaared;
• Ameerika Samoa — tähelepanuväärne erand: seal sündinud inimesed on USA kodanikud vaid osaliselt (Ameerika Samoa puhul on sageli termineeritud USA nationals vs citizens küsimus);
• Põhja-Mariaanid.

Referendumid ja hilisem arutelu (Puerto Rico näide)

Puerto Rico-l on olnud mitu rahvahääletust staatuse kohta. Näiteks 2012. aastal ja veel 2017. aastal toimusid referendumid, millest viimasel hääletas suur osa osalejatest staatuse ehk osariigiks saamise poolt (2017. aasta hääletusel oli tulemus tugevalt pooldav, kuid osalus oli üsna madal). 2020. aastal toimunud hääletus andis samuti enamuse staatuse poolt, kuid arutelud, petitsioonid ja poliitilised sammud ei ole tõuganud Kongressi kiire otsuseni. Lõplik otsus osariigi staatuses teemas jääb Kongressile.

Osariigi jagamise ja uute osariikide ettepanekud

Lisaks välise territooriumi muutmise ettepanekutele on tehtud ka ettepanekuid moodustada 51. (või isegi 52.) osariik, jagades mõnda olemasolevat suurt osariiki. Levinumad ideed on:

• California jagamine kaheks või kolmeks osariigiks — põhjenduseks suur rahvaarv ja regionaalsed erinevused;
• Texas jagamine mitmeks osariigiks (ajas on arutatud kuni nelja või viie osariigi loomist) — samuti demograafilised ja geopoliitilised kaalutlused;
• antud ideede elluviimine nõuaks enamasti nii kohalikke (osariigi) heakskiite kui ka Kongressi otsust.

On ka piirkondlikke liikumisi, kus uus osariik kujuneks kahe olemasoleva osariigi aladest. Näited:

• "Jeffersoni osariik" — ettepanek ühendada California põhjaosa ja Oregoni lõunapoolsed krahvkonnad;
• "Lincolni osariik" — ettepanek moodustada osariik Idaho põhjapoolsetest aladest ja Washingtoni idaosast;
• ettepanek liita Nebraska läänepoolseim neljandik Wyomingiga, kuna see piirkond on geograafiliselt märksa lähemal Wyomingi pealinnale Cheyenne'ile kui oma osariigi pealinnale Lincolnile Nebraskas.

Poliitika, takistused ja tagajärjed

Uue osariigi vastuvõtmise poliitilised takistused on suured:

• Kongress peab heaks kiitma uue osariigi; ka Ülemkohus ei otsusta osariigi vastuvõtu üle, aga legitiimsuse küsimused võivad tekkida ja neid arutatakse avalikkuses ning kohtutes.
• Uue osariigi vastuvõtt muudaks senatit (iga osariik kaks senati kohta) ja Electoral College'i esindatust — selle poliitiline kaal on suur ja sageli on see suunav argument kas poolt või vastu.
• Mõned argumendid uue osariigi vastu on seotud majanduslike kuludega, maksusüsteemi muutustega, föderaalsete toetuste ja vastutuse ümberjagamisega ning territoriaalsete ja kultuuriliste erinevustega (näiteks keeleline küsimus Puerto Rico puhul).

Ajalooline kontekst ja humoorikas kasutus

Termin "51. osariik" on ajalooliselt kasutatud ka metafoorina, et kirjeldada tugevat Ameerika mõju mõnes teises riigis või piirkonnas. On olnud isegi varasemaid ettepanekuid, et mõni kogu riik (näiteks Kanada) võiks kunagi Ameerikaga liituda — need ettepanekud ei ole kunagi realiseerunud.

Kokkuvõte

Idee 51. osariigist hõlmab nii reaalseid poliitilisi plaane (eelkõige Puerto Rico ja Washington, D.C. puhul) kui ka pigem teoreetilisi või humoorikaid ettepanekuid (mõnede osariikide jagamine või välismaised riigid). Isegi selge kohaliku toetuse korral on vajalik Kongressi heakskiit, mistõttu protsess sõltub laiematest poliitilistest kaalutlustest ja seadusandlikust tahteavaldusest.

Küsimused ja vastused

K: Mis on 51. riik?

K: Kas on ettepanekuid uue osariigi moodustamiseks olemasoleva osariigi jagamise teel?

K: Kas Kanadat on kunagi mainitud seoses võimaliku 51. osariigina?

K: Millised on mõned kohad Ameerikas, mis võiksid saada potentsiaalseks 51. osariigiks?

K: Kas Puerto Rico on hääletanud USA osariigiks saamise üle?

K: Kas Guyana on huvitatud Ameerika osaks saamisest?

K: Kas mõni Kanada provints on väljendanud huvi Ameerikaga ühinemise vastu?

Otsing