Mererahvad on väidetavalt mererahva konföderatsioon, mis ründas Vana-Egiptust ja teisi Vahemere idaosa piirkondi. Aeg oli enne pronksiaja kokkuvarisemist (1200-900 eKr) ja selle ajal. Termin "mererahvad" pärineb peamiselt Egiptuse kirjalikest ja reljeefsetest allikatest, kus nende rünnakuid on kirjeldatud kui suuremahulist meritsi ja rannikul toimunud sissetungi.
Tunnistused ja arheoloogilised tõendid
Pronksiaja kokkuvarisemise ajal näitavad arheoloogilised tõendid paljude linnade hävitamist Levandi ja Egeuse mere rannikul. Selle võisid põhjustada merelt tulnud sissetungijad, aga ka siseprobleemid ja looduskatastroofid. Näiteks on leitud hävitustasetega kihte Ugaritis, erinevates Levandi linnades, Hattusas (Heti kuningriigi pealinn) ja paljudes mükeeneajastutes paleetes Kreekas.
Egiptuse allikad ja nimekirjad
Egiptuse allikad (eriti Ramesses III Medinet Habu reljeefid ja muud tekstid) loetlevad mitmeid rühmi, kes osalesid rünnakutes. Neid rühmi nimetatakse sageli eraldi nimedega ja teadlased on püüdnud neid identifitseerida erinevate piirkondadega. Levinud nimedeks on:
- Peleset (mõned siduvad selle filistelastega),
- Sherden,
- Shekelesh,
- Teresh,
- Lukka (tõenäoliselt Lõuna-Anatooliast),
- Tjeker ja Denyen.
Päritolu ja olemus
Ründajate täpne päritolu ja kultuur on teadmata, mistõttu ajaloolased nimetavad neid mererahvateks. Tänapäeva seisukoht on sageli see, et "mererahvad" ei olnud üksnes üks rahvas, vaid pigem koalitsioon või löömameeskond eri päritoluga meresõitjatest, rändajatest ja rüüstajatest, kes kasutasid ära sel perioodil tekkinud poliitilist ja majanduslikku ebastabiilsust.
Relvad, laevad ja sõjataktika
Mõned allikad väidavad, et nad kasutasid raudrelvi, mida pronksiaegsed kultuurid veel ei näinud. Tegelikkuses on see küsimus osaliselt vaidlustatud: raudkäsitöö levis alles järk-järgult ja laiem raudriistade kasutuselevõtt toimus eelkõige juba pronksiaja lõppjärgus ja varajasel rauaajal. Meteoorraudadest tehtud esemed olid teada ka varem, kuid laialdaselt levinud rauasõjariistad ei olnud veel tavapärased. Linnad, mida nad ründasid, lubavad järeldada, et nad olid tõenäoliselt mereväelased. Egiptuse kujutised näitavad kergeid sõjalaevu ja laialdasi rannarakendusi, mis viitavad pigem kiiretele rüüsteretkedele ja hõivamisele kui suurtele maavägede lahingutele.
Põhjused ja tagajärjed
Mererahvaste rünnakud olid üks paljudest teguritest, mis aitasid kaasa pronksiaja kokkuvarisemisele. Teised võimalikud põhjused on järgmised:
- majanduslik nõrgenemine ja kaubateede katkemine,
- põllumajanduskriisid, näljahädad ja kuivatavad kliimahälbed,
- siseriiklikud rahutused ja omavahelised sõjad,
- inimeste ja vägede ränded, mis lõid uusi surve- ja migratsioonitsoone.
Kokkuvõtlikult võisid mererahvad olla nii põhjustajate kui ka tagajärjena toimivad osalejad – nad ründasid nõrgenenud sihtriike, mis omakorda kiirendas laiemat süsteemset kokkukukkumist Ida-Mediterraneumis.
Tänane teadus ja tõlgendused
Teaduslik arutelu mererahvaste ja pronksiaja kokkuvarisemise üle jätkub. Uued arheoloogilised väljakaevamised, tekstiili- ja metallanalüüsid ning radiokarboni-dating aitavad järjest paremini mõista ajaperioodi keerukust. Enamik uurijaid toetab ideed, et mererahvad olid heterogeenne rühmitus mitmest allikast, kes tegutsesid koos ajutise koalitsioonina, mitte ühe ühise, pikaajalise impeeriumina.
Oluline: kuigi populaarteaduslikud kirjeldused võivad mõnikord näidata mererahvaid kui üheainsa ühtse ja ülivõimsa jõuna, on tänapäevane pilt nüansirikkam: tegemist oli segapõlve ja mitmetahulise nähtusega, mille mõju avaldus erinevates paikades erinevalt.
