Mererahvad: pronksiaja mereründajad ja nende päritolu (1200–900 eKr)
Avasta Mererahvad: pronksiaja (1200–900 eKr) salapärased mereründajad, nende rünnakud, päritolu ja arheoloogilised tõendid Vahemere idarannikul.
Mererahvad on väidetavalt mererahva konföderatsioon, mis ründas Vana-Egiptust ja teisi Vahemere idaosa piirkondi. Aeg oli enne pronksiaja kokkuvarisemist (1200-900 eKr) ja selle ajal. Termin "mererahvad" pärineb peamiselt Egiptuse kirjalikest ja reljeefsetest allikatest, kus nende rünnakuid on kirjeldatud kui suuremahulist meritsi ja rannikul toimunud sissetungi.
Tunnistused ja arheoloogilised tõendid
Pronksiaja kokkuvarisemise ajal näitavad arheoloogilised tõendid paljude linnade hävitamist Levandi ja Egeuse mere rannikul. Selle võisid põhjustada merelt tulnud sissetungijad, aga ka siseprobleemid ja looduskatastroofid. Näiteks on leitud hävitustasetega kihte Ugaritis, erinevates Levandi linnades, Hattusas (Heti kuningriigi pealinn) ja paljudes mükeeneajastutes paleetes Kreekas.
Egiptuse allikad ja nimekirjad
Egiptuse allikad (eriti Ramesses III Medinet Habu reljeefid ja muud tekstid) loetlevad mitmeid rühmi, kes osalesid rünnakutes. Neid rühmi nimetatakse sageli eraldi nimedega ja teadlased on püüdnud neid identifitseerida erinevate piirkondadega. Levinud nimedeks on:
- Peleset (mõned siduvad selle filistelastega),
- Sherden,
- Shekelesh,
- Teresh,
- Lukka (tõenäoliselt Lõuna-Anatooliast),
- Tjeker ja Denyen.
Päritolu ja olemus
Ründajate täpne päritolu ja kultuur on teadmata, mistõttu ajaloolased nimetavad neid mererahvateks. Tänapäeva seisukoht on sageli see, et "mererahvad" ei olnud üksnes üks rahvas, vaid pigem koalitsioon või löömameeskond eri päritoluga meresõitjatest, rändajatest ja rüüstajatest, kes kasutasid ära sel perioodil tekkinud poliitilist ja majanduslikku ebastabiilsust.
Relvad, laevad ja sõjataktika
Mõned allikad väidavad, et nad kasutasid raudrelvi, mida pronksiaegsed kultuurid veel ei näinud. Tegelikkuses on see küsimus osaliselt vaidlustatud: raudkäsitöö levis alles järk-järgult ja laiem raudriistade kasutuselevõtt toimus eelkõige juba pronksiaja lõppjärgus ja varajasel rauaajal. Meteoorraudadest tehtud esemed olid teada ka varem, kuid laialdaselt levinud rauasõjariistad ei olnud veel tavapärased. Linnad, mida nad ründasid, lubavad järeldada, et nad olid tõenäoliselt mereväelased. Egiptuse kujutised näitavad kergeid sõjalaevu ja laialdasi rannarakendusi, mis viitavad pigem kiiretele rüüsteretkedele ja hõivamisele kui suurtele maavägede lahingutele.
Põhjused ja tagajärjed
Mererahvaste rünnakud olid üks paljudest teguritest, mis aitasid kaasa pronksiaja kokkuvarisemisele. Teised võimalikud põhjused on järgmised:
- majanduslik nõrgenemine ja kaubateede katkemine,
- põllumajanduskriisid, näljahädad ja kuivatavad kliimahälbed,
- siseriiklikud rahutused ja omavahelised sõjad,
- inimeste ja vägede ränded, mis lõid uusi surve- ja migratsioonitsoone.
Kokkuvõtlikult võisid mererahvad olla nii põhjustajate kui ka tagajärjena toimivad osalejad – nad ründasid nõrgenenud sihtriike, mis omakorda kiirendas laiemat süsteemset kokkukukkumist Ida-Mediterraneumis.
Tänane teadus ja tõlgendused
Teaduslik arutelu mererahvaste ja pronksiaja kokkuvarisemise üle jätkub. Uued arheoloogilised väljakaevamised, tekstiili- ja metallanalüüsid ning radiokarboni-dating aitavad järjest paremini mõista ajaperioodi keerukust. Enamik uurijaid toetab ideed, et mererahvad olid heterogeenne rühmitus mitmest allikast, kes tegutsesid koos ajutise koalitsioonina, mitte ühe ühise, pikaajalise impeeriumina.
Oluline: kuigi populaarteaduslikud kirjeldused võivad mõnikord näidata mererahvaid kui üheainsa ühtse ja ülivõimsa jõuna, on tänapäevane pilt nüansirikkam: tegemist oli segapõlve ja mitmetahulise nähtusega, mille mõju avaldus erinevates paikades erinevalt.
See kuulus stseen on Medinet Habu templi põhjaseinalt. Seda kasutatakse sageli Egiptuse mererahvaste vastu suunatud kampaania "Delta lahingu" illustreerimiseks. Hieroglüüfides ei nimetata Egiptuse vaenlasi, keda kirjeldatakse kui "põhjamaadest" pärit vaenlasi. Varajased teadlased märkisid, et võitlejate soengud ja aksessuaarid on sarnased teiste reljeefidega, kus sellised rühmad on nimetatud.
Küsimused ja vastused
K: Kes olid mererahvad?
V: Mererahvad olid mererahvaste konföderatsioon, mis ründas Vana-Egiptust ja teisi Vahemere idaosa piirkondi.
K: Millal mererahvad oma rünnakuid alustasid?
V: Mererahvad ründasid enne pronksiaja kokkuvarisemist ja selle ajal, mis toimus vahemikus 1200-900 eKr.
K: Milliseid tõendeid mererahvaste rünnakute kohta on leitud?
V: Arheoloogilised tõendid näitavad paljude Levandi ja Egeuse mere rannikulinnade hävitamist.
K: Mis põhjustas nende linnade hävimise?
V: Linnad hävitasid tõenäoliselt merelt tulnud sissetungijad, keda ajaloolased nimetavad mererahvasteks.
K: Mida ei teata mererahvaste kohta?
V: Mererahvaste täpne päritolu ja kultuur on teadmata.
K: Millised tõendid viitavad sellele, et mererahvad olid tehnoloogiliselt arenenud tsivilisatsioon?
V: Mõned allikad viitavad sellele, et mererahvad kasutasid rauast relvi, mida pronksiaegsed kultuurid veel ei näinud.
K: Mida viitab rannikulinnade ründamine mererahvaste kohta?
V: Asjaolu, et mererahvad ründasid rannikulinnu, viitab sellele, et nad olid tõenäoliselt mereväelased.
Otsige