Severi dünastia
Severite dünastia oli Rooma keisridünastia, mis valitses Rooma impeeriumi aastatel 193-235. Dünastia asutas Rooma kindral Septimius Severus, kes tõusis võimule 193. aasta kodusõja ajal, mida tuntakse viie keisri aasta nime all.
Kuigi Septimius Severus taastas edukalt rahu pärast 2. sajandi lõpu rahutusi, häirisid dünastiat ebastabiilsed peresuhted ja pidev poliitiline segadus. See ennustas eelseisvat kolmanda sajandi kriisi. See oli Augustuse asutatud printsipaalide viimane suguvõsa.
Severuse Tondo , millel on kujutatud Septimius Severus ja tema pojad
Järjestus
Kuupäevad tähistavad Augustuse staatust.
- Septimius Severus (193-211)
- Caracalla (198-217): vanim poeg. Julm ja reeturlik; mõrvas oma venna. Räägitakse, et ta tappis või keelustas (kuulutas "riigivaenlasteks") 20 000 inimest.
- Geta (209-211) noorem poeg; isa surma järel noorem kaasperemees. Ta mõrvati Caracalla poolt.
- Macrinus (217-218): Ta oli pretoriaani prefekt, kes mõrvas Caracalla.
- Elagabalus (Varius Avitus Bassianus, 218-222): sugulane ja teismeline (s. ~203/205), kuulujuttude kohaselt transseksuaal ja biseksuaalne. Mõrvati pretoriaani kaardiväe poolt.
- Alexander Severus (222-235): Elagabalose nõbu; samuti teismeline. Parim hilisematest Severididest, valitses hästi oma võimeka ema abiga. Juhtis valesti sõda Galliasse tungivate germaanlaste vastu ja kukutati sõdurite poolt.
Severiidide valitsemise lõpp tähistas kolmanda sajandi kriisi algust.
