Silla: iidne Korea kuningriik (57 eKr–935) — ajalugu ja pärand

Silla: iidne Korea kuningriik (57 eKr–935) — avasta selle ajalugu, budismi mõju, vallutused ja rikkalik kultuuripärand Gyeongju mälestustena.

Silla oli üks iidse Korea kuningriikidest, mis eksisteeris 57. aastast eKr kuni 935. aastani. See on tuntud kui üks Korea ajaloo kõige püsivamaid ja mõjukamaid riike. Nimi Silla sümboliseeris kuninga vooruslike saavutuste igapäevast uuendumist ja laienemist üle kogu maa.

Asutamine ja varajane areng

Silla asutas kuningas Park Hyeokgeose 57. aastal eKr Gyeongju ümbruses Korea poolsaare kaguosas. Kilpkonna- ja teise loomamotiiviga asutuselegendid kuuluvad selle varajase ajaloo juurde. Kuigi Silla tekkis ajal, mil olemas olid ka Goguryeo ja Baekje, kulus Sillal oma keskse valitsemisstruktuuri ja territoriaalse mõjuvõimu ülesehitamiseks rohkem aega kui naaberkuningriikidel.

Valitsemine, ühiskond ja sõjaline korraldus

Silla ühiskond oli rangelt hierarhiline. Karakteristlik oli nn luu- või golpum-süsteem (골품), mis jagas ühiskonna kindlatesse auastmetesse ning määras kõrgete ametikohtadele ja troonipärimisele ligipääsu. Silla valitsejate seas oli nii kuningaid kui ka tugevaid aadlikke, kelle mõju aastakümnete jooksul kasvas ja vähenes vastavalt poliitilisele olukorrale.

Sõjalise tugevuse tõstmisel mängis olulist rolli kuningas Jinheungi valitsemisajast (6. sajandil), kes viis läbi administratiivseid reforme, laiendas territooriumi ja kindlustas Silla mõju Kesk- ja Lõuna-Koreas. Silla tuntud sõjaväeline ja kultuuriline institutsioon oli hwarang — noorte aadlike ja sõdalaste rühmitus, mis treenis nii sõjaliselt kui moraalselt ja mõjutas tugevalt ühiskonna eliiti.

Budism ja kultuuriline areng

Umbes 6. sajandil võttis Silla ametliku ja laialdase ilminguna vastu budismi, mis tugevdas kuninglikku autoriteeti ja andis uue kultuurilise ning kunstilise suunise. Budismil oli suur roll kuningriigi arhitektuuri, skulptuuri, kirjanduse ja hariduse elavdamisel. Paradigmaärideks on hilisemast ühinenud Silla perioodist pärit templid ja skulptuurid—paljud neist asuvad Gyeongju ümbruses.

Silla meistritööde näidetena on säilinud kuldjuveelid, kroonikad, keraamika ja kalmete (tumuli) varemed, mis annavad infot nii ehtematerjalide töötlemise oskustest kui ka usulistest tavadeest ja matusekommetest.

Ühinemine ja Tangiga liit

6.–7. sajandil muutus Silla oluliseks piirkondlikuks jõuks. Silla laienes ja tugevnes, eriti pärast liitlassuhet Hiina Tangi dünastiaga. Tangiga koostöös suudeti 660. aastal vallutada Baekje ja 668. aastal Goguryeo, mille käigus mängis tähtsat rolli üldse kuulus kindral Kim Yushin. Selle tulemusena tekkis Korea poolsaare ajaloos esmakordselt suur osa territooriumist ühe võimu alla — see periood nimetatakse sageli Ühinenud Sillaks (Unified Silla).

Ühtimise protsess tõi küll ajutise poliitilise stabiilsuse, kuid samas tekitas ka pingeid Tangiga, sest Hiina püüdis pärast vägede väljaviimist oma mõju hoida, mis lõi edaspidi rahvusliku vastupanuliikumise vajaduse.

Silla kuningriigi langus ja lõpp

Ühinenud Silla perioodi lõppfaasis hakkas kuningavõim nõrgenema. Kuninglikud ja aadlike huvid hakkasid üha rohkem konflikti sattuma; võimukeskused pidid toime tulema korruptsiooni ja aadlikuvõimu kasvuga. 9. sajandi lõpul ja 10. sajandi alguses puhkes mitmeid mässusid ja riigi sees tekkisid uued võimukandjad.

Hiljem algas nn kolme kuningriigi järelperiood (Later Three Kingdoms), kui relvajuhid ja regionaalsed valitsejad asutasid oma riike: Gyeon Hwon asutas hilisema Baekje (Later Baekje) ja Gung Ye rajas Taebongi (mis järgnevalt anti üle Wang Geonile). Silla ei suutnud nende kasvavale jõule vastu seista ning kuningas Gyeongsun andis lõpuks 935. aastal võimu üle Goryeole. Sellega lõppes Silla kui iseseisva kuningriigi ajalugu.

Pärand ja tähtsus

Silla mõju on Korea ajaloos ja kultuuris suur. Gyeongju, Silla pealinn (tuntud ka kui Seorabeol), on tänini täis hauaküngaste tumulusi, templikohti ja arheoloogilisi leiukohti, mis annavad rikkaliku pildi selle kuningriigi elust ja uskumustest. Mitmed Silla-ajastu kunstiesemed, näiteks detailirikkad kuldkroonid ja religioossed skulptuurid, on tunnistuseks kõrgest metallimõõdukusest ja esteetikast.

Paljud Sillaga seotud paigad ja objektid on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse (näiteks Gyeongju ajalooline ala ja mõningad templid), ning Silla pärand on oluline osa Lõuna-Korea rahvuslikust identiteedist ja teaduslikust huvist arheoloogia suhtes.

• Olulised isikud: Park Hyeokgeose (asutaja), kuningas Jinheung (territoriaalsed ja administratiivsed reformid), kuninganna Seondeok (esimene tuntud naiskuningas, valitses 632–647), kindral Kim Yushin (Ühinemise võtmeisik).
• Tuntud institutsioonid: hwarang (sõjal-kultuuriline koolkond), golpum/luusüsteem (sotsiaalne ja poliitiline hierarhia).
• Kultuuripärand: kuld kroonid, templid (hilisemad Bulguksa ja Seokgurami skulptuurid pärinevad ühinenud Silla ajast), Gyeongju arheoloogilised kompleksid.

Silla ajalugu näitab, kuidas väike kuningriik suutis läbi pika ajaloo kohaneda, kultuuriliselt areneda ja ühel perioodil kogu poolsaart kokku tõmmata, jättes püsiva jälje Korea kunstile, religioonile ja ühiskondlikule korraldusele.

Küsimused ja vastused

K: Millal oli Silla Korea ajaloos olemas?

K: Kes asutas Silla aastal 57 eKr?

K: Kuidas tugevdas Silla oma kuninglikku võimu 6. sajandil?

K: Millise olulise ala Korea ajaloos omandas Silla 7. sajandi paiku?

K: Kuidas vallutas Silla Baekje ja Goguryeo?

K: Miks Silla lagunes?

K: Millal alistus Silla Goryeole?

Otsing