Goguryeo (ka Koguryo) oli iidne Korea kuningriik, mis eksisteeris ligikaudu 37. aastast eKr kuni 668. aastani pKr. Legendi järgi asutas riigi Jumong (주몽 朱蒙) 37. aastal eKr, algselt Dongga jõe (Donggang) ja selle lähiümbruse aladel. Jumongi asutatud Jolbon oli varajane pealinn. Jumongi sünnilugu on seotud ka legendiga, mille järgi ta „sündis munast“ ning teda kasvatas Ida-Buyeo kuningas Gumwa (금와왕). Nimi Jumong tähendas osavat vibulaskjat ja tema oskused tekitasid kadedust, mistõttu ta pidi Ida-Buyeost põgenema. Ta abiellus riigi printsessiga Sosuno (소서노), sai valitsejaks ning riigi nimi muutus tema perekonnanime järgi Goguryeoks.
Geograafiliselt hõlmas Goguryeo Põhja-Koread ja kirde-Hiina (tänapäeva Mandžuuria) alasid, muutes selle üheks suurimaks ja mõjukamaks kolmest Korea kuningriigist. Alates esimesest kuningast, Dongmyeongist (동명성왕), pidi Goguryeo sageli vastu astuma suurtele naabritele nagu Hiina Han-dünastia ja Xianbei rahvad, kuid ajapikku tugevnes selle sõjaväeline ja administratiivne võimekus.
Goguryeo võttis saja aasta jooksul ja eriti alates 3.–4. sajandist kontrolli üle Liao jõe ümbruse ning saavutas kõrgaega 4.–5. sajandil. Suurimaks vallutajaks peetakse kuningat Gwanggaeto Suurt (광개토대왕) (valitses 391–413), kelle kampaaniad laiendasid riigi mõjuala kaugele idas ja läände; tema saavutusi jäädvustab tuntud mälestuskivist tekst (Gwanggaeto stele). Gwanggaeto järglane Jangsu (valitses 413–491) tugevdas administratsiooni ja 427. aastal nihutas pealinna Pyongyangi alale, muutes selle pikaajaliseks poliitiliseks keskuseks.
Goguryeo oli tuntud oma tugeva sõjaväe, kindlustatud linnuste ja ratsaväe poolest. Religioonis sai alates 4. sajandist olulise tähtsuse budism, mis mõjutas kunsti, arhitektuuri ja matmiskombestikku. Tänapäeval on mitmed Goguryeo hauakambrite kompleksid ja seinamaalingud tunnustatud tähtsate arheoloogiliste leidudena (nt Complex of Koguryo Tombs, UNESCO maailmapärand).
7. sajandil muutusid Goguryeo välispoliitilised olud keeruliseks. 642. aastal viis sõjaväeline juhtri Yeon Gaesomun (연개소문) läbi riigipöörde, tappes kuninga Yeongnyu (27. kuningas) ja asetades troonile marionetkuningas Bojang (보장왕). Yeon Gaesomuni juhtimisel jätkus vastasseis Tangi dünastia ja Kagu-Korea riigi Silla vahel, kuid pärast Yeon Gaesomuni surma tekkis Goguryeos võimuvõitlusi ja sisepingeid. Kuna Goguryeo oli nõrgenenud nii sisemise lahkhelide kui ka Tangiga peetavate sõjaliste pingete tõttu, langes see lõpuks Tang-Silla liitlasvägede rünnaku alla ja kukkus 668. aastal.
Pärast langemist ei lõppenud Goguryeo pärand: paljud sõjaväelased ja tsiviilrahvas põgenesid põhja ning 7.–8. sajandil asutati Balhae riik, mida peetakse osaliselt Goguryeo järeltulijaks. Goguryeo kultuuriline ja ajalooline mõju on märkimisväärne — selle kunst, arhitektuur, matmisrituaalid ja kirjalikud allikad on väärtuslikud allikad Korea varase ajaloo uurimisel. Tänapäeval huvitavad ajaloolased ja arheoloogid Goguryeo rolli piirkondliku võimu, diplomaatia, sõjapidamise ja kultuurivahetuse mõistmisel Ida-Aasias.
