Gupta impeerium: Põhja-India kuldajastu 320–550 pKr, ajalugu ja saavutused

Gupta impeeriumi valitsesid Gupta dünastia liikmed umbes ajavahemikus 320–550 pKr ning see hõlmas enamikku Põhja- ja Kesk-Indiast. Gupta ajastut nimetatakse sageli teaduse, matemaatika, astronoomia, religiooni ja filosoofia valdkonnas India kuldajastuks. Ajaloolased asetavad Gupta dünastia kõrvuti Han-dünastia, Tangi dünastia ja Rooma impeeriumiga kui klassikalise tsivilisatsiooni mõjuvõimsa eeskuju.

Tõenäoliselt tulid Guptad Bengalist. 4. sajandi alguses valitsesid nad mitmeid väikseid hinduistlikke kuningriike Magadhas ja tänapäeva Uttar Pradeshi ümbruses, laiendades seejärel oma võimu diplomaatia, abielusidemete ja vallutustega.

Teavet selle dünastia kohta on saadud müntide, pealdiste, monumentide ja sanskriti-kirjade kaudu. Gupta valitsejad olid nii osavad vallutajad kui ka tõhusad administraatorid. Välississetungid 5.–6. sajandil nõrgestasid impeeriumi, kuid nende kultuurilised ja intellektuaalsed saavutused säilisid, kandusid teistesse kultuuridesse ja mõjutavad maailma tänaseni.

Inimesed elasid enamasti lihtsat ja kindlustatud elu. Toidukaubad olid taskukohased ja üldine heaolu tähendas, et põhivajadused olid tavaliselt kaetud. Levinud oli taimetoit ning alkohoolseid jooke sageli välditi. Kuld- ja hõbemünte löödi suurtes kogustes, mis viitab majanduse heale seisule. Kaubandus õitses nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt: meritsi veeti välja siidi, puuvilla, vürtse, ravimeid, hinnalisi kalliskive ja pärleid, väärismetalle ning terast.

Algus ja peamised valitsejad

  • Šri Gupta (u 3. saj lõpp) – dünastia rajaja, kelle järglased panid aluse impeeriumile.
  • Chandragupta I (u 320–335) – laiendas võimu Magadhas; poliitiliselt oluline oli abielu Licchhavi printsessi Kumaradeviga.
  • Samudragupta (u 335–375) – tuntud kui „India Napoleon”; tema vallutusi ja annetusi kirjeldab kuulus Prayagi (Allahabadi) sammaspealdis. Tõi Gangesi madalikule stabiilsuse, allutades mitmed kuningriigid tribuudisuhtele.
  • Chandragupta II Vikramāditya (u 375–415) – purustas Lääne-Kšatrapad, avas läänekaubateed, rajas Ujjainist teise pealinna; tema õukonnaga seostub poeet Kālidāsa.
  • Kumā­ragupta I (u 415–455) – valitses õitsengu ajal; traditsiooni järgi seotud Nālandā õppeasutuse toega.
  • Skandagupta (u 455–467) – tõrjus hunniite (Huna/Hephthalid), kuid pidev sõjategevus kurnas riiki.

Haldus, seadused ja ühiskond

  • Haldusjaotus: riik jagunes provintsideks (bhukti), ringkondadeks (viṣaya) ja külakogukondadeks; kohalik omavalitsus ja gildid (šreeni) mängisid tähtsat rolli.
  • Maksud ja maatoetused: peamine tulu tuli põllumajandusmaksust; sagedased olid maaloovutused braahmanitele ja religioossetele asutustele, mis edendas haridust ja usuelu.
  • Õigus: haldus ja kohtuasi tuginesid dharmaõigusele; kasutati kirjalikke määrusi ja valitseja käskkirju (charter’id).
  • Ühiskond: esil oli varna-kord, ent linnades tegutsesid elavad käsitöö- ja kaubandusgildid. Naistel oli ligipääs haridusele perekondlikest ja piirkondlikest traditsioonidest sõltuvalt.

Majandus ja kaubandus

  • Raha ja kaubandus: rikkalik kuld- ja hõbemündi vermimine peegeldas stabiilsust; müntidel kujutati valitsejaid, hinduistlikke sümboleid ja legendkirju.
  • Sisemajandus: viljakad jõeorud toetasid riisikasvatust, nisu ja suhkruroo tootmist; käsitööst arenesid tekstiil, metallurgia ja elevandiluunikerdus.
  • Väliskaubandus: sadamad läänerannikul vahendasid kaupu Lähis-Ida ja Aafrika suunal, idas toimus kaubavahetus Kagu-Aasiaga. Eksporditi siidi, puuvilla, vürtse, ravimeid, kalliskive ja kvaliteetset terast; vastu saadi kulda, hõbedat ja luksuskaupu.

Kultuur, religioon ja haridus

  • Religioon: valitsejad soosisid peamiselt hinduismi (eriti Vaišnavismi ja Šaivismi), ent praktiseeriti ka budismi ja džainismi; usuline sallivus oli laialt levinud.
  • Haridus ja keeled: õpikeskused nagu Nālandā tõusid esile; õppe keel oli sanskriti, kuid kasutusel olid ka rahvakeelsed prakritid. Vaimu- ja loodusteadused, loogika, grammatika ja meditsiin olid au sees.
  • Kirjandus: õitses klassikaline sanskriti kirjandus. Kālidāsa teosed (Abhijñānaśākuntalam, Meghadūta, Raghuvaṃśa) said ajastu pärliks; samuti levisid jutukogumikud nagu Pañcatantra.
  • Igaapäevaelu ja meelelahutus: hinnati muusikat, tantsu ja luulet; lauamäng caturanga (varane male) seostatakse sageli Gupta perioodiga.

Teadus ja tehnika

  • Matemaatika: arendati kümnendsüsteemi ja koha­väärtuse kasutust; levis nulli mõiste; trigono­meetrias kasutati siinustabeleid.
  • Astronoomia: Āryabhaṭa (476–t) kirjeldas Maa pöörlemist oma teljel ning selgitas varjutusi; Varāhamihira täiendas taevavaatlust ja kalendriarvutust.
  • Metallurgia: Delhi rauasammas (Mehrauli) näitab kõrgtasemelist korrosioonikindla raua tootmist.
  • Meditsiin: Ayurveda tekstid koondati ja kommenteeriti; kirurgilised ja farmakoloogilised teadmised levisid gurukula-õppe kaudu.

Kunst ja arhitektuur

  • Skulptuur ja maal: Sārnāthi koolkonna Buddha-kujud on tuntud rahu ja ideaalse proportsiooni poolest; Ajanta koobaste seinamaalid (Gupta–Vākātaka stiil) saavutavad kõrge kunstilise taseme.
  • Arhitektuur: kivitemplid, nagu Deogarhi Višnu tempel, näitavad varase hinduistliku templiarhitektuuri küpsemist; Udayagiri pühapaikade reljeefid on tehniliselt meisterlikud.

Allakäik ja pärand

  • Välissurved: 5. sajandi lõpust tugevnesid hunniitide sissetungid; pidev sõjategevus ja feodaalne killustumine nõrgendasid keskvõimu.
  • Lagunemine: umbes 6. sajandi keskpaigaks hajus impeerium väiksemateks riikideks; osa Gupta dünastiast jätkas valitsemist piirkondlikul tasandil.
  • Pärand: hoolimata poliitilisest taandumisest jäi püsima rikkalik kultuuri-, teadus- ja kirjanduspärand. Gupta ajastu eeskuju mõjutas hilisemaid India kuningriike ning kandus ka Aasiasse ja kaugemale.
Gupta impeerium ja selle naabridZoom
Gupta impeerium ja selle naabrid

Küsimused ja vastused

K: Milline oli Gupta Empire'i aeg?


V: Gupta impeerium valitses umbes 320. aastast kuni 550. aastani pKr.

K: Milliseks peavad ajaloolased Gupta dünastiat?


V: Ajaloolased asetavad Gupta dünastia kõrvuti Han-dünastia, Tangi dünastia ja Rooma impeeriumiga kui klassikalise tsivilisatsiooni eeskuju.

K: Kust pärinevad Guptad tõenäoliselt?


V: Guptad olid tõenäoliselt pärit Bengalist.

K: Millist teavet on meil selle dünastia kohta?


V: Me saame selle dünastia kohta palju teavet müntide, üleskirjutuste, monumentide ja sanskriti kirjade kaudu.

K: Kes külastasid Indiat Chandragupta II valitsemisajal?


V: Fa Hien külastas Indiat Chandragupta II valitsemisajal ja viibis selles riigis mitu aastat.

K: Kuidas elasid inimesed sel perioodil oma elu?


V: Inimesed elasid lihtsat elu. Kaubad olid taskukohased ja üldine heaolu tagas nende vajaduste hõlpsa rahuldamise. Nad eelistasid taimetoitu ja vältisid alkohoolseid jooke.

K: Mida näitab kuld- ja hõbemüntide rohkus?


V: Kulla- ja hõbemüntide rohkus viitab heale majandusele.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3