Hamidia veresaunad
Hamidia veresaunad toimusid umbes 1895 kuni 1897. aastani. Hinnanguliselt tapeti umbes 100 000-300 000 armeenlast.
Need sündmused on armeenlaste poolt tuntud kui "suured veresaunad". Armeenlased uskusid, et Hamidiani meetmed näitasid Türgi riigi laienemist süstemaatilisele mõrvapoliitikale ja rüüstamisele väikese elanikkonna vastu. Armeenia revolutsioonilised rühmitused said alguse 1878. aasta Vene-Türgi sõja lõpu paiku ja kasvasid koos Ottomani karistusseadustiku 166. artikli esmakordse kehtestamisega ja Erzerumi katedraali rüüstamisega.
Artikkel 166 oli mõeldud relvade omamise kontrollimiseks, kuid seda kasutati armeenlaste vastu, keelates neil relvi omada. Kohalikud kurdi hõimud olid relvastatud, et rünnata kaitsetuid armeenlasi. Mõned diplomaadid ütlesid, et nende rühmituste eesmärk oli sooritada veresaunu, et näidata vastumeetmeid ja kutsuda "välisriikide sekkumist", nagu Istanbuli Briti suursaadik Sir Philip Currie 1894. aasta märtsis nägi. Isegi mõned Türgi autorid tunnistavad, et see oli vaid ettekäändeks veresaunade korraldamiseks.
30. oktoobri 1895. aasta Erzeroumi veresaunad
Küsimused ja vastused
K: Millised olid Hamidia veresaunad?
V: Hamidiaani veresaunad toimusid aastatel 1895-1897, mille käigus tapeti hinnanguliselt 100 000 kuni 300 000 armeenlast. Armeenlased nimetavad neid ka "suurteks massimõrvadeks".
K: Mis põhjustas armeenia revolutsiooniliste rühmituste moodustamise?
V: Armeenia revolutsioonilised rühmitused tekkisid 1878. aasta Vene-Türgi sõja lõpus ja kasvasid koos Osmanite karistusseadustiku 166. artikli kehtestamisega ja Erzerumi katedraali ründamisega.
K: Kuidas kasutati artiklit 166 armeenlaste vastu?
V: Artikkel 166 oli mõeldud relvade omamise kontrollimiseks, kuid seda kasutati armeenlaste vastu, keelates neil relvade omamise. Kohalikud kurdi hõimud olid relvastatud, et rünnata kaitsetuid armeenlasi.
K: Mida soovitasid mõned diplomaadid nende sündmuste kohta?
V: Mõned diplomaadid pakkusid välja, et need sündmused toimusid selleks, et näidata vastumeetmeid ja kutsuda välisriike sekkuma, nagu nägi 1894. aasta märtsis Istanbuli Briti suursaadik Sir Philip Currie.
K: Kas Türgi autorid tunnistavad, et see oli veresaunade ettekäändeks?
V: Jah, mõned Türgi autorid tunnistavad, et see oli lihtsalt ettekääne veresaunadeks.
K: Kes algatas need rünnakud armeenlaste vastu?
V: Need rünnakud armeenlaste vastu algatasid kohalikud kurdi hõimud, kes olid relvastatud Osmanite karistusseadustiku artikliga 166.
K: Millal need sündmused toimusid?
V: Hamidiani veresaunad toimusid aastatel 1895-1897.
