Heisei periood (平成時代, Heisei jidai), tuntud ka kui Heisei ajastu, on Jaapani ajastu (年号,, nengō,, lit. "aastanimi") pärast Shōwa ja enne Reiwa. See periood algas 8. jaanuaril 1989, pärast keiser Hirohito (Shōwa) surma, ja lõppes 30. aprillil 2019 keisri loobumisega. Selle aja jooksul oli keiser Akihito (明仁), kes valitses kui Jaapani riigi sümbol ja rahvuslik monarh.

Taust ja nime tähendus

Nimi "Heisei" (平成) võeti vastu traditsioonilise nengō-süsteemi alusel. Märksõna "Heisei" on pärit klassikalistest hiina- ja jaapani tekstidest ning seda on tõlgendatud kui "rahu kõigil pool" või "kõikjal saavutatud rahu". Nengō muutub Jaapanis tavaliselt keisri vahetumise või mõnel erakorralisel põhjusel; Heisei tuli Shōwa järel ja lõppes Akihito loobumisega, mille järel algas Reiwa.

Keiser Akihito

Akihito sündis 1933. aastal ja tõusis troonile 1989. aastal. Tema valitsemisaeg oli iseloomulik soojustunud jaemere suhtumise ja avaliku heasoovlikkusega: ta tegi mitmeid reise kogu riigis, külastas sõjakohti ning väljendas avalikult kahetsust ja kaastunnet teise maailmasõjaga seotud kannatanutele, püüdes aktiivselt tugevdada rahvuslikku ühtekuuluvust ja rahvusvahelist leppimist. Pärast pikas elus ja tervises toimunud muutusi avaldas ta soovi loobuda troonist — selle erakorralise loobumise lubamiseks võttis Jaapani parlament vastu eriseaduse 2017. aastal, mis võimaldas tal ametlikult astuda tagasi 30. aprillil 2019.

Majandus ja ühiskond

Heisei ajastu alguses koges Jaapan veel 1980. aastate lõpu majanduskasvu ja kinnisvarakupli lõhkemise järel algas pikaajaline majanduslangus, mida sageli nimetatakse "kadunud aastakümneteks". 1990. aastate alguses puhkenud finantskriis, pankade probleemsed laenud, deflatsioon ja aeglane majanduskasv mõjutasid tugevalt tööjõuturgu, avalikke rahandusi ja noorte ootusi. Valitsus rakendas mitmeid majanduspoliitikaid, mis hõlmasid fiskaalse stiimuli ja finantssektori reforme.

Loodusõnnetused ja kriisid

  • 1995 — Suur Hanshini maavärin (Kōbe): põhjustas laialdasi inimkaotusi ja infrastruktuurikahjusid, tõi kaasa parema katastroofivalmiduse ja hoonestuse standardite ülevaatamise.
  • 2011 — Tōhoku maavärin ja tsunami ning Fukushima Daiichi tuumaõnnetus: üks Jaapani kaasaegse ajaloo suurimaid katastroofe, millel olid kaugeleulatuvad inimsõjalised, majanduslikud ja keskkonnamõjud ning mis mõjutas tugevalt riigi energiapoliitikat ja tuumaenergia usaldusväärsust.

Poliitika ja rahvusvahelised suhted

Heisei ajastu kattus külma sõja lõpu ja uute globaalse julgeoleku väljakutsetega. Jaapan tugevdas oma liitlassuhteid, eelkõige USA-ga, ja osales rahvusvahelistes operatsioonides piiratud kujul, sealhulgas ÜRO rahuvalvemissioonidel. Kodupoliitiliselt mõjutas periood Jaapani erakondlikku maastikku: pikaajaline valitsusparteide vaheldumine, majanduskriiside tõttu suurenud poliitiline ebastabiilsus ning ajutised valitsusvahetused — näiteks Demokraatlik Partei (DPJ) tuli võimule 2009–2012 perioodiks.

Kultuur ja tehnoloogia

Heisei ajastu ajal laienes Jaapani popkultuur üle maailma: anime, manga, videomängud ja muusika saavutasid suurt rahvusvahelist populaarsust. Samuti toimusid suured tehnoloogilised edusammud tarbetelektroonikas, mobiilside ja interneti levikus ning autotööstuses. Sotsiaalsed muutused hõlmasid vananevat rahvastikku, madalat sündivust ja linnastumist, mis kujundasid avalikku poliitikat ja sotsiaalseid teenuseid.

Loobumine ja ajastu lõpp

2020. aastate eel Heisei lõpp oli tähelepanu keskmes, kuna keiser Akihito avaldas soovi loovutada troon tervislikel ja vanusega seotud põhjustel. Jaapani parlament kiitis heaks ühekordse seaduse, mis lubas tema loobumise 30. aprillil 2019. Sellest hetkest alates sai 1. mai 2019 alguse uus Reiwa-ajastu. Heisei on mällu jäänud nii majanduslike katsumuste kui ka tugeva kultuurilise mõju perioodina, samuti ajastuna, mil Jaapan kohandas oma poliitikaid ja ühiskonda muutuvate sisemiste ja väliste oludega.