G8 34. tippkohtumine toimus 7.–9. juulil 2008 Jaapanis ja kandis ametlikku nime Toyako tippkohtumine. Tippkohtumist korraldas Jaapan ning selle esimeheks (hostiks) oli tollane Jaapani peaminister Yasuo Fukuda. G8 on konsultatsioonvormis riikide rühm, mis ühendab tööstusriikide juhid ja Euroopa Komisjoni esindaja; see pole õiguslikult õõnestatud rahvusvaheline organisatsioon, vaid pigem korduv valitsusjuhtide kohtumine.

Osalejad

G8 liikmed on Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Venemaa, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid ning Euroopa Komisjon. Toyako tippkohtumisel osalesid nende riikide või institutsioonide tippjuhid, sh:

  • Kanada – peaminister Stephen Harper
  • Prantsusmaa – president Nicolas Sarkozy
  • Saksamaa – kantsler Angela Merkel
  • Itaalia – peaminister Silvio Berlusconi
  • Jaapan – peaminister Yasuo Fukuda (tippkohtumise majutaja)
  • Venemaa – president Dmitri Medvedev
  • Ühendkuningriik – peaminister Gordon Brown
  • Ameerika Ühendriigid – president George W. Bush
  • Euroopa Komisjon – president José Manuel Barroso (Euroopa Liidu esindaja)

Toimumiskoht

Kohtumine toimus Jaapanis Tōyakos (洞爺湖, Tōya-ko) Hokkaidō saarel, järve kaldal asuvas Toyako linnas ja selle ümbruses, Shikotsu‑Toya rahvuspargi piirkonnas. Valitud paik oli suhteliselt väike ja hästi valvatav ala, mis võimaldas ranget turvaplaani ja piiratuma ringi delegatsioonide vahelistele aruteludele.

Päevakord ja kaalukamad teemad

Peamised aruteluteemad Toyakos olid:

  • globaalne majandus ja finantssüsteemi stabiilsus (krediiditurgude probleemid olid juba ilmnenud);
  • kütuse- ja toiduhindade kiire tõus ning toiduga kindlustatuse probleemid arenguriikides;
  • kliimamuutused, energiajulgeolek ja puhta energia edendamine;
  • arengukoostöö ja arenguriikide toetus, eelkõige Aafrika probleemide käsitlemine;
  • rahvusvaheline julgeolek ja tuumarelvastuse leviku tõkestamine (sh Iraan ja Põhja‑Korea küsimused);
  • tervishoid, nakkushaiguste vastane võitlus ning humanitaarküsimused.

Tippkohtumise lõpus avaldatud deklaratsioonis ja tegevuskavades koondati grupi kokkulepped ning soovitused edasisteks sammudeks, kuigi G8 otsused põhinevad peamiselt poliitilisel kokkuleppel, mitte siduvatel lepingutel.

Tähtsus ja tagajärjed

Toyako tippkohtumine oli oluline kohtumispaik nii tehniliste poliitiliste otsuste arutamiseks kui ka kahepoolsete kohtumiste pidamiseks juhtide vahel. Summit aitas tõsta tähelepanu kõrge energia- ja toiduhinna mõjule ning mõjutas edasisi rahvusvahelisi arutelusid kliimaküsimustes ja arengutoetustes.

Julgeolek ja avalik reaktsioon

Selliste tippsündmuste puhul on tavalised ranged turvaabinõud ja piirangud ning Toyakos polnud teisiti: piirkonda paigutati suured turvajõud ning toimusid ka meeleavaldused ja väiksemad protestiaktsioonid, milles osalesid nii kliimakaitsjad kui ka antiglobalismi aktivistid. Üks keskseid ülesandeid korraldajatele oli tagada delegatsioonide turvalisus ning samal ajal võimaldada õigust protestida.

Taust ja lühiajalugu

Kaheksanda riikide rühm (G8) kujunes välja 1970. ja 1980. aastate majandus- ja poliitiliste arutelude tulemusena: algselt kohtusid tööstusriikide juhid G6 grupina 1975. aastal, Kanadaga liitumisega 1976. aastal sai sellest G7 ning Venemaa sooviga kaasa rääkida laienes grupp hiljem G8‑ks. Tippkohtumised toimuvad kord aastas ning neid korraldab vastava aasta riikide esimees (host).

Lisainfot G8 kohta leiab ka Kaheksanda riikide rühma artiklist.