Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu

IPCC aruanded

Esimene IPCC aruanne avaldati 1990. aastal. Sellele aruandele lisati 1992. aastal veel midagi. Teine aruanne avaldati 1995. aastal, kolmas 2001. aastal ja neljas 2007. aastal. Iga aruanne on kolmes raamatus, mida nimetatakse töörühmadeks 1, 2 ja 3. Enamasti tähendab "IPCC aruanne" I töörühma aruannet, mis käsitleb põhilisi kliimamuutusi.

IPCC neljas hindamisaruanne: Kliimamuutused 2007

Neljas hindamisaruanne (AR4) valmis 2007. aasta alguses. Nagu varasemad IPCC aruanded, sisaldab see neli aruannet, millest kolm on koostatud töörühmade poolt.

Töörühm 1 käsitles "Kliimamuutuste füüsikalist teaduslikku alust". Töörühma 1 aruanne avaldati 2. veebruaril 2007 ja vaadati läbi 2007. aasta veebruaris. Samuti avaldati 2. veebruaril 2007 pressiteade. Töörühma 1 täielik aruanne avaldati märtsis. Põhiaruandes öeldakse:

• Kliimasüsteemi soojenemine on ühemõtteline.
• Suurem osa 20. sajandi keskmisest globaalsest temperatuuritõusust alates 20. sajandi keskpaigast on suure tõenäosusega põhjustatud inimtegevusest, mille põhjuseks on sellised gaasid nagu süsinikdioksiid, metaan ja klorofluorosüsivesinikud.
• Soojenemine ja merepinna tõus jätkub sajandeid, isegi kui kasvuhoonegaase enam ei kasutataks, soojenemise ja merepinna tõusu ulatus sõltub sellest, kui palju fossiilkütuseid põletatakse järgmise 100 aasta jooksul (lk 14 ja 18).
• Tõenäosus, et globaalne soojenemine ja meretaseme tõus on loomulik, on alla 5%.
• Maailma temperatuur võib 21. sajandi jooksul tõusta 1,1-6,4 °C (2,0-11,5 °F) (tabel 3) ja:
• Meretase võib tõusta 18-59 cm [tabel 3].
• Nii varasem kui ka tulevane süsinikdioksiidi tootmine põhjustab globaalset soojenemist ja meretaseme tõusu veel üle tuhande aasta.
• Süsinikdioksiidi, metaani ja dilämmastikoksiidi sisaldus atmosfääris on inimtegevuse tõttu alates 1750. aastast palju suurenenud.

Töörühma 2 (IPCC wg2) aruande kokkuvõte poliitikakujundajatele avaldati 6. aprillil 2007. Töörühma 3 aruande kokkuvõte poliitikakujundajatele avaldati 4. mail 2007.

IPCC kolmas hindamisaruanne: Kliimamuutused 2001

Kolmas hindamisaruanne (TAR) sisaldab nelja aruannet, millest kolm on koostatud töörühmade poolt:

• Töörühm 1: teaduslik alus
• Töörühm 2: Mõju, kohanemine ja haavatavus
• Töörühm 3: leevendamine
• Kokkuvõttev aruanne

Teadusliku aluse kokkuvõtte "pealkirjad" poliitikakujundajatele olid järgmised:

1. Rohkem teadlasi usub maailma soojenemisse ja muudesse kliimamuutustesse (maailma keskmine temperatuur on 20. sajandi jooksul tõusnud umbes 0,6 °C; viimase nelja aastakümne jooksul on temperatuur tõusnud atmosfääri kõige madalamal 8 kilomeetril; lumi ja jää on vähenenud).
2. Inimtegevusest tingitud kasvuhoonegaaside ja aerosoolide heitkogused muudavad jätkuvalt atmosfääri viisil, mis eeldatavasti mõjutab kliimat.
3. Rohkem teadlasi usub, et tulevasi kliimamuutusi on võimalik ennustada. Kliimaprognoosid on paranenud, kuid mitte piisavalt
4. On uusi ja tugevamaid tõendeid, et suurem osa viimase 50 aasta jooksul toimunud soojenemisest on põhjustatud inimtegevusest.
5. Inimene jätkab atmosfääri muutmist 21. sajandil
6. IPCC SRESi stsenaariumide kohaselt prognoositakse globaalse keskmise temperatuuri ja merepinna tõusu.

Kliimatundlikkuse hinnanguline väärtus oli 1,5-4,5 °C, keskmine temperatuur tõuseb 1990. ja 2100. aasta vahel 1,4-5,8 kraadi võrra ning merepinna tõusuks prognoositi 0,1-0,9 meetrit. Prognooside vahemik põhineb inimtekkelise süsinikdioksiidi tootmise erinevatel tasemetel. Igal prognoosil on erinevad võimalikud tulemused.

Teadlaste muutuvad aruanded

MIT professor Richard Lindzen, kes töötab IPCC töörühmas 1, väidab, et mõned IPCC aruanded on valed. Ta ütles USA senati kaubandus-, teadus- ja transpordikomisjonile, et ta ei ole rahul 2001. aasta mais oma töö põhjal koostatud kokkuvõttega. Ta ütles, et ta ütles IPCC-le, et nad teevad vigu ja töörühma 1 aruandes öeldi, et see tähendab, et nad "teevad parandusi".

Professor Lindzen ütles:

Kokkuvõte ei kajasta kogu dokumenti... Näiteks töötasin 7. peatüki "Füüsikalised protsessid" kallal. Selles peatükis käsitleti kliima reaktsiooni määravate põhiprotsesside olemust ja leidsin arvukalt probleeme mudelite käsitlustega - sealhulgas pilvede ja veeauru käsitlustega. Peatüki kokkuvõte oli järgmine lause: "Kliimaprotsesside mõistmine ja nende lisamine kliimamudelitesse on paranenud, sealhulgas veeauru, merejää dünaamika ja ookeani soojuse transport.".

Töörühma 1 aruandes öeldakse:

• Kombineeritud mudelid suudavad usaldusväärselt simuleerida nii praegust aasta keskmist kliimat kui ka klimatoloogilist hooajalist tsüklit laia mandri skaalal enamiku kliimamuutuste seisukohast huvipakkuvate muutujate puhul. Pilved ja niiskus on endiselt märkimisväärse ebakindluse allikad, kuid nende suuruste simulatsioonides on toimunud järkjärguline paranemine.
• Usaldusväärsust mudelite võimet prognoosida tulevast kliimat suurendab mitme mudeli võime reprodutseerida 20. sajandi õhutemperatuuri soojenemise suundumust, kui see on tingitud kasvuhoonegaaside ja sulfaataerosoolide suurenemisest tingitud kiirgusest. Siiski on kasutatud ainult ideaalseid stsenaariume, mis hõlmavad ainult sulfaataerosoole.

IPCC teine hindamisaruanne: Kliimamuutused 1995

IPCC teine hindamisaruanne "Kliimamuutused 1995" valmis 1996. aastal. See koosnes neljast osast:

• Kokkuvõte, mis aitab tõlgendada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni artiklit 2.
• Kliimamuutuste teadus (töörühm 1)
• Kliimamuutuste mõju, kohanemine ja leevendamine (töörühm 2)
• Kliimamuutuste majanduslik ja sotsiaalne mõõde (töörühm 3)

Iga töörühm koostas oma töörühma ja igaühel on olemas kokkuvõte poliitikakujundajatele (SPM), mis on valitsuste kokkulepete loetelu. Töörühma 1 aruande kokkuvõttes poliitikakujundajatele on öeldud järgmist:

1. Kasvuhoonegaaside hulk on jätkuvalt suurenenud
2. CFC-aerosoolid muudavad atmosfääri kiirguse
3. Kliima on viimase sajandi jooksul muutunud (õhutemperatuur on alates 19. sajandi lõpust tõusnud 0,3-0,6 °C võrra; see on peaaegu sama, mis 1990. aasta aruandes).
4. Tõendid näitavad, et inimesed muudavad Maa kliimat (pärast 1990. aasta aruannet on tehtud palju lisatööd, et näha erinevust looduslike kliimamuutuste ja inimtegevusest tingitud muutuste vahel, näiteks: aerosoolgaaside mõju).
5. Kliima muutub ka tulevikus
6. Me ei saa olla kindlad, kui palju inimtegevuse mõju tulevikus toimub

Teadlaste sõnade muutmine

Kolm kliimauuringutega seotud teadlast usuvad, et IPCC aruanded ei anna täpset ülevaadet teadmiste tasemest.

20. detsembril 1995 väitis uudisteagentuur Reuters, et Briti teadlane Keith Shine, üks IPCC tähtsamaid autoreid, ütles poliitikakujundajate kokkuvõttest rääkides järgmist: "Me koostame eelnõu ja siis vaatavad poliitikakujundajad selle rida-realt läbi ja muudavad selle esitusviisi..... On kummaline, et neil on lõplik sõnaõigus selles, mis läheb teadlaste aruandesse". Keith Shine ei öelnud, millised on muudatused.

Rockefelleri ülikooli füüsik Frederick Seitz ütles, et IPCC aruanne ei olnud hea, kirjutades: "Ma ei ole kunagi näinud nii häirivat vastastikuse eksperdihinnangu protsessi korruptsiooni kui need sündmused, mis viisid selle IPCC aruande koostamiseni". Ta oli selle vastu S. Fred Singeri teaduse ja keskkonnapoliitika projekti Leipzigi deklaratsioonis.

Professor Seitz'i kommentaaridele olid vastu Ameerika Meteoroloogiaühingu ja Ülikooli atmosfääriuuringute korporatsiooni presidendid, kes kirjutasid mõnede inimeste püüdlustest jätta mulje, et inimene ei ole kliimat muutnud. Eriline lisa.

S. Fred Singer ütles, et [1]:

1. Muudeti 8. peatükki;
2. Kolm olulist osa - autorite, kaasaaitajate ja retsensentide seisukohad - oleks pidanud olema lisatud kokkuvõttesse, kuid need jäeti välja;

Benjamin D. Santer, 1995. aasta IPCC töörühma 1. aruande 8. peatüki juhtivautor, ütles [2]:

1. Eesmärgiks oli koostada võimalikult hea ja selge teaduslik aruanne ning see oli tema täieliku kontrolli all.
2. Ükski muudatus ei olnud poliitiliselt motiveeritud.

Majandusaruanne

Teine hindamisaruanne oli ainus, milles oli peatükk kliimamuutuste majanduslikust mõjust. Aruande seda osa peeti ebaõiglaseks, sest vaesemates riikides oli elu väärtus väiksem.

IPCC täiendav aruanne: 1992

1992. aasta lisaaruanne oli 1990. aasta aruande ajakohastatud versioon, mida taotleti kliimamuutuste raamkonventsiooni jaoks 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil.

Ta ei teinud 1990. aasta aruandesse olulisi muudatusi. Selles väideti, et esimeses hindamisaruandes esitatud prognoosimeetodid on nüüd paremad, kuid need ei hõlma aerosooli või osooni muutusi.

IPCC esimene hindamisaruanne: 1990

IPCC esimene hindamisaruanne valmis 1990. aastal ja seda kasutati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) koostamisel.

Töörühma 1 aruandes öeldakse:

• Me oleme kindlad, et on olemas looduslik kasvuhooneefekt...; inimesed tugevdavad kasvuhooneefekti, vabastades neid gaase: süsinikdioksiidi (_CO2), metaani, CFC-gaase ja dilämmastikoksiidi. Need gaasid püüavad Maal soojust kinni.
• Arvutame, et: ..._CO2 on olnud vastutav üle poole tugevama kasvuhooneefekti eest; gaase, mis püsivad õhus pikka aega, tuleb kasutada 60% vähem, et kasvuhooneefekt ei muutuks veelgi tugevamaks.
• Meie prognoosime: globaalne temperatuur tõuseb [21.] sajandil 0,3 ^oC võrra kümnendi jooksul (kuid võib-olla 0,2-0,5 ^oC võrra kümnendi jooksul); see on suurem soojenemine kui viimase 10 000 aasta jooksul; mõned teised uuringud ennustavad, et temperatuur tõuseb 0,2-0,1 ^{oC võrra} kümnendi jooksul.
• Prognoosid ei ole täpsed, sest me ei mõista veel pilvede, jääkihi, ookeanide ja muude oluliste osade mõju.
• Me usume, et maailma temperatuur on viimase 100 aasta jooksul tõusnud 0,3-0,6 ^{oC võrra...}; See soojenemine ei tundu olevat põhjustatud inimese poolt, kuid on võimalik, et inimene on selle soojenemise põhjustanud. Me ei saa olla kindlad, kui suures osas on soojenemine tingitud inimestest, alles kümne aasta pärast või hiljem.

IPCC struktuur

IPCC esimees on Rajendra K. Pachauri, kes valiti 2002. aasta mais; enne seda juhtis IPCC-d Robert Watson. Eesistujat abistab valitud juhatus, kuhu kuuluvad aseesimehed, töörühmade kaasesimehed ja sekretariaat (vt allpool).

IPCC paneel koosneb valitsuste ja muude rühmade esindajatest. Eelistatud on teaduslikud eksperdid. IPCC ja IPCC töörühmade koosolekutel osalevad valitsuste liikmed. Valitsusvälised ja valitsustevahelised organisatsioonid võivad osaleda vaatlejatena. IPCC juhatuse, töörühmade, ekspertide ja juhtivate autorite koosolekud toimuvad ainult kutsetega. 2003. aasta kohtumist külastas 350 valitsusametnikku ja kliimamuutuste eksperti. Koosoleku aruande kohaselt osales koosolekutel 322 inimest, kusjuures umbes seitse kaheksandikku külastajatest olid valitsuste esindajad.

Peamised rühmad

On mitu suurt rühma:

• IPCC paneel: Koguneb umbes kord aastas ja kontrollib organisatsiooni. Eksperdirühm on IPCC korporatiivne üksus.
• Esimees: Komisjoni valitud.
• Sekretariaat: Kontrollib kõiki tegevusi. Toetavad UNEP ja WMO.
• Büroo: Valib komisjon. Juhatab esimees. 30 liiget, sealhulgas IPCC aseesimehed, kaasesimehed ja aseesimehed töörühmades ja töörühmades.
• Töörühmad: Igas töörühmas on kaks kaasesimeest, üks rikkamast ja teine vaesemast riigist, ning tehniline tugiüksus.
• Töörühm 1: uurib kliimasüsteemi ja kliimamuutuste teadust.
• Töörühm 2: uurib inimtegevuse mõju ja ohte seoses kliimamuutustega ning annab ideid, kuidas inimtegevust muuta.
• Töörühm 3: uurib võimalusi kasvuhoonegaaside piiramiseks ja muid võimalusi kliimamuutuste vähendamiseks.
• Riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri töörühm

IPCC saab rahalisi vahendeid UNEPilt, WMO-lt ja oma sihtfondist, mis saab raha valitsustelt.

Toetajad

IPCC neljanda hindamisaruande koostamisse panustasid 6 aasta jooksul inimesed enam kui 130 riigist. Nende hulgas oli üle 2500 teadusliku eksperdiarvamuse koostajat, üle 800 kaasautori ja üle 450 juhtiva autori.

Töörühma 1 2007. aasta aruanne (sealhulgas kokkuvõte poliitikakujundajatele) sisaldas 600 autorit 40 riigist, üle 620 eksperdihinnangu andja, suur hulk valitsuste hindajaid ja 113 valitsuse esindajaid.

Tegevused

IPCC tegevust kontrollivad WMO täitevnõukogu ja UNEPi nõukogu, et toetada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni.

Aprillis 2006 avaldas IPCC neljanda hindamisaruande ehk AR4. Seni toimunud seminaride aruanded on kättesaadavad IPCC veebilehel.

• Töörühm 1 [3]:
• Aruanne valmis 2007. aasta veebruaris [4].
• aasta maiks oli toimunud 3 AR4 koosolekut, ainus avalik teave oli koosolekute toimumiskohad, autorite nimekiri, üks kutse, üks päevakord ja üks ettekannete pealkirjade nimekiri.
• Detsembriks 2006 vaatasid valitsused läbi kokkuvõtte poliitikakujundajatele.
• Töörühm 2 [5]:
• Aruanne valmis 2007. aasta keskel.
• aasta mais oli toimunud 2 AR4 koosolekut, mille kohta ei avaldatud avalikku teavet.
• Toimus üks kohtumine töörühma 3 töötajatega, mille kohta avaldati aruanne.
• Töörühm 3 [6]:
• Aruanne pidi valmima 2007. aasta keskel.
• aasta mais toimus 1 AR4 koosolek, mille kohta ei avaldatud avalikku teavet.

AR4 kokkuvõttev aruanne (SYR) valmis 2007. aasta novembris. Aruande koostamise neljanda hindamisaruande koosolekute dokumendid on kättesaadavad [7], töörühma 1 aruande visandid [8]PDF (11,5 KB) ja esialgne autorite nimekiri [9]PDF (108 KB).

IPCC toetab ka muid tegevusi, nagu näiteks andmete levitamise keskus Tere tulemast IPCC andmete levitamise keskusesse ja kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride programm IPCC - kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride töörühm (Task Force on National Greenhouse Gas Inventories). See hõlmab kasvuhoonegaaside hindamist, mis põhineb kasutatud kütuse, tööstustoodangu jms tasemetel.

IPCC vastab ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadusliku ja tehnoloogilise nõustamise abiorgani (SBSTA) küsimustele.

Väljaanded

Aruannete koostamine

IPCC aruanded on vastastikuse eksperdihinnangu saanud ja avaldatud teadustulemuste kogumik. Igas IPCC aruandes selgitatakse eelmise aruande parandusi ja selgitatakse ka seda, kus on vaja teha täiendavaid uuringuid.

Läbivaatamine toimub tavaliselt kolmes etapis [10]PDF (55.7 KB):

• Ekspertide läbivaatamine (6-8 nädalat)
• Valitsuse/eksperdi hinnang
• Valitsuse ülevaade: Kokkuvõtted poliitikakujundajatele, ülevaatepeatükid ja kokkuvõttev aruanne.

Läbivaatamise kommentaarid on avalikkusele kättesaadavad vähemalt viie aasta jooksul.

Aruannetes sisalduvate andmete kokkuleppimiseks on mitu võimalust[11]PDF (55.7 KB):

• heakskiitmine: Ridade kaupa kokkulepe.
• Töörühmade kokkuvõtted poliitikakujundajatele kiidavad heaks nende töörühmad.
• Hindamiskomisjon kiidab heaks kokkuvõtliku aruande kokkuvõtte poliitikakujundajatele.
• vastuvõtmine: Jaotide (mitte ridade kaupa) kokkulepe.
• Eksperdirühm võtab vastu metoodikaaruannete ülevaatepeatükid.
• Eksperdirühm võtab vastu IPCC koondaruande.
• vastuvõtmine: Ridade kaupa arutelu ei toimu. Enamik inimesi on nõus.
• Töörühmad võtavad oma aruanded vastu.
• Töörühma aruanded kiidab hindamiskomisjon heaks.
• Töörühma kokkuvõtted poliitikakujundajatele kiidab hindamiskomisjon heaks pärast rühma heakskiitu.

Eksperdirühm kontrollib seda, mida IPCC nõustub standardite täitmisega. Eksperdirühma heakskiitmisprotsessi on kritiseeritud selle eest, et see muudab seda, mida eksperdid aruannetesse panevad.

Autorid

Igas peatükis on palju autoreid, kes vastutavad materjali kirjutamise ja toimetamise eest. Ühes peatükis on tavaliselt kaks "koordineerivat" juhtivautorit, kes kontrollivad, millised sõnad nende peatükis sisalduvad, kümme kuni viisteist juhtivautorit ja suurem arv kaasautoreid. Juhtivad autorid panevad kokku teiste autorite töö ja annavad aru töörühma esimeestele. Juhtivad autorid kirjutavad peatükkide osad. Kaasavad autorid valmistavad ette teksti, graafikuid ja andmeid.

Autorid valitakse valitsuste, muude oluliste rühmade, töörühma/töörühma büroode ja muude ekspertide koostatud teadlaste nimekirjast ([12]PDF (55.7 KB), 4.2.1,2). Koordineerivate juhtivate autorite ja aruande osa või peatüki juhtivate autorite rühm eeldatavasti koosneb paljudest erinevatest seisukohtadest ja inimestest, kes on pärit maailma eri piirkondadest.

Nobeli rahupreemia 2007

Detsembris 2007 anti IPCC-le Nobeli rahupreemia 2007 "jõupingutuste eest, mille eesmärk on koguda ja levitada rohkem teadmisi inimtekkeliste kliimamuutuste kohta ning panna alus meetmetele, mis on vajalikud selliste muutuste vastu võitlemiseks". Auhinda jagatakse koos USA endise asepresidendi Al Gore'iga tema töö eest kliimamuutuste ja dokumentaalfilmi "Ebamugav tõde" (An Inconvenient Truth) alal.

IPCC kriitika

Christopher Landsea tagasiastumine

2005. aasta jaanuaris lahkus Christopher Landsea IPCC AR4-ga seotud tööst, öeldes, et see oli "motiveeritud ettekujutustest ja teaduslikult ebapiisav", kuna Kevin Trenberth (National Center for Atmospheric Research) arvas, et globaalne soojenemine aitab kaasa hiljutisele orkaanide aktiivsusele. Roger A. Pielke, kes avaldas Landsea kirja, kirjutab: "Kuidas keegi saab eitada, et läbirääkimistel olid poliitilised tegurid alati olemas, ei pane tähele", kuid ütleb, et "troopiliste tsüklonite kohta leidsid nad vaatamata survele viisi, kuidas säilitada kooskõla asjaomaste ekspertide kogukonna tegeliku(te) arvamuste tasakaaluga". Ta jätkab: "Seega võib olla inimese panus (ja arvatavasti on see ainult mõnes vesikonnas täheldatud tõusutrendide puhul, mitte aga mõnes teises vesikonnas täheldatud langustrendide puhul, kuid see on ebaselge), kuid inimese panust ise ei ole kvantitatiivselt hinnatud, kuid eksperdid eeldavad oma hinnangut kasutades, et see on olemas. Selgesõnaliselt nimetatakse seda "hüpoteesiks", mitte "järelduseks". Ja see on küsimuse õiglane esitus."

"Hokikepi" graafik

IPCC kolmandas hindamisaruandes on näidatud graafik, millel on märge "Põhja poolkera aastatuhande temperatuurirekonstruktsioon" Manni, Bradley ja Hughesi (MBH98) artiklist, mida sageli nimetatakse "Hokikepi graafikuks" (Hockey Stick Graph). See graafik erines IPCC esimesest hindamisaruandest, mis näitas globaalset temperatuuri viimase 1000 aasta jooksul ja kõrgemaid temperatuure keskaja sooja perioodi ajal. Arvati, et see graafik näitab, et temperatuurid ajavahemikus 1000 ja 1900 olid väga erinevad. Seda kritiseerisid Stephen McIntyre ja Ross McKitrick oma artiklis. 2006. aasta kirjas Nature'ile väitsid Bradley, Hughes ja Mann, et algses artiklis oli öeldud, et nad ei saa olla täpsed.

Riskid

Mõned kriitikud ütlevad, et IPCC aruannetes alahinnatakse ohte, alahinnatakse riske ja esitatakse ainult madalaimad riskid.

1. veebruaril 2007, ööl enne IPCC kliimat käsitleva aruande avaldamist, avaldati uuring, milles öeldi, et temperatuur ja meretase on tõusnud sama kiiresti või kiiremini kui IPCC 2001. aastal teatas. Uuringus võrreldi IPCC 2001. aasta prognoose temperatuuri ja meretaseme muutuste kohta tegeliku olukorraga. Kuue aasta jooksul oli tegelik temperatuuritõus IPCC 2001. aasta prognoosis esitatud vahemiku ülemise piiri lähedal ja tegelik tõus oli suurem kui IPCC prognoositud vahemiku ülemine piir.

Üks näide teaduslikest uuringutest, mis on näidanud, et IPCC prognoosid on liiga suured riskid, on uuring meretaseme tõusu kohta.

Poliitilist mõju IPCC-le on näidanud ExxonMobili poolt Bushi administratsioonile saadetud memo avaldamine ja selle mõju IPCC juhtkonnale. Bushi administratsioon soovis ExxonMobili palvel vabaneda kliimateadlasest ja IPCC esimehest Robert Watsonist ning asendada ta Pachauriga, keda tol ajal peeti tööstusele sõbralikumaks.

IPCC protsess

2005. aastal koostas Ühendkuningriigi ülemkoja majanduskomisjon aruande kliimamuutuste majanduse kohta. Selles kommenteeriti IPCC protsessi:

"Meil on mõningaid kahtlusi IPCC protsessi objektiivsuse suhtes, kuna mõned selle heitkoguste stsenaariumid ja kokkuvõtlikud dokumendid on ilmselt mõjutatud poliitilistest kaalutlustest. IPCC heitkoguste vähendamise stsenaariumide mõningate aspektide, eelkõige suurte heitkoguste stsenaariumide suhtes on märkimisväärseid kahtlusi. Valitsus peaks avaldama IPCC-le survet, et see muudaks oma lähenemisviisi. Globaalsel soojenemisel on mõningaid positiivseid aspekte ja neid on IPCC aruannetes ilmselt alahinnatud; valitsus peaks avaldama IPCC-le survet, et see kajastaks tasakaalustatumalt kliimamuutuse kulusid ja kasu. Valitsus peaks nõudma IPCC-lt globaalse soojenemise kahju rahaliste kulude paremat hindamist ja selget rahalist võrdlust soojenemise kontrollimiseks võetavate meetmete kulude ja nende kasu vahel. Kuna soojenemine jätkub, sõltumata praegustest meetmetest, pika ajalise viivituse tõttu.

"Hokikepi" temperatuurigraafik

Seotud leheküljed

• Globaalne soojenemine