Lee Myung-bak — Lõuna-Korea president, ettevõtja ja poliitik (2008–2013)
Lee Myung-bak — Lõuna-Korea president (2008–2013), endine Hyundai juht, ettevõtja ja vastuoluline poliitik; juhtis reformasid, seotud Cheonani kriisiga ja avaliku vabaduse vaidlustega.
Elulugu ja haridus
Lee Myung-bak (hääldus /ˌliː ˌmjɜŋˈbak/) (Hangul: 이명박; sündinud 19. detsembril 1941) on Lõuna-Korea poliitik ja endine ettevõtja, kes oli riigi president aastatel 2008–2013. Lee sündis 1941. aasta detsembris Jaapanis. Pärast Teise maailmasõja lõppu 1945. aastal naasis tema pere isa kodulinna Pohangi, Gyeongsangbuk-do'sse Lõuna-Koreasse. Noore mehena õppis Lee õhtukoolis Dongji kommertskoolis ja omandas hiljem kõrghariduse ärijuhtimise alal (ta lõpetas Korea Ülikooli).
Ärikarjäär ja Souli linnapea
Lee töötas pärast kooli tunnustatud Hyundai Engineering and Constructioni ettevõttes, kus ta tõusis karjääriredelil ja sai lõpuks ettevõtte tegevjuhiks. Tema ärikogemus ja juhtimisstiil tõid talle poliitilist tuntust. 2002. aastal teatas Lee, et kandideerib Souli linnapeaks, valiti ja teenis linnapeana kuni 2006. aastani. Linna juhtides juhtis ta suuremaid linnapoliitilisi ümberkujundusi, sealhulgas kuulsat Cheonggyecheoni oja taastamist, mis muutis oluliselt osa Souli linnakeskkonnast ning osutus nii rahvusvaheliselt kui ka kohaliku elanikkonna seas tähelepanuväärseks projektiks.
Presidendiks saamine ja poliitika
Lee valiti Lõuna-Korea presidendiks 19. detsembril 2007 (tema sünnipäev) ja astus ametisse 2008. aasta veebruaris. Tema valitsuse majanduspoliitika (sageli nimetatud kui "MBnomics") rõhutas eraettevõtlust, majanduskasvu ja infrastruktuuriprojekte. Tema üheks suuremaks algatuseks presidendina oli rõhuasetus majandusarengule ja nii-öelda "rohele" suunatud arengupoliitikale (nn Green Growth). Mõned projektid, näiteks planeeritud suurveeteede ehk Grand Korean Waterway idee, olid avalikkuses vastuolulised ning tekitasid laialdast diskussiooni.
Julgeolek ja pinged Põhja-Koreaga
Presidendiajal toimusid Lõuna-Korea ja Põhja-Korea vahel mitmed tõsised pingelised vahejuhtumid. 26. märtsil 2010 hävitas plahvatus Lõuna-Korea sõjalaeva Cheonan; juhtum nõudis 40 mereväelase elu ning kuus meest jäid kadunuks. Uurimine süüdistas uppumises Põhja-Koread, väites, et laeva oli tabanud Põhja-Korea allveelaeva poolt välja lastud torpeedo. Põhja-Korea eitas igasugust seotust, Lee nimetas nende eitusi "naeruväärseks" ning tema valitsus peatas ajutiselt põhja–lõuna kaubavahetuse, pöördus ÜRO poole ja võimendas infovälja Põhja-Korea elanike suunal. Samal perioodil tekitasid olukorda lisapingeid ka 2010. aasta novembris toimunud Jeonpyeongi (Yeonpyeong) piirikaare pommitamised, kus samuti sai kannatada lõunapoolne tsiviil- ja sõjaväeinfrastruktuur.
Sisepoliitika ja inimõiguste ning meeleavalduste käsitlus
Lee valitsusaeg oli tähistatud nii reformide kui ka kriitikaga. Mõned poliitikad ja jõumeetmed avalike protestide suhtes tekitasid süüdistusi poliitiliste vabaduste kitsendamises. Näiteks said politsei jõu kasutamine ja meeleavalduste piiramine kriitikat – eriti 2008. aasta suured meeleavaldused seoses Ameerika Ühendriikide veiseliha impordiga, mis tõid tänavatele tuhandeid inimesi. Lee on siiski avalikult tunnistanud protestiliikumiste ajaloolist ja kultuurilist rolli, öeldes, et Korea demokraatias on protestikultuuril sügavad juured ning et avalikkuse entusiasm võib olla positiivne jõud riigi arengule.
Usk ja avalik kuvand
Kristlasena tuntud Lee kuulub Somangi presbüteri kirikusse. Oma ametiajal tegi ta usk omakorda oluliseks osaks avalikust esinemisest, mis tekitas osa ühiskonnast vastakaid reaktsioone. Mõned budistid ja teised usujuhid väljendasid muret, et presidendi avalikud usulised seisukohad võivad mõjutada religioosset neutraalsust riigi juhtimises.
Isiklik elu ja pärand
Lee on abielus Kim Yoon-okiga; perele kuuluvad kolm tütart ja üks poeg. Tema presidendiaeg jääb ajalukku nii majanduslike algatuste, linnaplaneerimise saavutuste (nt Cheonggyecheoni taastamine) kui ka väljapaistevate julgeolekujärgsete sündmuste ja ühiskondliku diskussiooni tõttu usuvabaduse, protestiõiguste ning presidendi rolli üle. Tema valitsemisaja otsused ja algatused on jätnud püsiva mõjuga jälje Lõuna-Korea poliitika ja avaliku elu arengusse.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Lõuna-Korea president aastatel 2008-2013?
V: Lee Myung-bak oli Lõuna-Korea president aastatel 2008-2013.
K: Mida ütles Lee Myung-bak, kui ta presidendiks sai?
V: Kui ta sai presidendiks, ütles Lee: "Ma annan Soulile täieliku uuenduse."
K: Mis päeval sai Lee Lõuna-Korea presidendiks?
V: Lee sai Lõuna-Korea presidendiks 19. detsembril 2007, mis oli samal päeval kui tema sünnipäev ja ka samal päeval, mil ta abiellus oma naise Kim Yoon-okiga.
K: Kus sündis Lee Myung-bak?
V: Lee Myung-bak sündis 19. detsembril 1941 Jaapanis. Pärast Teise maailmasõja lõppu 1945. aastal kolis tema perekond tagasi Pohangi, Gyeongsangbuk-do, Lõuna-Koreasse.
K: Mis juhtus 2010. aastal sõjalaevaga Cheonan?
V: 2010. aasta märtsis hävitas plahvatus Lõuna-Korea sõjalaeva Cheonan, mille käigus hukkus 40 meest ja veel 6 meest kadusid ning arvatakse olevat surnud. Uppumise uurimine süüdistas Põhja-Koreat allveelaevalt tulistatud torpeedos, mis uputas laeva.
K: Kuidas vastas Lee Põhja-Korea eitamisele, et ta eitas vastutust Cheonani uppumise eest?
V: Lee ütles, et Põhja-Korea eitamine Cheonani uputamise eest vastutuse võtmises on "naeruväärne". Ta peatas kogu Põhja- ja Lõuna-Korea vahelise kaubavahetuse ning palus ÜRO abi Põhja-Korea vastu, saates samal ajal Põhja-Korea rahvale raadiosõnumeid.
K: Mida on kritiseeritud Lee Myung-baki tõekspidamiste kohta?
V: Leed on palju kritiseeritud selle eest, et ta on kristlane ja käib Somangi presbüteri kirikus, kuulutades samal ajal Souli "pühaks kohaks, mida valitseb Jumal". Budistid on protesteerinud, et see on oht nende religioonile. Samuti on teda kritiseeritud selle eest, et ta ei anna inimestele piisavalt poliitilist vabadust, näiteks piirates meeleavaldusi.
Otsige