Hatšepsut (umbes 1507–1458 eKr), kelle hüüdnimi tähendas "auväärsete daamide esirinnas", oli Vana-Egiptuse 18. dünastia viies vaarao. Ta on teada kui üks enimärkimisväärsemaid ja pikaaegseima valitsemisajaga naissoost valitsejaid Egiptuse ajaloos: ta valitses iseseisvalt kauem kui ükski teine dünastia naine ning tema valitsemist peetakse edukaks ja rahulikuks perioodiks.

Taust ja tõus troonile

Hatšepsuti isa oli Thutmose I. Ta abiellus oma poolvenna ja järgija Thutmose II-ga, kes oli tema ametlik eelkäija. Pärast Thutmose II surma jäi troonipärija olema väike poiss, Thutmose III (kes oli Thutmose II poeg teisest abielust) — teda nimetatakse raamatus ka tema vennapoeg. Alguses tegutses Hatšepsut Thutmose III regendina, kuid hiljem võttis ta endale täisvaarao tiitli ja valitses iseseisvalt kui nimeline valitseja. Ta kasutaski nii mehelikke kui ka naiselikke valitsemispealkirju, omandades kuninglikud nimed, näiteks trooninime Maat-kheperu-Ra (Maatkare).

Valitsemise kestus ja kronoloogilised märkmed

Tänapäeval peetakse üldiselt tema valitsemist ajavahemikuks umbes 1479–1458 eKr, ehk kokku umbes kakskümmend kaks aastat. Vanaaja allikad varieeruvad: kolmanda sajandi eKr ajaloolane Manetho mainib näiteks 21 aastat ja 9 kuud — Manetho põhines osaliselt materjalidel, mis tollal olid veel kättesaadavad.

Poliitika, diplomaatia ja majandus

Hatšepsuti valitsusajal pühenduti eelkõige siseasjadele, majanduse tugevdamisele ja diplomaatiale. Tema valitsusaeg oli suhteliselt rahulik: sõjalisi suuri vallutusi dokumenteeritud ei ole samal määral kui mõne teise 18. dünastia valitseja puhul, kuid ta hoidis ja tugevdas Egiptuse mõjukaid partnerlussuhteid ning kaitses riigi piirialasid.

Suured ehitustööd ja kunst

Hatšepsuti on tuntud kui aktiivne ehitaja ja kunstipatrroon. Tema tuntumad saavutused on:

  • Mortuaartempel Deir el-Bahri's (Djeser-Djeseru) — monumentaalne terrassidega tempel-Lootus, mille projekteerimise ja ehitustöödel oli olulisel kohal tema teenri ja kõrge ametniku Senenmut. See tempel on eriline oma arhitektuuri, sümmeetria ja rohkete reljeefide poolest.
  • Expeditsioon Punt’i — kaugsidemetele ja kaubandusele suunatud mereline ja maismaatransport, mille eesmärk oli tuua Egiptusesse aromaatseid aineid (näiteks viirukit ja mürri), puid ja eksootilisi kaupu. See kampaania on kujutatud Deir el-Bahri lõikudes ja see tõi Egiptusele ehteid, vürtse ja loomaliike.
  • Obeliskid ja templiehitused — Hatšepsut lasi püstitada obeliske (nt Karnakis) ning toetas ja laiendas teisi suuri templikomplekse, mille kaudu tugevdati tema religioosset ja poliitilist legitiimsust.
  • Kunstiline kujutamisviis — ta esines sageli ametlikes kujutistes mehelikes kuninglikus kostüümis ja tsepsusega, vahel koos kunstliku habe (kuninglik rüü), mis oli traditsiooniliselt maskuliinne sümbol. See oli osa tema positsiooni tugevdavast kommunikatsioonist, mis näitas teda kui täielikku monarhi.

Ametnikud ja administratsioon

Hatšepsutil oli usaldusisikuid ja kõrgemaid ametnikke, kelle seas eristub Senenmut, keda peetakse tema lähedase nõunikuna, arhitektina ja mõnes allikates ka tema peamiseks projektijuhiks. Senenmutile omistatakse mitu olulist arhitektuurset saavutust ja temale on pühendatud ka isiklikud haudadokumentatsioonid.

Matused ja hilisem pärand

Hatšepsuti matmiskoht ja pärand on mitmete ümberkirjutuste ja sihipäraste rünnakute objektiks olnud. Pärast tema surma tegid tema järeltulijad (eriti valitsejad, kes järgnesid Thutmose III-le) püüdlusi tema kujutiste ja nime kustutamiseks paljudest avalikest paigust — põhjuseid on tõlgendatud nii poliitiliste kui ka ideoloogiliste ambitsioonidena. Sellest hoolimata on tema ehituspärand ja kirjeldused säilinud piisavalt, et tänapäeva teadlased saaksid tema valitsusaega põhjalikult uurida.

Pärand ja tähtsus

Hatšepsut on olnud ja on jätkuvalt üks silmapaistvamaid naishalhoidjaid muinasajast: tema valitsemine näitab, kuidas naine suutis saavutada ja säilitada absoluutset võimu munitsipaal- ja religioosses süsteemis, mis enamasti oli patriarhaalne. Tema ehitised, kaubandusettevõtmised ja kunstiline pärand annavad väärtuslikku teavet 18. dünastia kultuuri, religiooni ja diplomaatia kohta ning tema elulugu on saanud inspiratsiooniks nii teadlastele kui ka laiemale huvigruppidele.