Hatšepsut: Vana-Egiptuse mõjukas vaarao ja valitsejanna (1507–1458 eKr)
Hatšepsut — Vana-Egiptuse mõjuv vaarao ja valitsejanna (1507–1458 eKr): võim, saavutused ja pärand 18. dünastiast, ainulaadne lugu naise valitsemisest.
Hatšepsut (umbes 1507–1458 eKr), kelle hüüdnimi tähendas "auväärsete daamide esirinnas", oli Vana-Egiptuse 18. dünastia viies vaarao. Ta on teada kui üks enimärkimisväärsemaid ja pikaaegseima valitsemisajaga naissoost valitsejaid Egiptuse ajaloos: ta valitses iseseisvalt kauem kui ükski teine dünastia naine ning tema valitsemist peetakse edukaks ja rahulikuks perioodiks.
Taust ja tõus troonile
Hatšepsuti isa oli Thutmose I. Ta abiellus oma poolvenna ja järgija Thutmose II-ga, kes oli tema ametlik eelkäija. Pärast Thutmose II surma jäi troonipärija olema väike poiss, Thutmose III (kes oli Thutmose II poeg teisest abielust) — teda nimetatakse raamatus ka tema vennapoeg. Alguses tegutses Hatšepsut Thutmose III regendina, kuid hiljem võttis ta endale täisvaarao tiitli ja valitses iseseisvalt kui nimeline valitseja. Ta kasutaski nii mehelikke kui ka naiselikke valitsemispealkirju, omandades kuninglikud nimed, näiteks trooninime Maat-kheperu-Ra (Maatkare).
Valitsemise kestus ja kronoloogilised märkmed
Tänapäeval peetakse üldiselt tema valitsemist ajavahemikuks umbes 1479–1458 eKr, ehk kokku umbes kakskümmend kaks aastat. Vanaaja allikad varieeruvad: kolmanda sajandi eKr ajaloolane Manetho mainib näiteks 21 aastat ja 9 kuud — Manetho põhines osaliselt materjalidel, mis tollal olid veel kättesaadavad.
Poliitika, diplomaatia ja majandus
Hatšepsuti valitsusajal pühenduti eelkõige siseasjadele, majanduse tugevdamisele ja diplomaatiale. Tema valitsusaeg oli suhteliselt rahulik: sõjalisi suuri vallutusi dokumenteeritud ei ole samal määral kui mõne teise 18. dünastia valitseja puhul, kuid ta hoidis ja tugevdas Egiptuse mõjukaid partnerlussuhteid ning kaitses riigi piirialasid.
Suured ehitustööd ja kunst
Hatšepsuti on tuntud kui aktiivne ehitaja ja kunstipatrroon. Tema tuntumad saavutused on:
- Mortuaartempel Deir el-Bahri's (Djeser-Djeseru) — monumentaalne terrassidega tempel-Lootus, mille projekteerimise ja ehitustöödel oli olulisel kohal tema teenri ja kõrge ametniku Senenmut. See tempel on eriline oma arhitektuuri, sümmeetria ja rohkete reljeefide poolest.
- Expeditsioon Punt’i — kaugsidemetele ja kaubandusele suunatud mereline ja maismaatransport, mille eesmärk oli tuua Egiptusesse aromaatseid aineid (näiteks viirukit ja mürri), puid ja eksootilisi kaupu. See kampaania on kujutatud Deir el-Bahri lõikudes ja see tõi Egiptusele ehteid, vürtse ja loomaliike.
- Obeliskid ja templiehitused — Hatšepsut lasi püstitada obeliske (nt Karnakis) ning toetas ja laiendas teisi suuri templikomplekse, mille kaudu tugevdati tema religioosset ja poliitilist legitiimsust.
- Kunstiline kujutamisviis — ta esines sageli ametlikes kujutistes mehelikes kuninglikus kostüümis ja tsepsusega, vahel koos kunstliku habe (kuninglik rüü), mis oli traditsiooniliselt maskuliinne sümbol. See oli osa tema positsiooni tugevdavast kommunikatsioonist, mis näitas teda kui täielikku monarhi.
Ametnikud ja administratsioon
Hatšepsutil oli usaldusisikuid ja kõrgemaid ametnikke, kelle seas eristub Senenmut, keda peetakse tema lähedase nõunikuna, arhitektina ja mõnes allikates ka tema peamiseks projektijuhiks. Senenmutile omistatakse mitu olulist arhitektuurset saavutust ja temale on pühendatud ka isiklikud haudadokumentatsioonid.
Matused ja hilisem pärand
Hatšepsuti matmiskoht ja pärand on mitmete ümberkirjutuste ja sihipäraste rünnakute objektiks olnud. Pärast tema surma tegid tema järeltulijad (eriti valitsejad, kes järgnesid Thutmose III-le) püüdlusi tema kujutiste ja nime kustutamiseks paljudest avalikest paigust — põhjuseid on tõlgendatud nii poliitiliste kui ka ideoloogiliste ambitsioonidena. Sellest hoolimata on tema ehituspärand ja kirjeldused säilinud piisavalt, et tänapäeva teadlased saaksid tema valitsusaega põhjalikult uurida.
Pärand ja tähtsus
Hatšepsut on olnud ja on jätkuvalt üks silmapaistvamaid naishalhoidjaid muinasajast: tema valitsemine näitab, kuidas naine suutis saavutada ja säilitada absoluutset võimu munitsipaal- ja religioosses süsteemis, mis enamasti oli patriarhaalne. Tema ehitised, kaubandusettevõtmised ja kunstiline pärand annavad väärtuslikku teavet 18. dünastia kultuuri, religiooni ja diplomaatia kohta ning tema elulugu on saanud inspiratsiooniks nii teadlastele kui ka laiemale huvigruppidele.
Hatšepsauti kuju Metropolitan Museum of Art'is
Djeser-Djeseru on Hatšepsuti surnuaia templikompleksi peahoone Deir el-Bahris. See hoone, mille projekteeris tema visiir Senemut, on täiusliku sümmeetria näide, mis on varasem kui Parthenon. See oli esimene kompleks, mis ehitati sellele kohale, mis sai tuntuks Kuningate oru nime all.
Suur graniidist sfinks, mis kannab vaarao Hatšepsauti kuju, näidatud traditsioonilise vale habemega, mis on tema vaarao võimu sümbol - Metropolitan Museum of Art.
Osiria kuju Haatshepsuti haua juures, üks seisis iga samba juures. Pange tähele mumifitseerimisriietust, mis ümbritses alakeha ja jalgu, samuti Osiris-Deir el-Bahri'ga seotud kepi ja vitsat.
Hatšepsuti obelisk Karnakis.
Olulisemad saavutused
Hatšepsut rajas kaubandusvõrgustikud, mis olid katkenud Hyksose okupatsiooni ajal Egiptuses Teisel vaheajal.
Paljud egiptoloogid on väitnud, et tema välispoliitika oli peamiselt rahumeelne. Siiski on tõendeid, et Hatšepsut juhtis oma karjääri alguses edukaid sõjakäike Nuubias, Levantis ja Süürias.
Ehitusprojektid
Hatšepsut oli üks viljakamaid ehitajad Vana-Egiptuses. Ta tellis sadu ehitusprojekte nii Ülem- kui ka Alam-Egiptuses, mis olid suuremad ja arvukamad kui mis tahes tema Keskmise Kuningriigi eelkäijate projektid. Hilisemad vaaraod püüdsid mõned tema projektid enda omaks võtta.
Ta palkas suure arhitekti Ineni. Ta oli töötanud ka tema isa, tema abikaasa ja kuningliku visiiri Senemuti heaks. Tema valitsemisajal valmistati nii palju kujusid, et peaaegu kõigi maailma suuremate muuseumide kogudes on Hatšepsuti kujusid. Näiteks New Yorgi Metropolitan Museum of Art'i Hatšepsuti tuba koosneb mõnest sellisest teosest.
Järgides enamiku vaaraode traditsiooni, lasi Hatšepsut ehitada Karnaki templisse monumente. Karnakis taastas ta ka Egiptuse iidse jumalanna Mut'i algse pühamu, mis oli Hyksose okupatsiooni ajal kahjustatud. Ta lasi templi sissepääsu juurde püstitada kaks obeliskit, mis olid tol ajal maailma kõrgeimad. Üks neist seisab siiani, olles kõrgeim säilinud iidne obelisk Maal. Teine on kahestunud ja maha kukkunud.
Nagu paljude vaaraode puhul, oli ka Hatšepsauti ehitusprojektide meistriteos tema surmatempel. Ta ehitas oma kompleksi Deir el-Bahris. Selle projekteeris ja viis ellu Senemut kohas Niiluse jõe läänekaldal, selle lähedal, mida praegu nimetatakse Kuningate oruks. Keskpunktiks oli Djeser-Djeseru ehk "sublimiidide kõrgus", täiusliku harmooniaga ehitis, mis ehitati peaaegu tuhat aastat enne Parthenoni. Djeser-Djeseru paikneb põlluterrassidel, kus kunagi olid lopsakad aiad. Djeser-Djeseru on ehitatud järsult kõrguvasse kaljusse. Djeser-Djeseru ja teised Hatšepsuti Deir el-Bahri kompleksi ehitised olid olulised edusammud arhitektuuris. Teine tema saavutus on Hatšepsuti nõel (graniidist obelisk).
Tema staatus
Naistel oli Vana-Egiptuses kõrge staatus ja neil oli seaduslik õigus omada, pärida ja pärandada vara. Naisest sai siiski harva vaarao. Ainult Khentkaues, Sobekneferu ja Neferneferuaten valitsesid teadaolevalt enne teda ainult oma nimel. Twosret, naissoost kuningas ja üheksateistkümnenda dünastia viimane vaarao, võis olla ainus naine, kes järgnes talle põlisrahvaste valitsejate seas.
Egiptuse ajaloos ei olnud sõna "kuninganna regent". Hatšepsuti valitsemise ajaks oli vaarao saanud valitseja nimeks. Hatšepsut ei ole siiski ainus, kes selle tiitli võttis. Ka Sobekneferu, kes valitses kuus dünastiat enne Hatšepsutit, tegi seda, kui ta valitses Egiptust. Hatšepsaut oli oma kohustusi vaarao tütrena hästi välja õpetanud. Oma isa valitsemise ajal oli ta võimsas ametis kui Jumala naine. Ta oli võtnud oma abikaasa kuninganna tugeva rolli ja oli oma kuningriigi haldamises hästi kogenud, kui temast sai vaarao. Ei ole mingeid märke tema juhtimise vaidlustamisest ja kuni tema surmani jäi tema kaasvalitseja teisejärgulisse rolli, juhtides üsna sõbralikult oma võimsat sõjaväge - mis oleks andnud talle vajaliku võimu, et kukutada oma õigustatud koha anastaja, kui see oleks olnud vajalik.
Hatšepsut kandis ametlikes esindustes kõiki vaarao ametikoha regaliaid ja sümboleid. Paljudel olemasolevatel kujudel on ta kujutatud tüüpiliselt naiselikus riietuses. Teistel on ta kujutatud kuninglikus tseremoniaalriietuses. Sobekneferut kujutavatel kujudel on samuti kombineeritud traditsioonilise meeste ja naiste ikonograafia elemendid. Need võisid inspireerida Hatšepsuti tellitud teoseid. Pärast selle üleminekuperioodi lõppu kujutas enamik Haatshepsuti kui vaarao ametlikke kujutisi teda siiski kuninglikus rõivastuses, koos kõigi vaaraode regaliaalsustega.
Kaasaegsed teadlased arvavad, et kasutades tüüpilisi vaarao võimu sümboleid, kinnitas Hatšepsaut oma nõuet olla pigem valitseja kui "kuninga suur naine" või kuninganna-saadik. Ametlikel kujutistel ei rõhutatud kunagi vaaraode sugu. Isegi mehi kujutati nende positsiooniga ühiskonnas seotud väga stiliseeritud valeparjaga.
Peale selle kujutavad Haatshepsuti Osirise kujud - nagu ka teiste vaaraode puhul - surnud vaaraot Osirise kehaga ja selle jumaluse riietusega. Kõik Hatšepsuti kujud tema hauakambris teevad seda. Osirise kultus uskus ülestõusmisesse pärast surma. Kuna muuseumides on eksponeeritud palju sellisel viisil kujutatud Hatšepsauti kujusid ja need kujutised on laialdaselt avaldatud, on vaatajaid, kellel puudub arusaam nende kujutiste religioossest tähendusest, eksitatud.
Enamik Haatshepsutist tellitud ametlikke kujusid kujutavad teda vähem sümboolselt ja rohkem loomulikult, naisena, kes kannab oma aja aadlile iseloomulikke rõivaid. Tähelepanuväärne on see, et isegi pärast ametlike regaalide kandmist kirjeldas Hatšepsut end endiselt ilusa naisena, sageli kõige ilusama naisena, ja kuigi ta võttis üle peaaegu kõik oma isa tiitlid, keeldus ta võtmast tiitlit "Tugev härg" (täielik tiitel on: "Tema ema tugev härg"), mis sidus vaarao jumalanna Isise, trooni ja Hathoriga (lehm, kes sünnitas ja kaitses vaaraod) - olles tema troonil istuv poeg -, mis oli tema jaoks ebavajalik tiitel, sest Hatšepsaut sai ise liitlaseks jumalannadega, mida ükski meesvaarao ei saanud teha. Tugeva härja asemel seostas Hatšepsaut, olles oma vaarao valitsemise algusaegadel olnud väga edukas sõdalane, end pigem lõvedaja Sekhmeti, Egiptuse panteoni peamise sõjajumaluse kujuga.
Amuni oraakel kuulutas, et Amuni tahe oli, et Hatšepsut oleks vaarao, mis tugevdas veelgi tema positsiooni. Ta kordas Amuni toetust, lastes need jumal Amuni kuulutused oma mälestusmärkidele raiuda:
"Tere tulemast, mu armas tütar, minu lemmik, Ülem- ja Alam-Egiptuse kuningas Maatkare, Hatšepsaut. Sina oled vaarao, kes võtab Kahe maa valdusesse".
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Hatšepsut?
V: Hatšepsut oli Vana-Egiptuse 18. dünastia viies vaarao, mis tähendab "auväärsete daamide esirinnas".
K: Kes oli tema isa?
V: Tema isa oli Thutmose I.
K: Kes oli tema eelkäija?
V: Tema eelkäija oli Thutmose II, kes oli ka tema vend ja abikaasa.
K: Kes oli tema järeltulija?
V: Tema järeltulija oli Thutmose III, tema vennapoeg, Thutmose II poeg, kelle abikaasa oli väiksem.
K: Kes oli tema valitsemise ajal tegelik valitseja?
V: Hatšepsut oli tema valitsemisajal tegelik valitseja.
Küsimus: Kui kaua kestis tema valitsemisaeg?
V: Tema valitsemisaja pikkuseks on tavaliselt märgitud kakskümmend kaks aastat.
K: Millal sai temast vaarao?
V: Ta sai vaaraoks umbes aastal 1479 eKr ja suri aastal 1458 eKr.
Otsige