Hatšepsut

Olulisemad saavutused

Hatšepsut rajas kaubandusvõrgustikud, mis olid katkenud Hyksose okupatsiooni ajal Egiptuses Teisel vaheajal.

Paljud egiptoloogid on väitnud, et tema välispoliitika oli peamiselt rahumeelne. Siiski on tõendeid, et Hatšepsut juhtis oma karjääri alguses edukaid sõjakäike Nuubias, Levantis ja Süürias.

Ehitusprojektid

Hatšepsut oli üks viljakamaid ehitajad Vana-Egiptuses. Ta tellis sadu ehitusprojekte nii Ülem- kui ka Alam-Egiptuses, mis olid suuremad ja arvukamad kui mis tahes tema Keskmise Kuningriigi eelkäijate projektid. Hilisemad vaaraod püüdsid mõned tema projektid enda omaks võtta.

Ta palkas suure arhitekti Ineni. Ta oli töötanud ka tema isa, tema abikaasa ja kuningliku visiiri Senemuti heaks. Tema valitsemisajal valmistati nii palju kujusid, et peaaegu kõigi maailma suuremate muuseumide kogudes on Hatšepsuti kujusid. Näiteks New Yorgi Metropolitan Museum of Art'i Hatšepsuti tuba koosneb mõnest sellisest teosest.

Järgides enamiku vaaraode traditsiooni, lasi Hatšepsut ehitada Karnaki templisse monumente. Karnakis taastas ta ka Egiptuse iidse jumalanna Mut'i algse pühamu, mis oli Hyksose okupatsiooni ajal kahjustatud. Ta lasi templi sissepääsu juurde püstitada kaks obeliskit, mis olid tol ajal maailma kõrgeimad. Üks neist seisab siiani, olles kõrgeim säilinud iidne obelisk Maal. Teine on kahestunud ja maha kukkunud.

Nagu paljude vaaraode puhul, oli ka Hatšepsauti ehitusprojektide meistriteos tema surmatempel. Ta ehitas oma kompleksi Deir el-Bahris. Selle projekteeris ja viis ellu Senemut kohas Niiluse jõe läänekaldal, selle lähedal, mida praegu nimetatakse Kuningate oruks. Keskpunktiks oli Djeser-Djeseru ehk "sublimiidide kõrgus", täiusliku harmooniaga ehitis, mis ehitati peaaegu tuhat aastat enne Parthenoni. Djeser-Djeseru paikneb põlluterrassidel, kus kunagi olid lopsakad aiad. Djeser-Djeseru on ehitatud järsult kõrguvasse kaljusse. Djeser-Djeseru ja teised Hatšepsuti Deir el-Bahri kompleksi ehitised olid olulised edusammud arhitektuuris. Teine tema saavutus on Hatšepsuti nõel (graniidist obelisk).

Tema staatus

Naistel oli Vana-Egiptuses kõrge staatus ja neil oli seaduslik õigus omada, pärida ja pärandada vara. Naisest sai siiski harva vaarao. Ainult Khentkaues, Sobekneferu ja Neferneferuaten valitsesid teadaolevalt enne teda ainult oma nimel. Twosret, naissoost kuningas ja üheksateistkümnenda dünastia viimane vaarao, võis olla ainus naine, kes järgnes talle põlisrahvaste valitsejate seas.

Egiptuse ajaloos ei olnud sõna "kuninganna regent". Hatšepsuti valitsemise ajaks oli vaarao saanud valitseja nimeks. Hatšepsut ei ole siiski ainus, kes selle tiitli võttis. Ka Sobekneferu, kes valitses kuus dünastiat enne Hatšepsutit, tegi seda, kui ta valitses Egiptust. Hatšepsaut oli oma kohustusi vaarao tütrena hästi välja õpetanud. Oma isa valitsemise ajal oli ta võimsas ametis kui Jumala naine. Ta oli võtnud oma abikaasa kuninganna tugeva rolli ja oli oma kuningriigi haldamises hästi kogenud, kui temast sai vaarao. Ei ole mingeid märke tema juhtimise vaidlustamisest ja kuni tema surmani jäi tema kaasvalitseja teisejärgulisse rolli, juhtides üsna sõbralikult oma võimsat sõjaväge - mis oleks andnud talle vajaliku võimu, et kukutada oma õigustatud koha anastaja, kui see oleks olnud vajalik.

Hatšepsut kandis ametlikes esindustes kõiki vaarao ametikoha regaliaid ja sümboleid. Paljudel olemasolevatel kujudel on ta kujutatud tüüpiliselt naiselikus riietuses. Teistel on ta kujutatud kuninglikus tseremoniaalriietuses. Sobekneferut kujutavatel kujudel on samuti kombineeritud traditsioonilise meeste ja naiste ikonograafia elemendid. Need võisid inspireerida Hatšepsuti tellitud teoseid. Pärast selle üleminekuperioodi lõppu kujutas enamik Haatshepsuti kui vaarao ametlikke kujutisi teda siiski kuninglikus rõivastuses, koos kõigi vaaraode regaliaalsustega.

Kaasaegsed teadlased arvavad, et kasutades tüüpilisi vaarao võimu sümboleid, kinnitas Hatšepsaut oma nõuet olla pigem valitseja kui "kuninga suur naine" või kuninganna-saadik. Ametlikel kujutistel ei rõhutatud kunagi vaaraode sugu. Isegi mehi kujutati nende positsiooniga ühiskonnas seotud väga stiliseeritud valeparjaga.

Peale selle kujutavad Haatshepsuti Osirise kujud - nagu ka teiste vaaraode puhul - surnud vaaraot Osirise kehaga ja selle jumaluse riietusega. Kõik Hatšepsuti kujud tema hauakambris teevad seda. Osirise kultus uskus ülestõusmisesse pärast surma. Kuna muuseumides on eksponeeritud palju sellisel viisil kujutatud Hatšepsauti kujusid ja need kujutised on laialdaselt avaldatud, on vaatajaid, kellel puudub arusaam nende kujutiste religioossest tähendusest, eksitatud.

Enamik Haatshepsutist tellitud ametlikke kujusid kujutavad teda vähem sümboolselt ja rohkem loomulikult, naisena, kes kannab oma aja aadlile iseloomulikke rõivaid. Tähelepanuväärne on see, et isegi pärast ametlike regaalide kandmist kirjeldas Hatšepsut end endiselt ilusa naisena, sageli kõige ilusama naisena, ja kuigi ta võttis üle peaaegu kõik oma isa tiitlid, keeldus ta võtmast tiitlit "Tugev härg" (täielik tiitel on: "Tema ema tugev härg"), mis sidus vaarao jumalanna Isise, trooni ja Hathoriga (lehm, kes sünnitas ja kaitses vaaraod) - olles tema troonil istuv poeg -, mis oli tema jaoks ebavajalik tiitel, sest Hatšepsaut sai ise liitlaseks jumalannadega, mida ükski meesvaarao ei saanud teha. Tugeva härja asemel seostas Hatšepsaut, olles oma vaarao valitsemise algusaegadel olnud väga edukas sõdalane, end pigem lõvedaja Sekhmeti, Egiptuse panteoni peamise sõjajumaluse kujuga.

Amuni oraakel kuulutas, et Amuni tahe oli, et Hatšepsut oleks vaarao, mis tugevdas veelgi tema positsiooni. Ta kordas Amuni toetust, lastes need jumal Amuni kuulutused oma mälestusmärkidele raiuda:

"Tere tulemast, mu armas tütar, minu lemmik, Ülem- ja Alam-Egiptuse kuningas Maatkare, Hatšepsaut. Sina oled vaarao, kes võtab Kahe maa valdusesse".