Ülem-Egiptus: ajalooline Ta Shemau, geograafia, nomid ja Thebe
Ülem-Egiptus on kitsas maariba mõlemal pool Niilust, mis ulatub tänapäeva Assuanist kuni tänapäeva Kairost lõuna pool asuva piirkonnani. Sellel jõekurrusel paiknev viljakas maa eristus selgelt ümbritsevast kõrbest: põllumajandus ja asustus koondusid kitsasse roostikku ja viljakale muljale Niilu varasemate üleujutuste äärde. Ülem-Egiptuse põhjaosa El-Aiyati ja Asyuti vahel nimetatakse vahel eraldi Kesk-Egiptuseks, kuid ajalooliselt kuuluvad needki Ülem-Egiptuse kultuuriruumi.
Nimi ja haldusjaotus
Vanaegiptuse keeles oli Ülem-Egiptus tuntud kui Ta Shemau, mis tavapäraselt tõlgitakse kui „roo maa” või „roostikumaad”. Selle ala haldamiseks oli riik jagatud nomideks ehk haldusüksusteks; Ülem-Egiptuses oli klassikalise traditsiooni kohaselt 22 nome. Esimene nome asus enam-vähem seal, kus on tänapäeva Assuan, ja kahekümne teine paiknes tänapäeva Atfihis (Aphroditopolis), Kairost lõuna poole. Iga nome juhtis kohalik nomarh, kelle roll ja võim ajas muutusid, eriti ühise vaaraoriigi tugevnemise ja nõrgenemise perioodidel.
Ajalugu ja tähtsamad keskusted
Ülem-Egiptusel oli keskne roll kogu vaaraoajastu ajaloo jooksul. Paljude perioodide jooksul oli selle administratiivseks ja religioosseks keskuseks Thebe (egiptuse keeles Waset), mis asub tänapäeva Luxori ümbruses. Thebe oli eelkõige olulisel kohal Kesk- ja Uue riigi aegadel ning seal asusid suured templikompleksid (näiteks Karnak ja Luxor), konarlik haudade piirkond (Thebaadlaste mägi – Konna ja Valleys) ning valdav templikultus Amon-Rale.
Kultuur, sümbolid ja kroonid
Ülem-Egiptust sümboliseeris kõrge valge kroon, mida tuntakse kui Hedjet. Selle krooniga seostati sageli viljakust ja Niiluse rannikuala roostikke ning dekoratiivselt oli Hedjeti üheks sümboliks õitsev lootos. Kui Ülem- ja Alam-Egiptus liideti poliitiliselt, ühendati Hedjet (valge kroon) ja Alam-Egiptuse punane kroon (Deshret) ühte kooslusena tuntud topeltkrooniks (pschent), mis väljendas kuninga autoriteedi ühtsust mõlemal pool riiki.
Majandus ja ühendused
Ülem-Egiptuse majandus põhines põhiliselt niisutuspõllumajandusel: nisust, oderist, kaunviljadest ning puuviljadest ning roostikust korjatud tõrvast, papüürusest ja muudest niiskuserohketest ressurssidest. Niiluse kaudu toimus ka kaubandus ja ühendus nii Alam-Egiptuse kui lõuna pool asuva Nubia (Kesk-Nuubia) ning kaugemate piirkondadega; läbi Ülem-Egiptuse viisid teed ka kuld- ja vääriskivikaevandustesse ning karavaniteed edasi Saharasse ja Lähis-Itta.
Regionaalsed eripärad ja rahvastik
Ülem-Egiptusel oli eristatav kultuuriline profiil: keeletasandil ja kombestikus võisid olla erinevused Alam-Egiptusega; kohalikud elatusallikad, tempel- ja matusekombed ning piirkondlikud traditsioonid andsid sellele alale oma näo. Olemuslikult oli Ülem-Egiptus palju tihedamalt seotud templite, vaarao ja aadlise võimustruktuuriga kui mõned rannikualade keskused.
Migratsioonid ja hilisemad asustused
Ajalooliste perioodide jooksul toimusid ka rahvastikuliikumised: pärast araabia vallutusi ja hilisematel sajanditel liikusid erinevad araabia hõimud üle Põhja-Aafrika; mõned araabiakeelsed beduiinigrupid asustasid ka piirkondi laiemal Põhja-Aafrika alal, ulatudes lõuna poolt kuni Tuneesia ja Ida-Alžeeria (Constantinois) vaheliste aladeni. Need liikumised muutsid osa piirkondlikust etnilisest ja keelelisest koosseisust.
Ülem-Egiptus on seega olnud nii poliitiliselt, majanduslikult kui religioosselt oluline osa Vana-Egiptuse tsivilisatsioonist ning tema pärand on tänapäeval selgelt jälgitav arheoloogilistes alades, muuseumides ja kultuurimälestistes Lõuna-Kaire ja Luxori ümbruses.
Alam- ja Ülem-Egiptuse kaart
Küsimused ja vastused
K: Mis on Ülem-Egiptus?
V: Ülem-Egiptus on kitsas maariba mõlemal pool Niilust, mis ulatub tänapäeva Assuanist kuni tänapäeva Kairost lõuna pool asuva piirkonnani.
K: Kuidas nimetatakse mõnikord Ülem-Egiptuse põhjaosa?
V: Ülem-Egiptuse põhjaosa, El-Aiyati ja Asyuti vahel, nimetatakse mõnikord Kesk-Egiptuseks.
K: Kuidas tunti Ülem-Egiptust antiikajal?
V: Ülem-Egiptust tunti Ta Shemau nime all, mis tähendab "pilliroo maa".
K: Mitu piirkonda oli Ülem-Egiptuses?
V: Ülem-Egiptus oli jagatud kahekümne kaheks piirkonnaks, mida kutsuti nomeks.
K: Kus asus Ülem-Egiptuse esimene ja viimane nome?
V: Esimene nome asus umbes seal, kus on tänapäeva Assuan, ja kahekümne teine asus tänapäeva Atfihis (Aphroditopolis), Kairost lõuna pool.
K: Milline oli Ülem-Egiptuse halduskeskus suurema osa vaaraoajastu Egiptuse ajal?
V: Suurema osa vaaraoajastu Egiptuse ajal oli Ülem-Egiptuse halduskeskus Thebe.
K: Mis oli Ülem-Egiptuse sümbol?
V: Ülem-Egiptust esindas kõrge valge krooniga Hedjet ja selle sümboliks oli õitsev lootos.
