Usora (jõgi) — Bosnia ja Hertsegoviina vasakpoolne lisajõgi (82 km)
Usora jõgi — Bosnia vasakpoolne 82 km lisajõgi. Tutvu Teslići, Mala Usora, üleujutuste, ajaloo ja hüdroenergia potentsiaaliga ning rikkaliku loodus- ja kalavaruga.
Usora on Bosnia vasakpoolne lisajõgi Kesk-Bosnias, mis suubub suures osas jõkke Bosnia. Jõe kogupikkus Očauši mäe tipust kuni suudmeni Doboi kohal on umbes 82 kilomeetrit (Očaušist Doboji lähedusse). Usora voolab läbi Teslići linna; selle põhiharule viidatakse kohapeal sageli kui Velika Usora (Suur Usora), sest linna all Sastavci juures ühineb temaga vasakult palju väiksem haru Mala Usora (Väike Usora).
Allikad ja ülemjooks
Usora algab Očauši mäestiku alalt ning on seotud ka lähedaste massiividega Uzlomac ja Borja. Samal territooriumil tõusevad lühikeste vahedega ka mitmed teised Bosnia vesikonna jõed ja lisajõed, sealhulgas Vrbanja jõgi ja Ukrina. Oma ülemjooksul teeb Usora laia silmuse ümber Borja mäe, kulgedes selle edela- ja kirdenõlvade vahel.
Voolu harud ja lisajõed
Suur (peamine) Usora tekib Gomjenice ja Brkića ojade ühendumisel. Mala Usora allikad asuvad lõunapool M-4 maanteest (Banja Luka – Matuzići), umbes 10 km Pribinićist lääne poole. Enne Sastavci ühisosa on jõe parempoolsed lisajõed ja ojad järgmised: Mišića rijeka, Velika Ostružnja (Suur Ostružnja), Inova, Miljkovača, Velika rijeka (Suur jõgi), Brezna ning mitmed väiksemad ojad. Vasakpoolsete lisajõgedena mainitakse Rankovića rijeka ja Gračanica.
Üleujutused ja keskkonnaseisund
Usora on paljudes lõikudes üleujutusalt — kevadise sulavee ja tugevate vihmahooajaliste sademete ajal ulatuvad veetasemed sageli jõe kallaste ja ümbritsevate tasandike peale, mis põhjustab kohalikele elanikele ja majandusele märkimisväärseid kahjusid. Viimastel aastakümnetel on üleujutuste sagedus mitmel pool kasvanud, mis on suurendanud vajadust parema veemajanduse ja kaitserajatiste järele.
Ajalooliselt kuulus Usora hulka nii pinnakullast kantvate kui ka muude loodusvarade poolest olulisemate jõealade hulka. Jõe ülemjooksul ja harudel leidub endiselt väiksemas koguses alluviikulist kulda, kuigi aktiivne kuldminek on tunduvalt vähenenud. Samuti on Usora-l suur hüdroenergeetiline potentsiaal, mis on aga suures osas kasutamata.
Keskkonnaseisund on kannatanud: kalavarud on paljudes lõikudes vähenenud või peaaegu ammendunud, osalt tänu pikkadele perioodidele, mil Teslićis on jõkke voolanud puhastamata tööstusjäätmeid – sealhulgas keemilise puidu destillatsiooni jäätmeid. Sellised reostusallikad on kahjustanud nii vee kvaliteeti kui ka elustikku ning tõstnud esile vajaduse jäätmekäitluse ja keskkonnakaitse rangema järelevalve järele.
Usora roll kohaliku maastiku, majanduse ja kultuuri osana on oluline: lisaks ajaloolisele väärtusele mõjutab jõe käekäik põllumajandust, linnu- ja maapiirkondade arengut ning halduslikke otsuseid vee- ja keskkonnakaitse alal.
Usora jõgi
Seotud leheküljed
- Uzlomac
Küsimused ja vastused
K: Kui pikk on Usora jõe kogupikkus?
V: Usora jõe kogupikkus on umbes 82 kilomeetrit.
K: Mis on selle linna kohalik nimi, mida see jõgi läbib?
V: Linna, mida jõgi läbib, kohalik nimi on Velika Usora (Suur Usora).
K: Millised on selle paremad lisajõed enne Sastavci paikkonda?
V: Mõned selle parempoolsed lisajõed enne Sastavci asulat on Mišića rijeka, Suur Ostružnja, Inova, Miljkovača, Velika rijeka (Suur jõgi) ja Brezna.
Küsimus: Millised on selle vasakpoolsed lisajõed enne Sastavci paikkonda?
V: Mõned selle vasakpoolsed lisajõed enne Sastavci paikkonda on Rankovića rijeka ja Gračanica.
K: Kus Ukrina suures osas üleujutatakse?
V: Ukrina ujutab suure osa voolust mööda Usora jõge.
K: Kuidas on tööstuslik veereostus mõjutanud Usora jõe kalavarusid?
V: Tööstuslik veereostus on mõjutanud oluliselt Usora jõe kalavarusid, vähendades neid peaaegu olematuks.
K: Mille poolest oli Usora tuntud Bosnia varase ajaloo ajal?
V: Usora oli Bosnia varase ajaloo ajal tuntud kui kullakandev jõgi.
Otsige