Rootsi tätort (locality): määratlus, kriteeriumid ja statistika

Rootsi tätort (locality): selgitus, kriteeriumid ja statistika — millised on elaniku- ja pindalunõuded, statistilised piirid ning 2010. aasta andmed linnapiirkondade kohta.

Rootsi linnapiirkonnad on Rootsi keele termin tätort levinud ingliskeelne termin. Rootsi statistikaameti kasutatav ametlik ingliskeelne termin on aga locality. Kohti võib võrrelda näiteks USAs loenduspunktidega (census-designated places).

Rootsi paikkondades elab vähemalt 200 inimest. Kuid see mõiste on statistiline ja ei ole määratletud ühegi omavalitsuse või maakonna piiridega. Linnapiirkonnad, mida nimetatakse linnadeks (rootsi keeles stad), on statistilistel eesmärkidel vähemalt 10 000 elanikku. 2010. aastal oli Rootsis 1 956 linnapiirkonda. Need hõlmasid 85 % Rootsi elanikkonnast.

Kriteeriumid ja mõõtmine

Rootsi statistikaameti (SCB) määratlus põhineb asustuse tihedusel ja hoonestuse jätkusuutlikkusel, mitte ametlikel halduspiiridel. Peamised kriteeriumid on:

• Vähemalt 200 elanikku – ala loetakse linnapiirkonnaks (tätort) siis, kui seal elab vähemalt 200 inimest.
• Hoonetevaheline kaugus – tavapäraselt loetakse hooneid osaks samast linnapiirkonnast, kui nende vaheline kaugus ei ole suurem kui umbes 200 meetrit. Siiski tehakse mõõtmisel järeleandmisi, kui ruumi kasutus (nt pargid, tööstuspiirkonnad või tihe asustuse variatsioon) seda nõuab.

Piirid määratakse geograafiliste andmete ja õhufotode abil ning kasutatakse GIS-tehnoloogiat hoonestuse ja asustustiheduse analüüsimiseks. Linnapiirkonna piir võib läbida omavalitsuse (kommun) või maakonna (län) piire – tegemist ei ole haldusüksusega.

Seotud mõisted

• Småort – väiksem üksus, mille puhul elanikearv on tavaliselt 50–199; see on samuti statistiline kategooria, mida SCB võib kasutada väiksemate asulate kirjeldamiseks.
• Stad – ajalooline termin, mida varem kasutati linna tähistamiseks; tänapäeval kasutatakse seda statistilises mõttes mõnikord linnapiirkondade puhul, millel on vähemalt 10 000 elanikku.

Statistika ja kasutus

SCB avaldab linnapiirkondade kohta regulaarseid andmeid, mis on olulised rahvastikuuuringute, linnaplaneerimise ja regionaliseerimise jaoks. Arvud (näiteks 1 956 linnapiirkonda ja 85% elanikkonnast 2010. aastal) võivad ajas muutuda vastavalt urbaniseerumisele, uute asulate tekkimisele ja olemasolevate kasvu või kahanemisele.

Linnapiirkondade loendamist ja klastri määramist kasutatakse ka rahvastiku tiheduse, teenuste planeerimise, transpordi ja keskkonnaanalüüside aluseks. Kuigi termin ja piirid on statistilised, mõjutavad need sageli poliitilisi ja planeerimisotsuseid, sest need peegeldavad elukeskkonna tegelikku ruumilist jaotust rohkem kui ametlikud halduspiirid.

Näited

Rootsi suurimad ja tuntumad linnapiirkonnad on näiteks Stockholm, Göteborg ja Malmö, kuid väiksemad tätortid esinevad üle kogu riigi – nii rannikualadel kui ka sisealadel. Mõnel puhul võib sama linnapiirkond ulatuda mitme omavalitsuse territooriumile, mis toob kaasa koostöövajaduse teenuste ja infrastruktuuri planeerimisel.

Kui on huvi, saab SCB andmetest vaadata ajas toimunud muutusi, linnapiirkondade arvu ja suurust ning kaardistusi, mis näitavad täpseid piire ja asustuse mustreid.

Otsing