Seldžukid
Seldžukid (ka seldžuk, seldžuk, seldžuk, mõnikord ka seldžukitürk) olid moslemidünastia. Nad valitsesid 11.-14. sajandil osa Kesk-Aasiast ja Lähis-Idast. Nende impeerium oli tuntud kui Suur Seldžuki impeerium, mis ulatus Anatooliast Pakistanini. Seldžukid võitlesid ka kristlaste vastu esimeses ristisõjas.
Seldžukid olid üks läänetürklaste, praeguste Aserbaidžaani, Türgi ja Türkmenistani elanike kultuurilistest esivanematest. Algselt oli seldžukite suguvõsa Kinik Oghuzi türklaste haru, kes 9. sajandil elasid Kaspia ja Araali merest põhja pool oma Oghuzi konföderatsiooni kuuluvas Yabghu kaganaadis.
Seldžukid 1092. aastal, kui nad kontrollisid suurimat ala
Seldžukkide dünastia valitsejad 1037-1157
- Tugrul I (Tugrul Beg) 1037-1063
- Alp Arslan bin Chaghri 1063-1072
- Jalal ad-Dawlah Malik Shah I 1072-1092
- Nasir ad-Din Mahmud I 1092-1093
- Rukn ad-Din Barkiyaruq 1093-1104
- Mu'izz ad-Din Malik Shah II 1105
- Ghiyath ad-Din Muhammad/Mehmed I Tapar 1105-1118
- Mahmud II 1118-1131
- Mu'izz ad-Din Ahmed Sanjar 1131-1157
Kermani seldžukkide valitsejad 1041-1187
Kerman oli rahvas Lõuna-Pärsias. See langes 1187. aastal, tõenäoliselt vallutas selle Toğrül III Suur-Seljuki.
- Qawurd 1041-1073
- Kerman Shah 1073-1074
- Sultan Shah 1074-1075
- Hussain Omar 1075-1084
- Turan Shah I 1084-1096
- Iraani šahh 1096-1101
- Arslan Shah I 1101-1142
- Mehmed I (Muhammad) 1142-1156
- Toğrül šahh 1156-1169
- Bahram Shah 1169-1174
- Arslan šahh II 1174-1176
- Turan šahh II 1176-1183
- Mehmed II (Muhammad) 1183-1187
Seldžukkide valitsejad Süürias 1076-1117
- Abu Sa'id Taj ad-Dawla Tutush I 1085-1086
- Džalal ad-Dawlah Malik Šahh I Suur-Seljuki 1086-1087
- Qasim ad-Dawla Abu Said Aq Sunqur al-Hajib 1087-1094
- Abu Sa'id Taj ad-Dawla Tutush I (teine kord) 1094-1095
- Fakhr al-Mulk Radwan 1095-1113
- Tadž ad-Dawla Alp Arslan al-Akhras 1113-1114
- Sultan Shah 1114-1123
Damaskuse sultanid/emirid:
- Aziz ibn Abaaq al-Khwarazmi 1076-1079
- Abu Sa'id Taj ad-Dawla Tutush I 1079-1095
- Abu Nasr Shams al-Muluk Duqaq 1095-1104]
- Tutush II 1104
- Muhi ad-Din Baqtash 1104
Aleppo atabegid:
- Lulu 1114-1117
- Shams al-Havas Yariqtash 1117
- Imad ad-Din Zengi 1128-1146
- Nur ad-Din 1146-1174
Seldžukkide sultanid Rüümis (Anatoolia) 1077-1307
- Kutalmish 1060-1077
- Süleyman Ibn Kutalmish (Suleiman) 1077-1086
- Dawud Kilij Arslan I 1092-1107
- Malik Shah 1107-1116
- Rukn ad-Din Mas'ud 1116-1156
- Izz ad-Din Kilij Arslan II 1156-1192
- Ghiyath ad-Din Kay Khusrau I 1192-1196
- Süleyman II (Süleiman) 1196-1204
- Kilij Arslan III 1204-1205
- Ghiyath ad-Din Kay Khusrau I (teine kord) 1205-1211
- Izz ad-Din Kay Ka'us I 1211-1220
- Ala ad-Din Kay Qubadh I 1220-123]
- Ghiyath ad-Din Kay Khusrau II 1237-1246
- Izz ad-Din Kay Ka'us II 1246-1260
- Rukn ad-Din Kilij Arslan IV 1248-1265
- Ala ad-Din Kay Qubadh II 1249-1257
- Ghiyath ad-Din Kay Khusrau II (teine kord) 1257-1259
- Ghiyath ad-Din Kay Khusrau III 1265-1282
- Ghiyath ad-Din Mas'ud II 1282-1284
- Ala ad-Din Kay Qubadh III 1284
- Ghiyath ad-Din Mas'ud II (teine kord) 1284-1293
- Ala ad-Din Kay Qubadh III (teine kord) 1293-1294
- Ghiyath ad-Din Mas'ud II (kolmas kord) 1294-1301
- Ala ad-Din Kay Qubadh III (kolmas kord) 1301-1303
- Ghiyath ad-Din Mas'ud II (neljas kord) 1303-1307
- Ghiyath ad-Din Mas'ud III 1307
Rüümi sultanaat aastal 1190
Küsimused ja vastused
K: Kes olid seldžukid?
V: Seldžukid olid türgi sunniitlik moslemidünastia, kes valitsesid 11.-14. sajandil osa Kesk-Aasiast ja Lähis-Idast.
K: Mis oli nende impeeriumi nimi?
V: Nende impeerium oli tuntud kui Suur Seldžukkide impeerium, mis ulatus Anatooliast Afganistanini.
K: Millist usku nad praktiseerisid?
V: Seldžukid praktiseerisid sunniitlikku islamit.
K: Kuidas nad kohtlesid mittesuuniitlasi?
V: Seldžukkide valitsemise ajal represseeriti tugevalt mittesunnisid, näiteks šiiitlikke moslemeid ja zoroastrikuid, sest seldžukid pidasid end sunniitliku islami ja Abbassiidide kalifaadi kaitsjateks.
K: Kust pärines Seldžukite maja?
V: Seldžukite suguvõsa sai alguse 9. sajandil Kaspia merest ja Araali merest põhja pool asunud steppidel tänapäeva Türkmenistanis elanud Kinik Oghuzi türklaste harust.
K: Kas läänetürklaste praegused järeltulijad on olemas?
V: Jah, Aserbaidžaani, Türgi ja Türkmenistani praegused elanikud on läänetürklaste järeltulijad.
K: Kas nad võitlesid kristlaste vastu esimese ristisõja ajal?
V: Jah, esimese ristisõja ajal võitlesid seldžukid kristlaste vastu.
