Hiina Vabariik (1912–1949): ülevaade, Sun Yat-sen, KMT ja kodusõda
Hiina Vabariik oli riik, mis eksisteeris aastatel 1912–1949. Mandri‑Hiina territooriumi valitseva režiimi pärijaks loetakse alates 1949. aastast Hiina Rahvavabariik, kuid Hiina Vabariigi (ROC) valitsus säilitas alates 1949. aastast kontrolli Taiwanil.
Riik loodi 1912. aasta jaanuaris pärast Xinhai revolutsiooni, mis kukutas Qingi dünastia ja lõpetas keisrivõimu Hiinas. Vabariigi esimeseks ajutiseks presidendiks sai Sun Yat-sen, kelle poliitiline liikumine – hiljem tuntud kui Kuomintang (KMT) – oli 1910. ja 1920. aastatel üks peamisi jõude riigi poliitilisel maastikul.
Sun lahkus lõpuks presidendi kohalt ja võim läks peagi riigitruu Beiyangi armee juhile Yuan Shikaile, kes sai 1912. aastal presidentuuri. Yuan Shikai püüdis 1915–1916 taastada keisririiki, kuulutades end keisriks, kuid see samm tekitas laialdast vastuseisu ja kukkus kiiresti kokku. Pärast Yuani 1916. aasta surma langes Keskvalitsuse autoriteet ja algas sõjapealiku ehk warlord’ite aeg: riiki jagasid eri relvajõudude ja kohtuvõimudega seotud liidrigrupid, mis tekitasid aastaid poliitilist lõhestatust ja majanduslikku segadust.
Sun ja tema järgijad asutasid mitmeid ajutisi valitsusi ja parteiorganisatsioone. 1920. aastate alguses lõi KMT ka konkureeriva valitsuse Kantonis, mida toetas tol ajal kasvavalt Hiina Kommunistlik Partei (KP) ja Nõukogude Venemaa poliitiline abi. 1923.–1927. aastatel toimus esimene Ühendvagun (First United Front) KMT ja kommunistide vahel, mille eesmärk oli ühtlustada riiki ja võidelda sõjapealikute vastu.
Põhja‑Hiina kannatas ebaühendatud juhtimise, tiheda sõjalise vastasseisu ja infrastruktuuri puuduste all, mis kahjustas majanduse stabiilsust. 1926. aastal alustas KMT juht Kindral Jiang Jieshi (Chiang Kai-shek) Põhjaekspeditsiooni, et taastada Keskvalitsuse kontroll. 1928. aastaks õnnestus tal kukutada paljusid Beiyangi warlord’e ja luua Nanjingi valitsus. Kuid 1927. aastal korraldas Jiang massilise puhastuse kommunistide vastu – tuntud kui Shanghái veresaun (Shanghai massacre) –, mis sundis Hiina Kommunistlik Partei relvastatud vastupanu teele ja pani aluse pikaajalisemale Hiina kodusõjale.
1920. ja 1930. aastatel koges Hiina osaliselt industrialiseerimist ja moderniseerimist: kasvas linnastumine, tekkisid uued tööstusharud ning paranesid transpordi‑ ja haridussüsteemid mõnes piirkonnas. Samal ajal jäi riik poliitiliselt lõhestatuks: natsionalistlik valitsus Nanjingis, kommunistid maapiirkondades, mitmed sõjapealikud ja välistoetusega nurgad piirasid ühtse riigikorra kujunemist.
Rahvusvaheline olukord halvenes 1930. aastate teisel poolel ja 1937. aastal tungis Jaapani keiserlik armee laialdaselt Hiina territooriumile, mis tähistas teise Hiina‑Jaapani sõja puhkemist. Sõda tõi kaasa suuri inimkaotusi, majanduslikku katastroofi ja õhuräbu – sealhulgas laialdased sõjakuriteod ja tsiviilohvrite hulga –, kuni Jaapan 1945. aastal alistus Teise maailmasõja lõpus.
Pärast Jaapani kapituleerumist puhkes 1946. aastal täiemahuline jätk Hiina kodusõjale KMT ja Hiina Kommunistlik Partei vahel. Sõjas, mis kestis 1946–1949, said kommunistid järjest ülekaalu maapiirkondades, tugevdasid oma rahvamassi toetust ja lõpuks võitsid peamised lahingud.
1949. aastal deklaratsiooniga Pekingis kuulutas Hiina Kommunistlik Partei võimuhaaramise ja asutas Hiina Rahvavabariigi (HRV) mandril. Vabariigi valitsusjõud, mida juhtis Jiang Jieshi, põgenesid saadikute ja sõjaväega Taiwanile, kus Hiina Vabariik jätkas riikliku institutsioonina ja säilitas oma suveräänsuse nõudeid.
Järeldus ja pärand
Periood 1912–1949 oli Hiina jaoks äärmiselt muutlik: riik läbis monarhiast vabariigi, jagunemise, sõjapealikuaja, natsionalistliku ürituse riigiühendamiseks, Hiina‑Jaapani sõja ja lõpuks revolutsiooni, mis viis kommunistliku võimuni mandril. Need sündmused kujundasid oluliselt tänapäeva hiina poliitikat, rahvuslikku identiteeti ja geopoliitilist olukorda Aasias. Hiina Vabariigi ajalugu sel perioodil jääb keskseks teoseks nii mandri‑Hiina kui ka Taiwanile suunatud mälus ja identiteedis.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Hiina Vabariik?
V: Hiina Vabariik (ROC) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1912-1949. See loodi pärast seda, kui Xinhai revolutsioon kukutas Qingi dünastia ja Sun Yat-senist sai selle esimene president.
K: Kes juhtis Beiyangi valitsust?
V: Beiyangi valitsust juhtis Beiyangi armee ülem Yuan Shikai.
K: Mis juhtus, kui Yuan Shikai kuulutas end Hiina keisriks?
V: Kui Yuan Shikai end 1915. aasta lõpus kuni 1916. aasta alguses Hiina keisriks kuulutas, ei nõustunud inimesed sellega ja puhkes riigikaitsesõda.
K: Mille tõttu kannatas Põhja-Hiina majandus aastatel 1927-1928?
V: Põhja-Hiina kannatas üle maksustamise ja liiga paljude üksteisega võitlevate sõjapealike tõttu, mis põhjustas selle majanduse hääbumise aastatel 1927-1928.
K: Kes sai pärast Sun Yat-seni surma Kuomintangi juhiks?
V: Pärast Sun Yat-seni surma sai Kuomintangi juhiks kindral Jiang Jieshi (Chiang Kai-Shek).
K: Kuidas vastas Jiang Jieshi Hiina Kommunistlikule Parteile (KKK)?
V: 1927. aasta aprillis lõi Jiang Jieshi Nanjingis natsionalistliku valitsuse ja massimõrvas kommunistid Shanghais vastuseks KKK-le, mis sundis neid relvastatud mässu ja algatas Hiina kodusõja.
K: Milline sündmus tähistas teise Hiina-Jaapani sõja lõppu?
V: Teine Hiina-Jaapani sõda lõppes Jaapani alistumisega 1945. aastal Teise maailmasõja lõpus.
