Hiina kodusõda
Hiina kodusõda oli kodusõda, mida peeti aastatel 1927-1950, sest kommunistliku Hiina Kommunistliku Partei (CCP) ja natsionalistliku Kuomintangi (KMT) vahel oli võitlus Hiina valitsuse legitiimsuse eest. Sõda algas 1927. aasta aprillis "Põhjaekspeditsiooni" (國民革命軍北伐) tõttu ja lõppes enamasti 1950. aastal. Mõned inimesed ütlevad, et sõda ei ole lõppenud, kuid alates sellest aastast ei ole suuri lahinguid alanud. Hiina Vabariigi (ROC) ja Hiina Rahvavabariigi (HRV) vahelised suhted on halvad, sest mõlemad väidavad endiselt, et nad on kogu Hiina seaduslik suveräänne valitsus. Hiina kodusõda oli Teise ja Esimese maailmasõja järel kõigi aegade suuruselt kolmas sõda.
Enne teist Hiina-Jaapani sõda algas ja peatus sõda mitu korda ning võitlus ei lõppenud ka Jaapani keisririigi vastu peetud võitluste ajal. Sõda KKP ja KMT vahel algas uuesti 1946. aastal pärast Jaapani lüüasaamist Teises maailmasõjas. KKP võttis kontrolli suurema osa Hiina üle ja KMT-l olid ainult saared. Umbes kaks miljonit hiinlast põgenes 1949. aasta lõpus Taiwanile. 1950. aastal suuri lahinguid ei alustatud.
KMT kaotuse põhjuseks Mandri-Hiinas peetakse mitut põhjust: Yan'ani parandamisliikumine aitas Maol saada rohkem kontrolli KKP üle, 1946. aastal tehtud relvarahu, mille üks Ameerika Ühendriikide ohvitser tegi, mis peatas KMT mõneks ajaks, halvad probleemid rahva ja KMT vahel KMT kontrolli all olevates kohtades, Nõukogude Liidu poolt Jaapani relvade andmine KKP-le ja Ameerika Ühendriikide ebakindel abi KMT-le.
Kahe valitsuse vahel ei saavutatud kokkulepet, mistõttu mõned ütlevad, et sõda ei ole lõppenud. Mõlemal valitsusel on palju sõjalisi relvi, mida kasutatakse ainult teise vastu, mõlemad ütlevad ikka veel, et nad on Hiina seaduslik valitsus, ja mõlemad otsivad diplomaatilisi suhteid teiste riikidega kui ainus seaduslik valitsus.
Pika marsi kaart
Enne sõda
Pärast Qingi dünastia kukutamist 1911. aasta Xinhai revolutsiooni käigus sattus riik segadusse. Järgnenud võimuvaakumis haarasid paljud sõjapealikud kontrolli riigi eri osade üle. Nende võitmiseks ja riigi ühendamiseks otsisid Sun Yat-sen ja KMT abi välisriikide valitsustelt.
Kuigi ta pöördus mitmete Lääne demokraatlike riikide poole, ei pakkunud ükski neist abi. Alles pärast seda, kui Sun pöördus 1921. aastal Nõukogude Liidu poole, leidis ta abi. Kommunistlik Nõukogude Liit nõustus KMT-d aitama tingimusel, et väiksemal Hiina Kommunistlikul Parteil lubatakse ühineda. 1923. aastal sõlmisid Nõukogude Liit, KMT ja KKP kokkuleppe, Sun-Joffe'i manifesti, milles öeldi, et Nõukogude Liit aitab Hiinal saada üks valitsus, mitte mitu valitsust. Mihhail Borodin sõitis 1923. aastal Hiinasse, et aidata muuta KMT-d, et see oleks sarnane Nõukogude Liidu Kommunistliku Parteiga. KKP ja KMT ühinesid Esimeses Ühisrindes.
1923. aastal sõitis Tšiang Kai-šek Nõukogude Liitu, et õppida Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juures sõjalist ja poliitilist tegevust. 1924. aastal sai temast Hiina Whampoa sõjaväeakadeemia juht. Enamik Nõukogude Liidu abi oli sellele koolile. Koolis õpetati KMT-le ja KKP-le Nõukogude Liidu poliitilisi ja sõjalisi ideid. Nõukogude Liit andis raamatuid ja relvi, mida kasutati sõja ja sõjaliste asjade õpetamiseks. Nõukogude Liidu abiga tegi Sun Yat-sen "partei armee". KKK liikmed olid ka koolis ja mõned olid õpetajad. ZhouEnlai oli koolis õpetaja.
Sel ajal nõustus KMT mõnikord lubama mõnedel kommunistidel KMT-ga ühineda. Sel ajal oli KKP KMT-ga võrreldes väike. KKP-l oli 1922. aastal 300 liiget ja 1925. aastaks vaid 1500. KMT-l oli 1923. aastal 50 000 liiget.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Hiina kodusõda?
V: Hiina kodusõda oli kodusõda, mida peeti aastatel 1927-1949 Hiina Kommunistliku Partei (KKP) ja Kuomintangi (KMT ehk Hiina Rahvuspartei) vahel. See oli võitlus Hiina valitsuse legitiimsuse eest.
K: Millal sõda algas?
V: Sõda algas 1927. aasta aprillis Põhjaekspeditsiooni tõttu.
K: Kui kaua see kestis?
V: Sõda kestis kuni 1950. aastani, kuigi mõned inimesed ütlevad, et see ei ole ametlikult lõppenud.
K: Mis põhjustas KMT kaotuse Mandri-Hiinas?
V: KMT kaotuse Mandri-Hiinas põhjustasid mitmed tegurid, sealhulgas Yan'ani korrektsiooniliikumine, mis aitas Maol saavutada suuremat kontrolli KKP üle, Ameerika Ühendriikide ohvitseri 1946. aastal sõlmitud relvarahu, mis peatas KMT ajutiselt, probleemid inimeste ja KMT vahel selle kontrolli all olevates kohtades, Nõukogude Liidu poolt KKP-le Jaapani relvade andmine ja Ameerika Ühendriikide ebakindel abi KMT-le.
Küsimus: Kas tänapäeval on endiselt pingeid ROC ja HRV vahel?
V: Jah, suhted Hiina Vabariigi (ROC) ja Hiina Rahvavabariigi (PRC) vahel on endiselt halvad, sest mõlemad väidavad, et nad on kogu Hiina legitiimne ja suveräänne valitsus.
K: Kas see oli osa 1. või 2. maailmasõjast?
V: Ei, see oli osa 1. maailmasõja järgsest sõdadevahelisest perioodist 1918-1939 ja samuti osa 2. maailmasõja järgsest külmast sõjast 1945-1949.
