Mandri-Hiina, mida mõnikord nimetatakse ka lihtsalt mandriks, viitab peamiselt sellele Hiina osale, mida ei hõlma Hiina Vabariik (ROC) — see tähendab, et termin ei hõlma Taiwani, Kinmeni, Matsu ega Pescadore'i. Samuti ei loeta mandri‑Hiinaks tavapäraselt Hongkongi ja Aomeni, kuigi need piirkonnad kuuluvad tänapäeval Rahvavabariigi jurisdiktsiooni eristatud staatuses (erihalduspiirkonnad).
Ajalooliselt kuulusid mitmed tänased eraldi valitsevad või autonoomsed alad ühte Hiina impeeriumi. Qingi dünastia ajal hõlmas impeerium lisaks praegusele mandrile ka Taiwanit, Hongkongi, Macaut, Kinmeni, Matsu, Pescadores'i ja laiemalt ka Mongooliat. Mõned neist piirkondadest olid siiski perioodiliselt võõrvõimu all: Taiwan oli 1895–1945 jaapanlaste kontrolli all, Hongkong kuulus pikka aega brittide jurisdiktsiooni ning Macau oli praktiliselt portugallaste poolt halduses kuni 20. sajandi lõpuni.
Qingi dünastia lagunemise järel tekkis 1912. aastal Hiina Vabariik, mida pikemalt juhtisid natsionalistlikud jõud (Kuomintang). Pärast Teist maailmasõda ja Hiina kodusõda tõusis lõpuks 1949. aastal võimule kommunistlik partei (kommunistid), kes kuulutas välja Hiina Rahvavabariigi. Rahvusliku valitsuse juhid lahkusid mandri aladelt ja tõid oma peamise halduse üle Taiwani ning säilitasid kontrolli Kinmeni, Matsu ja Pescadores'i üle. Mongoolia eraldumine toimus samuti 20. sajandil ning sellest sai iseseisev riik, mida ei loeta mandri‑Hiina osaks.
Tänapäeval tähistab väljend Mandri‑Hiina peamiselt Hiina Rahvavabariigi otsest kontrolli all olevaid mandrialasid ja sinna kuuluvad ka mõned rannikulähedased saared — suurim neist on Hainan. Olenemata sellest, et Hongkong ja Aomen tagastati Hiinale vastavalt 1997. ja 1999. aastal, käsitletakse neid eraldi kui erihalduspiirkondi ("ühe riigi, kahe süsteemi" põhimõttel), mistõttu neid sageli ei arvestata kujundatavas terminis "mandri‑Hiina". Samuti jääb Taiwan eraldi valitsetud territooriumiks ning seda ei loeta mandriks praktilises ega enamikus rahvusvahelistes kontekstides.
Termin „Mandri‑Hiina” kasutamine võib sõltuvalt kontekstist erineda — seda kasutatakse sageli administratiivsete, majanduslike või poliitiliste eristuste tegemiseks (näiteks erinevad seadusandlikud süsteemid, tolli‑ ja majandussüsteemid või viisapoliitika). Oluline on meenutada, et väljendi tähendus kannab poliitilist kaalutluse varju: mida täpselt mandri alla arvatakse, sõltub tihti kasutaja seisukohast ja kontekstist.
