Mälaren — Rootsi kolmas suurim järv: saared, sügavus ja maailmapärand

Mälareni järv on Rootsi suuruselt kolmas järv Vänerni ja Vätterni järve järel. Selle pindala on 1140 km², keskmine sügavus on 12 meetrit ja suurim sügavus 64 m. Järv suubub edelast kirdesse Läänemerre. Mälareni kaks suurimat saart on Selaön (91 km²) ja Svartsjölandet (79 km²). Varem tunti järve nime Løgrinn. Viikingiaegsed asulad Birka Björkö saarel ja Hovgården naabersaarel Adelsö on alates 1993. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud, nagu ka Drottningholmi loss Lovöni saarel.

Geograafia ja hüdroloogia

Mälaren asub Ida-Rootsis ja ulatub läänepoolsetest maastikest ida poole kuni Stockholmi lähistele. Järv moodustab mitmekesise vee- ja saarestikusüsteemi, kus leidub rohkesti lahtesid, jõgede suudmeid ja madalaid lahesoppe. Järve vesi liigub lõpuks Läänemerre läbi mitme ühenduse ning tänapäeval on ühendused tagatud kanali- ja lukusüsteemidega, mis võimaldavad laevadel liikuda mere ja järve vahel.

Peasaared, linnad ja kasutus

Mälarenil on palju asustatud saari ning laialdane rannik, mille nüansirikas reljeef pakub nii püsielukohti kui ka suveresidente. Lisaks suurimatele Selaönile ja Svartsjölandetile asuvad järve kallastel mitmed olulised linnad ja vallad, näiteks:

• Stockholm (idaosas, järv kohtub merega linna ümbruses)
• Västerås
• Södertälje
• Eskilstuna
• Strängnäs
• Enköping

Mälareni vesi on oluline ka inimtegevuse jaoks: seda kasutatakse rekratsiooniks (purjetamine, paadisõit, ujumine), kalapüügiks ning paljude piirkondade joogiveeallikana. Suurte linnade lähedus tähendab, et vesi on strateegiliselt tähtis nii transpordi kui ka tarbevee seisukohalt.

Ajalugu ja kultuur

Mälarenil on pikk ajalooline tähtsus, eriti viikingiaegse kaubanduse ja asustuse keskuse tõttu. Birka Björkö saarel oli keskaegne ja viikingiaegne lahtine kaubanduskoht ning koos Hovgårdeniga Adelsöl on need alad tänu ajaloolisele väärtusele kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Järve regioonis on leide ja muistiseid, mis annavad infot varajaseks merenduseks, kaubanduseks ja elustikuks.

Postglatsiaalse landformatsiooni (põhjaosas maapinna kerkimine pärast viimast jääaega) tõttu on Mälareni ja Läänemere suhe ajalooliselt muutunud: kohtades, mis varem olid mere rannik, asuvad nüüd sisemaa lahed ja saared, mis mõjutasid oluliselt paikset asustust ja kaubandusteid.

Loodus, mitmekesisus ja kaitse

Mälareni ökosüsteem on mitmekesine: leidub sukeldunud roostikke, madalaid lahesoppe ja saarestiku ökosüsteeme, mis pakuvad elupaiku paljudele lindudele, kaladele ja taimestikule. Samas on tähtis tegeleda ka vee kvaliteedi säilitamisega — linnastumine ja põllumajandus toovad piirkonda nutrientsisaaste ohu, mistõttu tehakse süsteemseid jõupingutusi toitainete sissevoolu vähendamiseks, puhastusjaamade arendamiseks ja elupaikade taastamiseks.

Külastamine ja huviväärsused

Mälaren on populaarne sihtkoht nii kohalikele kui ka turistidele: piirkonnas on palju ajaloolisi vaatamisväärsusi (nt Viikingiaegsed paigad ja Drottningholmi loss), matkaradu, paaditeid ning võimalusi looduse ja kultuuri ühendamiseks. Kohalikud haldorganisatsioonid ja omavalitsused tegelevad järve säästva kasutamisega, et tagada selle väärtuste säilimine tulevastele põlvkondadele.

Kokkuvõte: Mälaren on oluline geograafiline ja kultuuriline maamärk Rootsis — suur, suhteliselt madal järv rohkete saarte ja ajalooliste paikadega, mille rannikul asuvad mitmed suuremad linnad ning mille väärtus on nii looduse, ajaloo kui ka igapäevase inimtegevuse seisukohalt väga suur.

Otsing