Mali on Lääne-Aafrikas asuv sisemaariik (riik, mida üleni ümbritseb maa). Mali piirneb põhjas Alžeeriaga, idas Nigeriga, lõunas Burkina Fasoga ja Côte d'Ivoire'iga, edelas Guineaga ning läänes Senegali ja Mauritaaniaga. Mali füüsiliste omaduste hulka kuulub Sahara kõrb põhjas, Nigeri jõgi ja Sénégali jõgi riigi lõunaosas. Mali rahvaarv on 2011. aasta juuli hinnangul umbes 14 000 000 inimest. Mali kogupindala on 1 220 190 ruutkilomeetrit (471 120 ruut mi). Enamik inimesi elab riigi lõunaosas, Mali pealinn ja kõige suurema rahvaarvuga linn on Bamako.
Geograafia ja kliima
Mali on pindalalt üks Aafrika suuremaid riike. Loode–keskosas ulatub Sahara kõrbeala, keskmises ribaosas asub Saheli kuiv savannavöönd ning lõunaosas on niiskemad Sudaani savannid ja viljakamad põllumajandusmaad. Nigeri jõgi moodustab riigi olulise vee- ja transpordikoridori: selle oru äärde on koondunud suuri asulaid ja põllumajandusvööndid ning jõel esineb aastaaegseid üleujutusi, mis toidavad põlde.
Kliima varieerub väga — põhjas valitseb äärmine kõrbekliima, keskmistes piirkondades on kuivad ja poolkuivad tingimused (Sahel) ning lõunas on troopiline monsoon-kliima koos selge kuivaperioodi ja vihmaperioodiga. Sademete hulk väheneb põhja suunas liikudes, mistõttu veevarude ja kariloomade seisukohast on piirkondlikud erinevused suured.
Rahvaarv, demograafia ja keeled
Alates 2011. aastast on Mali rahvaarv kiiresti kasvanud. Uuemate hinnangute järgi on riigi elanikkond tänapäeval ligikaudu umbes 20 miljonit inimest (sõltuvalt aastaallikast ja rahvaloendustest). Mali on väga noor riik — suur osa elanikest on laste ja noorte vanuses — ning sündimus on kõrge.
Riigi elanikkond on etniliselt mitmekesine: suurima rühma moodustavad bambara (Bambara keelt kasutatakse sageli lingua francana), lisaks on olulised tuareg, fulani (peul), songhai, malinke ja teised rahvarühmad. Riigi ametlik keel on prantsuse keel, kuid igapäevases suhtluses on laialt levinud kohalikud keeltes nagu bambara. Religiooniliselt on enamus elanikest sunniitlikud moslemid, kohal on ka kristlased ja traditsioonilised usundid.
Halduse ja suurlinnad
Mali on jagatud mitmeks administratiivseks regiooniks ning eraldi haldusüksusena on Bamako pealinna piirkond. Halduse alused on aastate jooksul muutunud, kuid tänapäeval on riik jagatud regioonideks, mille kaudu korraldatakse kohalikke teenuseid. Suurima ja kiireima rahvastikutihedusega linn on Bamako, mis asub Nigeri jõe ääres ja on riigi kultuuri-, transporti- ning kaubanduskeskus; linnapiirkonna elanike arv on hinnanguliselt mitme miljoni piires, kasvades kiiresti linnastumise tõttu.
Majandus ja eluolu
Mali majandus põhineb suuresti põllumajandusel ja karjakasvatusel (kohalik toidusustee ja ekspordiks mõeldud kultuurid). Tärklise- ja toidukultuuride kõrval on tähtsamad ekspordiartiklid kuld (üks riigi peamisi ekspordiobjekte) ja puuvill. Riigi infrastruktuur on paljudes piirkondades piiratud ning sotsiaalmajanduslikud näitajad, nagu inimarengu indeks ja rahvamajanduslik olukord, näitavad suurt vaesuse osakaalu ja vajadust arenguinvesteeringute järele.
Ajalooline ja poliitiline taust
Mali iseseisvus Prantsusmaast 1960. aastal. Seejärel on riigis toimunud mitmeid poliitilisi pöördeid ja konflikte, sealhulgas Tuareg'i rahutused põhjapiirkondades ning 2012. aasta kriis, mis ajendas rahvusvahelisi sekkumisi ja hilisemaid stabiliseerimiskatseid. Julgeolekuolukord on mõnes piirkonnas jätkuvalt ebastabiilne, mistõttu tegutsevad seal nii riiklikud jõud kui rahvusvahelised missioonid.
Kokkuvõte
- Pindala: 1 220 190 km².
- Rahvaarv: 2011. aasta hinnang 14 miljonit; uuemad hinnangud näitavad tugevat kasvu (täna ligikaudu 20 miljonit).
- Pealinn: Bamako, riigi suurim linn ja peamine majandus- ning kultuurikeskus.
- Peamised looduslikud tunnused: Sahara põhjas, Sahel ja Sudaani savannid lõunas, tähtsad jõed — Niger ja Sénégal.
Need põhiteadmised annavad ülevaate Mali mitmekülgsest geograafiast, kiiresti kasvavast rahvastikust ja riigi sotsiaal-majanduslikest väljakutsetest. Kui soovite, võin lisada täpsemaid andmeid Bamako elanike arvu, majandusest või hiljutistest poliitilistest sündmustest.
