Mali – Lääne-Aafrika sisemaariik: geograafia, rahvaarv ja pealinn Bamako
Mali on Lääne-Aafrikas asuv sisemaariik (riik, mida üleni ümbritseb maa). Mali piirneb põhjas Alžeeriaga, idas Nigeriga, lõunas Burkina Fasoga ja Côte d'Ivoire'iga, edelas Guineaga ning läänes Senegali ja Mauritaaniaga. Mali füüsiliste omaduste hulka kuulub Sahara kõrb põhjas, Nigeri jõgi ja Sénégali jõgi riigi lõunaosas. Mali rahvaarv on 2011. aasta juuli hinnangul umbes 14 000 000 inimest. Mali kogupindala on 1 220 190 ruutkilomeetrit (471 120 ruut mi). Enamik inimesi elab riigi lõunaosas, Mali pealinn ja kõige suurema rahvaarvuga linn on Bamako.
Geograafia ja kliima
Mali on pindalalt üks Aafrika suuremaid riike. Loode–keskosas ulatub Sahara kõrbeala, keskmises ribaosas asub Saheli kuiv savannavöönd ning lõunaosas on niiskemad Sudaani savannid ja viljakamad põllumajandusmaad. Nigeri jõgi moodustab riigi olulise vee- ja transpordikoridori: selle oru äärde on koondunud suuri asulaid ja põllumajandusvööndid ning jõel esineb aastaaegseid üleujutusi, mis toidavad põlde.
Kliima varieerub väga — põhjas valitseb äärmine kõrbekliima, keskmistes piirkondades on kuivad ja poolkuivad tingimused (Sahel) ning lõunas on troopiline monsoon-kliima koos selge kuivaperioodi ja vihmaperioodiga. Sademete hulk väheneb põhja suunas liikudes, mistõttu veevarude ja kariloomade seisukohast on piirkondlikud erinevused suured.
Rahvaarv, demograafia ja keeled
Alates 2011. aastast on Mali rahvaarv kiiresti kasvanud. Uuemate hinnangute järgi on riigi elanikkond tänapäeval ligikaudu umbes 20 miljonit inimest (sõltuvalt aastaallikast ja rahvaloendustest). Mali on väga noor riik — suur osa elanikest on laste ja noorte vanuses — ning sündimus on kõrge.
Riigi elanikkond on etniliselt mitmekesine: suurima rühma moodustavad bambara (Bambara keelt kasutatakse sageli lingua francana), lisaks on olulised tuareg, fulani (peul), songhai, malinke ja teised rahvarühmad. Riigi ametlik keel on prantsuse keel, kuid igapäevases suhtluses on laialt levinud kohalikud keeltes nagu bambara. Religiooniliselt on enamus elanikest sunniitlikud moslemid, kohal on ka kristlased ja traditsioonilised usundid.
Halduse ja suurlinnad
Mali on jagatud mitmeks administratiivseks regiooniks ning eraldi haldusüksusena on Bamako pealinna piirkond. Halduse alused on aastate jooksul muutunud, kuid tänapäeval on riik jagatud regioonideks, mille kaudu korraldatakse kohalikke teenuseid. Suurima ja kiireima rahvastikutihedusega linn on Bamako, mis asub Nigeri jõe ääres ja on riigi kultuuri-, transporti- ning kaubanduskeskus; linnapiirkonna elanike arv on hinnanguliselt mitme miljoni piires, kasvades kiiresti linnastumise tõttu.
Majandus ja eluolu
Mali majandus põhineb suuresti põllumajandusel ja karjakasvatusel (kohalik toidusustee ja ekspordiks mõeldud kultuurid). Tärklise- ja toidukultuuride kõrval on tähtsamad ekspordiartiklid kuld (üks riigi peamisi ekspordiobjekte) ja puuvill. Riigi infrastruktuur on paljudes piirkondades piiratud ning sotsiaalmajanduslikud näitajad, nagu inimarengu indeks ja rahvamajanduslik olukord, näitavad suurt vaesuse osakaalu ja vajadust arenguinvesteeringute järele.
Ajalooline ja poliitiline taust
Mali iseseisvus Prantsusmaast 1960. aastal. Seejärel on riigis toimunud mitmeid poliitilisi pöördeid ja konflikte, sealhulgas Tuareg'i rahutused põhjapiirkondades ning 2012. aasta kriis, mis ajendas rahvusvahelisi sekkumisi ja hilisemaid stabiliseerimiskatseid. Julgeolekuolukord on mõnes piirkonnas jätkuvalt ebastabiilne, mistõttu tegutsevad seal nii riiklikud jõud kui rahvusvahelised missioonid.
Kokkuvõte
- Pindala: 1 220 190 km².
- Rahvaarv: 2011. aasta hinnang 14 miljonit; uuemad hinnangud näitavad tugevat kasvu (täna ligikaudu 20 miljonit).
- Pealinn: Bamako, riigi suurim linn ja peamine majandus- ning kultuurikeskus.
- Peamised looduslikud tunnused: Sahara põhjas, Sahel ja Sudaani savannid lõunas, tähtsad jõed — Niger ja Sénégal.
Need põhiteadmised annavad ülevaate Mali mitmekülgsest geograafiast, kiiresti kasvavast rahvastikust ja riigi sotsiaal-majanduslikest väljakutsetest. Kui soovite, võin lisada täpsemaid andmeid Bamako elanike arvu, majandusest või hiljutistest poliitilistest sündmustest.
Ajalugu
Mandé rahvas asutas Saheli piirkonnas mitu kuningriiki. See oli suur ala, mis hõlmas ka Malit. Nende kuningriikide hulka kuulusid Ghana impeerium, Mali impeerium ja Songhai impeerium. Timbuktu oli nendes impeeriumides oluline linn, sest sinna käis palju kaubandust üle Sahara kõrbe. Timbuktu oli ka hea koht õppimiseks. Songhai impeerium muutus pärast Maroko rünnakut 1591. aastal palju väiksemaks.
Prantsusmaa tungis Malisse 1880. aastal. Pärast seda kuulus Mali Prantsusmaale. Prantsusmaa andis Malile nimed Prantsuse Sudaan ja Sudaani Vabariik. Mõnel ajal hõlmas see ka teisi lähedalasuvaid riike. 1959. aasta alguses ühinesid Mali ja Senegal ning neist sai Mali Föderatsioon. Nad said Prantsusmaast iseseisvaks 20. juunil 1960. Senegal lahkus Mali Föderatsioonist mõni kuu hiljem. Mali Vabariik, mille esimeseks presidendiks oli Modibo Keïta, lahkus Prantsuse ühendusest 22. septembril 1960. aastal.
1968. aastal toimus Malis riigipööre. Modibo Keïta kaotas oma töö ja sattus vangi. Seejärel valitses Malit kuni 1991. aastani Moussa Traoré. Ta kohtles riiki halvasti, mistõttu toimus 1991. aastal pärast valitsuse vastu suunatud proteste veel üks riigipööre ja tehti uus põhiseadus. Riigi juhiks sai siis Amadou Toumani Touré. 1992. aastal võitis Alpha OumarKonaré Mali esimesed demokraatlikud valimised. President Konaré võitis 1997. aastal uuesti ja tegi suuri poliitilisi ja majanduslikke muudatusi. 2002. aastal võitis valimised Amadou Toumani Touré, kes alustas oma teist ametiaega riigipeana. Ta oli pensionile jäänud kindral ja oli 1991. aasta riigipöörde sõjaline juht. Täna on Mali üks Aafrika kõige ebastabiilsemaid riike.
Piirkonnad ja tsirklid
Mali on jagatud kaheksaks piirkonnaks ja üheks ringkonnaks. Lisaks on riik jagatud 49 maakonnaks, mis sisaldavad 288 "arrondissementi" ja 703 kommuuni.
Piirkonnad ja piirkond on järgmised:
- Gao
- Kayes
- Kidal
- Koulikoro
- Mopti
- Ségou
- Sikasso
- Tombouctou (Timbuktu)
- Bamako (pealinna piirkond)
Mali piirkonnad
Geograafia
Mali on maailma 24. suurim riik. Riigi pindala on 1 240 000 km² (478 734 mi²). Mali ja Lõuna-Aafrika on umbes sama suured. See on kaks korda suurem kui Texas.
Malil ei ole mererannikut. See on sisemaa. Kliima on kuiv. Malil ei ole palju mägesid. Põhjaosas asuvad tasased alad on kaetud liivaga. Lõunaosas on Nigeri jõe ümbruses savann. Suurem osa Malist on osa Sahara kõrbest. Kuivaperiood on kuum ja tolmune. Malis on palju loodusvarasid, sealhulgas kuld, uraan, fosfaadid, kaoliin, sool ja lubjakivi.
Mali kaart
Majandus
Mali on üks maailma vaesemaid riike. 65% selle maa-alast on kõrb või midagi sarnast. Viimase saja aasta jooksul on seal olnud mitu pikka põuda. Seetõttu on enamik majandustegevust Nigeri jõe ääres. Umbes 10% inimestest on nomaadid ja 80% töötajatest töötab põllumajanduses ja kalanduses. Tööstus tegeleb peamiselt põllumajandussaaduste töötlemisega. Naised tegelevad ka pottsepatööga ning potid ostetakse ja viiakse turgudele. Paljudele välisturistidele meeldivad traditsioonilised meetodid, mida naised potte valmistavad. Mali peamine ekspordiartikkel on puuvill, nii et kui puuvilla hind muutub, mõjutab see Mali majandust väga palju. Mali saab ka palju rahalist abi teistelt riikidelt. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) soovitas 1997. aastal majanduse muutmise programmi ja valitsus järgis seda. Mitmed rahvusvahelised ettevõtted hakkasid 1996-1998 suuremaid kullakoguseid kaevandama ja Mali valitsus arvab, et Mali saab peagi oluliseks kullaeksportijaks.
Turustseen Kati linnas
Demograafia
Malis on mitmeid etnilisi ja religioosseid rühmi.
- Mandé (Bambara, Malinke, Soninke): 50%.
- Peul (Fula/Fulani): 17%.
- Voltaic: 12%
- Songhai: 6%
- Tuareegid ja maurid: 10%
- Teised: 5%
Need usundid on Malis levinud.
Rahvastiku muutumine Malis
Kultuur
Umbes 90% Malist pärit inimestest järgib sunniitlikku islamit, kuid nad ei unusta alati oma traditsioonilist usku. Moslemitel on oma koolisüsteem. Mali moslemite arv, kes lähevad Mekasse, kasvab ja mõned neist õpivad Araabia riikides. Umbes 1% inimestest on kristlased. Kui Mali oli Prantsusmaa kontrolli all, saadeti kristlikke õpetajaid islami aladele.
Prantsuse võimu ajal oli Mali keel prantsuse keel, kuid nüüd ei oska väljaspool linnu paljud inimesed seda keelt lugeda ega kirjutada. Siiski kasutab umbes 60% inimestest hästi teisi keeli. Paljud inimesed oskavad lugeda ja kirjutada bamanakani keeles (kõige populaarsem kõneldav keel). Sellel keelel on oma tähestik, mida nimetatakse N'Ko. Teised inimesed oskavad lugeda ja kirjutada araabia keeles, kui nad on käinud islami koolis. Üks maailma vanimaid ülikoole on Sankore ülikool Timbuktus. See sai alguse 1400. aastatel.
Mali kuulsate muusikute hulka kuuluvad koramängija Toumani Diabaté ja kitarrist Ali Farka Touré, kes on surnud.
Bamakosse ehitatav mošee
Küsimused ja vastused
K: Kus asub Mali?
V: Mali on maismaariik Lääne-Aafrikas, mis piirneb põhjas Alžeeriaga, idas Nigeriga, lõunas Burkina Fasoga ja Côte d'Ivoire'iga, edelas Guineaga ning läänes Senegali ja Mauritaaniaga.
Küsimus: Millised on Mali füüsilised omadused?
V: Mali füüsiliste omaduste hulka kuulub Sahara kõrb põhjas, riigi lõunaosas asuvad Nigeri jõgi ja Sénégali jõgi.
K: Kui suur on Mali rahvaarv?
V: 2011. aasta juuli hinnangul elab Malis umbes 14 000 000 inimest.
K: Kui suur on Mali pindala?
V: Mali kogupindala on 1 220 190 ruutkilomeetrit.
K: Kus asub Mali pealinn ja kui suur on selle rahvaarv?
V: Mali pealinn ja kõige suurema rahvaarvuga linn on Bamako.
K: Milliseid keeli räägitakse Malis?
V: Mali ametlikud keeled on prantsuse ja bambara keel, kuid räägitakse ka mitmeid teisi keeli, sealhulgas fula ja araabia keelt.
K: Millised riigid piirnevad Maliga?
V: Mali piirneb põhjas Alžeeriaga, idas Nigeriga, lõunas Burkina Fasoga ja Côte d'Ivoire'iga, edelas Guineaga ning läänes Senegali ja Mauritaaniaga.
