Wulfhere of Mercia
Wulfhere või Wulfar († 675) oli varajane Mercia kuningas. Kuigi tema isa oli pagan, oli Wulfhere kristlane. Tema vanem vend Peada valitses Mertsiat Thamesi jõest lõuna pool Northumbria Oswiu alluvuses. Kui Peada mõrvati, hoidis Oswiu Merciat, kuni Mercia ealdormenid mässasid ja asetasid Wulfhere troonile. Wulfhere valitses Merciat 658. aastast kuni oma surmani. Ta oli Inglismaa esimene Mercia bretwalda (ülemvalitseja).
Mercia piiskopi Chad'i, kuningate Peada ja Wulfhere kuju Lichfieldi katedraalis
Mercia kuningas
Wulfhere oli kuningas Penda noorem poeg. Tema vanem vend Peada võttis vastu kristluse, et abielluda Northumbria kuninga Oswiu tütrega. Pärast seda, kui Oswiu tappis nende isa, määrati Peada Lõuna-Mersia kuningaks. Peada naine mõrvas ta viie kuu jooksul. Oswiu võttis seejärel kogu Mercia üle võimu ja valitses seda kolm aastat. Mercia ealdormannid Immin, Eafa ja Eadbert tõusid mässuga kuningas Oswiu vastu. Wulfhere, keda oli varjatud, kuulutati seejärel kuningaks. Wulfhere'il oli Oswiu vastu vähe vastuseisu, kuna ta tegeles mässuga Northumbria's. Wulfhere hakkas sõlmima liite teiste kuningatega Lõuna-Inglismaal. Tema esimene võis toimuda umbes 660. aastal, kui ta abiellus Ermenildaga, Kenti kuninga Eorcenberht'i ja tema naise Seaxburh'i tütrega. Umbes samal ajal laiendas ta Merciat läände. Ta tõi Shropshire'i ja Herfordshire'i oma kontrolli alla. Essexi kuningad allusid tema valitsemisele 665. aastaks.
Bretwalda
Selleks ajaks, kui Oswiu 670. aastal suri, oli Wulfhere enamiku Lõuna-Inglismaa valitseja. Pärast seda, kui kuningas Cenwalh oli ta Wessexist välja ajanud, seadis ta Londonisse piiskop Wine'i. Kuigi Wulfhere ei kontrollinud otseselt Ida-Inglismaad, kontrollis ta Lindseyt ja Essexi. Kontrollides kõiki ümbritsevaid maid, sundis ta tõenäoliselt Ida-Angliat lepingusse. Seejärel sundis Wulfhere Athelwalhi tunnustama oma ülemvõimu Sussexis. Ta ajas läänesakslased Sussexist ja Hampshire'i idaosast välja. Idas laienedes tegi ta 670. aastal oma loja Frithuwoldi Surrey kuningaks. Kui Kenti kuningas Ecgberht 673. aastal suri, sai Wulfhere tema kahe poja Eadricu ja Wihtredi eestkostjaks. Seejärel valitses ta Kenti nende kaudu. Wulfhere'i toetusel juhatas Canterbury peapiiskop Theodore 673. aastal Hertfordi sinodi. Aastal 674 otsustas Wulfhere rünnata Northumbria. Oswiu poeg Ecgfrith Northumbria kuningas oli kuningaks saades maha surunud piktide mässu. Wulfhere sõlmis liidu enamiku lõunapoolsete kuningate, välja arvatud Wessexiga. Wulfhere'i juhitud lõunapoolne liit sai Ecgfrithilt lahingus lüüa. Kuigi Wulfhere jäi ellu, oli ta sunnitud Ecgfrithile maksu maksma. Peagi kaotas ta oma võimu Kentis. Tõenäoliselt kättemaksuks selle eest, et Wulfhere ei liitunud temaga võitluses Northumbria vastu, ründas ta Wessexi. Wessexi kuningas Aescwine alistas ta 674. aastal. Wulfhere suri 675. aasta alguses. Tema järglaseks kuningaks sai tema vend Aethelred.
Mercia ja vasallkuningriikide kaart.
Perekond
Oma naise Ermenildaga oli tal:
- Wulfade, hukatud tema isa poolt.
- Rufinus, hukatud tema isa poolt.
- Wereberga, hiljem Ely abtissinna Saint Wereberga.
- Coenred, Mercia kuningas ja lõpuks Rooma munk.
