Aethelbald (Æthelbald) — Mercia kuningas (†757), inglaste rahvuse algus
Aethelbald (†757) — Mercia kuningas, kes aitas kujundada inglaste rahvust: võim, skandaalid ja kirikuvastane elu. Avasta tema mõjukas ja vastuoluline lugu.
Aethelbald (ka Æthelbald) († 757) oli mertsia aadlik, kellest sai Mercia kuningas. Ta tõi Mercia tagasi võimule, mida polnud nähtud alates Penda ja Wulfhere'i aegadest. Tema võimu ja "gens Anglorum'i kuninga" tiitli kasutamise tõttu hakkas tema rahvas end saksi, juudi või ingli asemel inglasteks kutsuma. Kuid Aethelbald ei olnud kiriku toetaja. Ta väitis, et on kristlane, kuid ta elas skandaalse ja kurja eluviisiga.
Taust ja troonile tõus
Aethelbald sai troonile 716. aastal, kui Mercia oli olnud pikaajalises võimuvõitluses ja polnud seni suutnud taastada varem välja kujunenud mõjutust Lõuna-Inglismaal. Ta pärines ülikute ringist ning suutis järk-järgult taastada Mercia poliitilise ja sõjalise mõju nii oma naabrite kui ka nõrgemate kuningriikide üle.
Valitsemise iseloom ja mõju
Aethelbaldi valitsemise ajal saavutas Mercia taas ülekaalu Lõuna‑Inglismaal: tema mõju ulatus sageli Kentisse, Essexi, Ida‑Angliale ja vahel ka Wessexi suunas. Ta kasutas kõrgemat tiitlit (rex gentis Anglorum ehk „inglaste rahva kuningas”), mis aitas ühtlustada identiteeti eri germaaniliste hõimude seas ja andis tema võimule laiemat tähendust. Tema valitsemisaeg oli suures osas Mercia taasärkamisperiood, mis lõi aluse hilisemale tugevnemisele Offa ajal.
Suhted kirikuga ja moraalne kriitika
Kuigi Aethelbald formaliselt tunnistas kristlust, olid tema suhted kirikuga pingelised. Tuntud kiriklikud autorid ja saatkondade liikmed, näiteks Põhja‑Gallia missioonisaadikud ja munk Bonifatius, kritiseerisid teda varade nõudmise, kirikliku omandi konfiskeerimise ja moraalse kõlbelisuse puudumise pärast. On kirjeldusi, et ta kasutas kuninglikku kohta isiklike huvide kaitseks ja et tema käitumine – sealhulgas kohtlemine vaimulike ja kloostrite suhtes – tekitas kiriku ringkondades tugevat pahameelt. Mõned kirjalikud allikad mainivad, et Aethelbald andis perioodiliselt kirikule garantiisid ja kartuseid, kuid konfliktid jäid püsima.
Surm ja pärand
Aethelbald tapeti 757. aastal; tema surm lõppes tema peaajalisele mõjuperioodile. Pärast tema surma oli lühiajaline võimuvõitlus, mille järel tõusis Mercia troonile Offa, kes tugevdas ja laiendas õõnestatud võimu veelgi. Aethelbaldi pärand on vastuoluline: tema valitsemine aitas taastada Mercia poliitilist tähtsust ja soodustada inglaste kui ühise identiteedi kujunemist, ent samas jäi tema suhe kirikuga ja isiklik maine kriitika alla.
Miks tema nimi on tähtis
- Riiklik taastumine: tema valitsemine tähistas Mercia kui võimu taasärkamist Lõuna‑Inglismaal.
- Identiteet: tiitli ja poliitilise praktika läbi aitas ta kujundada mõistet „Anglorum” ehk inglased kui ühest rahvusest kõnelejatest.
- Kirik ja ühiskond: tema konfliktid kirikuga illustreerivad varauusaegse kuningavõimu ja kiriku vahelisi pingeid ja võimu mängu.
Kokkuvõttes on Aethelbald oluline ajalooline tegelane, kelle valitsemine mõjutas nii Mercia siseelu kui ka laiemat anglosaksi poliitilist maastikku ning kelle pärand aitas kujundada hilisemat Inglismaa ajalugu.
Aethelbaldi põhikiri Cyneberhtile, 736.
Mercia kuningas
Aethelbald, Alweo poeg ja Penda venna Eowa pojapoeg. Kuna ta oli atheling ja võimalik konkurent troonile, sundis teda tema nõbu Ceolred Merciast lahkuma. Aethelbald leidis varjupaiga oma sugulase (püha) Guthlac of Crowland'i juures. Püha Guthlac suri 714. aastal, kuid ennustas, et Aethelbaldist saab Mercia kuningas. Kaks aastat hiljem, Ceolredi surma puhul, sai Aethelbald kuningaks. Üks tema esimesi tegusid oli alustada Crowlandi kloostri ehitamist, mille ta lubas Guthlacile ehitada, kui tema ennustus täitub. Oma valitsemisaja alguses oli Aethelbaldil oma piiridel tegemist kahe tugeva kuningaga. Ine of Wessex ja Wihtred of Kent omasid Lõuna-Inglismaal mõju. Aethelbaldil oli mõju teiste lõunapoolsete kuningate suhtes. Wihtred suri 725. aastal ja Ine loobus troonist 726. aastal. Ta toetas Wessexi Athelheardi kuningaks saamist 726. aastal.
Bretwalda
Aethelbald hakkas osa Wessexi vallutama. Ta sai Berkshire'i 730. aastal. Kolm aastat hiljem võttis ta Wessexilt Somertoni. Aethelbald suutis kinkida Canterbury peapiiskopile Cookhami kloostri Berkshire'is (Wessex). Kui Bede lõpetas 731. aastal oma "Kirikliku ajaloo", oli Aethelbald kõigi Humberi jõest lõuna pool asuvate Inglise kuningriikide valitseja. Aastal 740 põletas Aethelbald Yorki ja hävitas suure osa Northumbriast. Samal aastal suri Athelheard of Wessex ja tema asemele troonile tuli Cuthred. Cuthred andis teada, et ta ei olnud nii nõrk valitseja kui Athelheard ja võitles selle vastu, et Aethelbald oleks tema ülemvõimu kandja. Cuthredi valitsemise esimesel kolmel aastal sõdis ta Merciaga, kuid saavutas vähe edu. Aastal 743 ühines Cuthred Aethelbaldiga võitluses walesi vastu. Aastal 748 üritas Cuthredi poeg Cynric oma isa kukutada ja hukkus mässu käigus. Anglosaksi kroonika kohaselt julgustas mässu Aethelbald. 752. aastal üritas Cuthred vabaneda kuningas Aethelbaldist. See viis lahinguni Burfordi juures, kus Cuthred võitles Aethelbaldi vastu. Lahing lõppes sellega, et Aethelbald põgenes lahinguväljalt. Sellest ajast alates säilitas Cuthred oma ülejäänud valitsemisaja jooksul iseseisvuse Merciast.
Aethelbald ja kirik
Ta mõjutas kolme järgneva Canterbury (Kenti) peapiiskopi valikut. Need olid Tatwine 731. aastal, Nothhelm 734. aastal ja Cuthbert 740. aastal. Mercia oli selleks ajaks väga jõukas kuningriik ja Aethelbald ise oli väga rikas. Ilmselt kasutas ta kirikurahasid oma eesmärkidel. Ta sundis mungasid oma ehitusprojektide kallal töötama. Aethelbald mitte ainult ei sundinud end nunnadele peale, vaid ta edendas sama kurja käitumist ka munkade seas. Püha Bonifatius kaebas kuningas Aethelbaldile tema kurjade teguviiside üle kirjas, mis pärineb umbes aastatest 746-747. Ta juhtis tähelepanu sellele, et Aethelbald ei olnud võtnud endale seaduslikku naist ega pidanud kinni kasinusest. Ta ütles, et kuningas oli rikkunud oma hea nime inimeste ees. Lõpuks ütles ta, et Aethelbaldi kuritegude toimepanemine kloostrites koos nunnade ja neitsitega kahekordistas tema süütegu. Ta hoiatas kuningat, et ta muudaks oma käitumist, enne kui teda tabab kohutav surm. See ei avaldanud Aethelbaldile mingit mõju. Ta muutus kirikumeeste suhtes kannatamatuks ja sekkus nende privileegidesse. Alles oma hilisematel aastatel hakkas ta kirikuga suhtlema vähem üleolevalt.
757. aastal mõrvati Aethelbald öösel ühe oma ihukaitsja poolt. Trooni hõivas ajutiselt Beornred, kuni Offa tuli võimule samal aastal, mil Aethelbald suri. Aethelbald säilitas oma ülemvõimu kõigi Lõuna-Inglismaa kuningriikide üle kauem kui ükski teine bretwalda. Ta tegi seda osaliselt jõuga; Aethelbald oli suurepärane sõjajuht. Osaliselt tegi ta seda tänu oma suurele rikkusele, mida teised kuningad talle maksid. Ta võis endale lubada nii suurt tööjõudu kui ka suurt sõjaväge. Samuti püüdis ta kasutada kiriku suurt rikkust enda kasuks. Kuid ta andis kirikule ka toetusi kloostrite ehitamiseks. Ta osales suurtel kirikukogudel, mida ilma tema toetuseta ei oleks toimunud. Ta oli võimas kuningas, kuid vähem kui ideaalne kristlane.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Aethelbald?
V: Aethelbald oli aadlik, kellest sai Mercia kuningas.
K: Mida tegi Aethelbald Mercia heaks?
V: Aethelbald tõi Mercia tagasi võimule, mida polnud nähtud alates Penda ja Wulfhere'i ajast.
K: Millist tiitlit kasutas Aethelbald, et tema rahvas hakkas end sakside, juutide või inglaste asemel inglasteks kutsuma?
V: Aethelbald kasutas tiitlit "gens Anglorum'i kuningas" ja tema rahvas hakkas end saksi, juudi või ingli asemel inglaseks nimetama.
K: Kas Aethelbald oli kiriku toetaja?
V: Ei, Aethelbald ei olnud kiriku toetaja.
K: Mida väitis Aethelbald?
V: Aethelbald väitis, et ta on kristlane.
K: Kuidas viis Aethelbald oma eluviisi?
V: Aethelbald elas skandaalse ja kurja eluviisiga.
K: Mis tähendus oli Aethelbaldi tiitlile ja sellele, et tema rahvas hakkas end inglaseks nimetama?
V: Aethelbaldi tiitel ja see, et tema rahvas hakkas end inglaseks nimetama, tähendas ühtse Inglise kuningriigi teket ja identiteeti.
Otsige