Bad Doberan — endine maakond Mecklenburg‑Vorpommernis ja Heiligendamm
Bad Doberan — ajalooline Mecklenburg‑Vorpommern piirkond: hansalinnade mõju, Heiligendamm supluskoht ja hertsogide suveresidents. Avastage kultuur, arhitektuur ja mereäärne pärand.
Bad Doberan on endine maakond Saksamaal Mecklenburg‑Vorpommernis, mis hõlmas Baltikumi rannikualasid ja maastikke Rostocki ümbruses. Piirkond on tuntud oma ranniku‑ ja spaakultuuri, ajalooliste kirikute ning looduse poolest ning on tänapäeval populaarne turismisihtkoht.
Ajalugu
Keskajal sai piirkond jõukaks, sest hansalinn Rostock oli lähedal ja oluliste kaubateede ääres. Piirkonna keskmes oli Doberani klooster ja selle kirik (Doberani Münster), mis andis aluse kultuurilisele ja majanduslikule arengule.
1793. aastal loodi Heiligendammi supluskoht (tänapäeval Bad Doberani linnaosa) ja piirkonnast sai Mecklenburg‑Schwerini hertsogite suveresidents. Heiligendammist kujunes üks Saksa ranniku vanimaid ja tuntumaid kuurorte ning seal on säilinud arvestatav arv historialisi rannahooneid ja Grand Hotel.
1952. aastal moodustati GDR‑i haldusreformi käigus Bad Doberani ja Rostock‑Landi rajoonid. 1990. aastate alguse jaotuse järel viidi läbi edasine haldusreform ning 1994. aastal liideti eelnevad üksused praeguseks ringkonnaks, mida nimetati Landkreis Bad Doberan. Aja jooksul toimusid edasised reorganiseeringud: pärast 2011. aasta administratiivset ümberkorraldust liideti ala osaliselt laiemasse Landkreis Rostocku koosseisu.
Geograafia ja loodus
Piirkond ulatus rannikualadest sisemaale, hõlmates ranniku liivaerode, metsade ja väiksemate künklike alade vaheldust. Rannikujoon pakkus liivarandu, samas on kohalike maastike hulgas ka metsatukad ja väiksemad põllumajandusmaad. Loodus ja meri on olulised nii elukeskkonna kui ka turismi seisukohalt.
Kultuur, turism ja majandus
Bad Doberani piirkond elab suurel määral turismist — kuurortlinnad ja spaad, eriti Heiligendamm, meelitavad külastajaid nii Saksamaalt kui välismaalt. Kuulsad vaatamisväärsused on Doberani Münster (gooti telliskirik), ajaloolised kuurordihooned ja kitsarööpmeline aururong "Molli", mis ühendab piirkonna rannakuurorte ja on itself populaarne turismiatraktsioon.
Heiligendamm tõusis rahvusvahelisse tähelepanu keskmesse, kui seal peeti 2007. aastal suurt poliitilist kohtumist (G8‑tippkohtumine). Majanduse aluseks on lisaks turismile põllumajandus, väike‑ ja keskmise suurusega ettevõtted ning piirkondlikud teenused; Rostocki lähus annab ka võimalusi pendel‑tööks ja linnapõhiste teenuste kasutamiseks.
Oluline teada
- Piirkonna ajalugu on tihedalt seotud hansalinna Rostockiga ning Doberani kloostri kultuuripärandiga.
- Heiligendamm on üks vanimaid mandri‑Euroopa supluskuurorte.
- Bad Doberani endine haldusüksus on läbinud mitmeid piirimuudatusi: kümmekond aastat pärast 1952. aasta rajoonide loomist toimusid 1994. ja 2011. aasta ümberkorraldused, mis muutsid haldusstruktuuri.
Praegu kuuluvad paljud varem Bad Doberani maakonna alla kuulunud alad suuremasse administratiivüksusesse, kuid kultuuriline ja looduslik pärand ning kuurorditraditsioonid jäävad piirkonna olulisimaks tunnuseks.
Vapp
| Vapp näitab:
|
Linnad ja haldusüksused
Amt-vabad linnad | Ametivabad omavalitsused |
|
|
Ämter | ||
|
|
|
1ameti asukoht;2 linn |
Küsimused ja vastused
K: Mis on Bad Doberan?
V: Bad Doberan on endine maakond Saksamaal Mecklenburg-Vorpommernis.
K: Miks oli Bad Doberani ümbrus keskajal rikas?
V: Piirkond sai keskajal rikkaks, sest hansalinn Rostock asus selle lähedal.
K: Kas Rostocki linn kuulub Bad Doberani piirkonda?
V: Ei, Rostocki linna ümbritseb Bad Doberani piirkond, kuid see ei ole selle osa.
K: Millal alustati Heiligendammi supluskoha rajamist?
V: Heiligendammi supluskuurort sai alguse 1793. aastal.
Küsimus: Kes tegi piirkonnast suvituspiirkonna?
V: Piirkonnast sai Mecklenburg-Schwerini hertsogite suveresidents.
K: Millal tehti Bad Doberani ja Rostock-Landi rajoonid?
V: Bad Doberani ja Rostock-Landi rajoonid moodustati 1952. aastal.
K: Millal liideti Bad Doberani ja Rostock-Landi ringkonnad praeguseks ringkonnaks?
V: Bad Doberani ja Rostock-Landi ringkonnad liideti 1994. aastal, et moodustada praegune ringkond.