Chełmno hävituslaager

Chełmno hävituslaager (saksa keeles Vernichtungslager Kulmhof) oli esimene hävituslaager (surmalaager), mille avas natsi-Saksamaa. See asus Poolas Łódźi linnast 50 kilomeetrit põhja pool. 1939. aastal oli natsi-Saksamaa tunginud Poola ja annekteerinud (võtnud kontrolli alla) osa Poolast.

Natsid ehitasid Chełmno konkreetselt eesmärgiga viia läbi etniline puhastus massimõrvade abil. Natsid hoidsid Chełmnot avatud alates 8. detsembrist 1941 operatsiooni Reinhard raames holokausti kõige surmavama faasi ajal ja uuesti 23. juunist 1944 kuni 18. jaanuarini 1945 Nõukogude vastupealetungi ajal.

Natsid mõrvasid Chełmnos üle 150 000 inimese, sealhulgas paljud Łódźi geto poola juudid ja kohalikud elanikud, kes elasid Reichsgau Warthelandis (Warthegau).

Ohvrid

Natsid tapsid Chełmnos vähemalt 152 000 inimest. Natsiametnikke süüdistati lõpuks vähemalt 180 000 ohvri tapmises.

Kulmhofi märtrisurma muuseum (pl)ütleb, et Chełmnos tapeti umbes 200 000 inimest.

Enamik Chełmnos tapetud inimestest olid:

Lääne-Kesk-Poola juudid;
Poola romad;
Nõukogude sõjavangid või
juudid, kes olid sunnitud elama Łódźi getos. Nende hulgas olid juudid Ungarist, Böömimaalt, Moraaviast, Saksamaalt, Luksemburgist ja Austriast.

Natsid tapsid need ohvrid gaasivankrite abil. Nad sundisid ohvrid suurtesse kaubikutesse ja pumpasid seejärel kaubikutesse süsinikmonooksiidi, et ohvrid lämmatada ja tappa.

Varakult eksperimenteerisid natsid Chełmnos. Nad töötasid välja meetodid, mida nad kasutasid hiljem holokausti ajal natside kontrollitud Poolas.

Magirus-Deutz'i gaasivaguni mudel, mida natsid kasutasid Chelmno vangide tapmiseks.

Destruction

Vene sõdurid vallutasid 17. jaanuaril 1945 Chełmno linna. Selleks ajaks olid natsid juba hävitanud tõendid selle kohta, et Chełmno laager kunagi eksisteeris. Nad ei jätnud ühtegi vangi maha. Üks laagri ellujäänutest, kes oli sel ajal viieteistkümneaastane, ütles, et ainult kolm juudi meest olid Chełmnost edukalt põgenenud.

1961. aastal andsid kolm tuntuimat ellujäänut Adolf Eichmanni kohtuprotsessil Jeruusalemmas tunnistusi Chełmno kohta. Aastatel 1962-1965 andsid kaks ellujäänut tunnistusi ka Lääne-Saksamaal peetud kohtuprotsessidel laagris töötanud inimeste vastu.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Chełmno hävituslaager?

V: Chełmno hävituslaager oli esimene hävituslaager (surmalaager), mille natsi-Saksamaa avas Poolas.

K: Kus asus Chełmno?

V: Chełmno asus Poolas Łódźi linnast 50 kilomeetrit põhja pool.

K: Millal tungis natsi-Saksamaa Poolasse?

V: Natsi-Saksamaa tungis Poolasse 1939. aastal.

K: Mis oli Chełmno konkreetne eesmärk?

V: Chełmno konkreetne eesmärk oli viia läbi etniline puhastus massimõrvade kaudu.

K: Millal Chełmno avati?

V: Chełmno hoiti avatuna alates 8. detsembrist 1941 operatsiooni Reinhard raames holokausti kõige surmavama faasi ajal ja uuesti 23. juunist 1944 kuni 18. jaanuarini 1945 Nõukogude vastupealetungi ajal.

K: Kui palju inimesi mõrvati Chełmnos?

V: Natsid mõrvasid Chełmnos üle 150 000 inimese, sealhulgas palju Łódźi getost pärit Poola juute ja kohalikke elanikke, kes elasid Reichsgau Warthelandis (Warthegau).

K: Kas Chełmno oli holokausti ajaloos oluline?

V: Jah, Chełmno oli holokausti ajaloos oluline, sest see oli esimene hävituslaager ja üle 150 000 inimese massimõrva koht.